Tänud kõigile soovijaile!
Täna varahommikul kl 4 panin ta lõpuks oma puuri magama, sest ta ei ärganudki kordagi alates kella 20-21st ning jäi ka puuris silmi avamata magama. Hommikul kell 8.30 äratas mind vali krigin ja mürin - Laura nõudis vabadust, väristades puuri võre. Ignoreerisin teda, kuna minu põhimõte on selline, et ma ei mängi tema reeglite järgi, vaid tulen alles siis, kui etendus on läbi. Etendus oli suht pikk. Kui ta rahunes ning ma vaatama läksin, oli ta jälle kiiges lebamas. Paari minuti pärast kordas ta oma juriöö ülestõusu (
). Välja sai ta paar tundi hiljem, nina oli roheline, kõht brilliantrohelisest puhas ja ilus roosa, kuid haava ta ei puudutanud, sest lõng oli samas seisus nagu eilegi.
Täna on ta ikka selline ülirahulik ja tundub laisk ning ükskõine. Sokke ei jahi, kööki ja esikusse ei trügi, hüpata ja ronida ei viitsi, isegi süüa minna ei taha, vaid limpsib kätt. Selline on ta mul esimene kord elus. Paraku mul on kodus palju kohti, kuhu ta saab vaid hüpates või ronides, näiteks oma puuri saab ta vaid niimoodi, kusjuures peab tegema mitu hüpet erinevatele pindadele. Tänaa siis kasutas ta mind liftina.
Mul on temast nii kahju. Kahju on ka sellest, et lemmikloomi loodus eriti ei mõjuta. Kui mingil tuhkrul poleks looduses paarilist saada, siis reguleeriks loodus ise tema jooksuaega ning lõpetaks see ära. Pealegi ei sünni ju igaühel metsloomal iga aasta pesakonda. Paraku on meie lemmikute elu ja tervise vastutajaks meie, nende omanikud ning ainuke viis, kuidas saame aretusprobleemiga hakkama, on lõikus.
Öeldakse, et tuhkur muutub pärast oppi rahulikumaks ja pole enam agressiivne ega hammusta. Minul polnud sellega ennegi probleeme. Noh õigemini olid küll, kutsikas väike, tahab mängida ja hammustab, kuid praegu mul pole minu Laurale midagi ette heita. Ma tahan tagasi oma aktiivset energilist tuhkrut, kes jahib jalgu, lipab rõõmsalt ringi, kas või hammustab vahel mängides kätt ja varastab mu sokke ja laualt leivatükke!!! Tahan äkšenit!