Marilin, aitäh!
Arvasin enne jalutuskäiku, et sellest midagi välja ei tule, kuid Laura mõtles teisiti ning läks kohe julgelt ümbruskonda uudistama. Näis, et temale meeldis väga. Pärast seda oli veel mitu päeva hea rahulik.
Minule oli see aga omaette elamus, sest olen harjunud sellega, et mina juhatan protsessi ja valin suunda. Kui aga katsusin ettevaatlikult seda teha ja suunata Laurat, sain näha, mismoodi näeb välja üks väga pahane tuhkur.
Ainuke asi, mis pani mind mõtlema, on jalutusrihm. Pean vist kuidagi sobivad traksid muretsema, kas või ise õmblema, sest Trixie punasest tuhkrurihmast jätkub meile vaid pooleks tunniks.