Nii, oleme nüüd Pätuga lähemalt tuttavad - juba tunneb ära, kes on perenaine ja kes võõras.
See muidugi ei tähenda, et ta mu käsklustele alluks ( sõna " EI " on tema jaoks sama hea, kui et " TEE VEEL! "
). Pätu on paras sisiseja - nii, kui sülle võtan, hakkab sisisemine pihta, minutis 4-5 korda küll sisiseb, kui süles on...
Liivakasti ta keeldib häda tegemast, olen kõiki nippe proovinud, kuid pole siiani kasu olnud - teeb ikka, kuhu tahab. Hammustab endiselt päris kõvasti, kuigi vahepeal tundus, et on sellest kombest võõrdunud.
Käisin temaga ka õues, et lume sees möllata, kuid teda ei paistnud see karvavõrdki huvitavat.
Öösel magab mul diivanikastis ( sinna uuristas Missy eelnevalt urud sisse, aga vahet pole - nagunii vana diivan ja näha pole midagi ). Ta teeb hästi tihti sõjatantsu. Missy tegi heal juhul korra päevas, tema enamus ärkveloleku ajast kargab ringi ja häälitseb.
Lisan pilte ka.