Valgetuhkrud: arv pidevas muutumises

[Heleri]

Pole jupp aega oma loomadest kirjutanud.
Praeguseks oleme saavutanud tagasi oma põhikoosseisu ja noored on kõik uutesse kodudesse rännanud. Viimane pääsukene lendas pesast välja sellel kolmapäeval, kes Karini abiga sai helikopteriga Helsingisse toimetatud:) Nii et pange tähele, Copterline võtab tuhkruid ka pardale!
Praeguseks on meil kodus siis põhikari, igasugused üleliigsed on ära läinud. Põhikarja kuuluvad:
Aura 5a
Latte 4a
Dumle 2a
Pepper 1,5a
Matu 6k
Ruby 5k

Meil on täielik mõmmide paraad kodus. Kõik on sellised karvikud ja pehmed kaisumõmmid. Aura oli esimene, kes ennast talvekasukasse riietas, teised on kõik tal kannul. Uskumatu kui ilus ja hea meie 5 a veteran Aura välja näeb.

Ahjaa, lisan siia juurde, et mingi imenipi läbi sõid mu tuhkrud 1 kuu jooksul 10 kg kuivtoitu!!!!!!!! Täiesti uskumatu lihtsalt kuidas nad õgivad. Tol hetkel oli lisaks põhikarjale veel ka 2 kutsikat, Pipa ja Donna (omaniku jaoks Lacina), kes praegu Rootsi poole reisib.
Praeguseks on juba uus 20 kg kott varutud ja ma arvan et jõulude paiku hiljemalt lähen uue söögi järgi :D Orijeni jätan see talv oma tuhkrute menüüst välja, kuna minu omad oma õgimise juures lähevad siis tugevalt ülekaaluliseks. Niigi parajad pirakad.
Korraga panen sööki 5 kausi sisse ja see teeb umbes 1 kg sööki kokku, ühte kaussi panen 200g. Üle 3 päeva kauss vastu ei pea, enamasti täidan kausse ülepäeviti. Nii et tehke omad arvutused......
Nädalas kulub 16 kg puidugraanuleid, ostame K-Rautast.
Väike ülevaade meie asjadest ja kuludest. Kuna suure karja pidajaid siin palju ei ole, siis infoks lihtsalt. Endalgi mõnikord hea lugeda, mis seis kunagi on olnud

[Liisukas]

Väga lahedad numbrid, minu jaoks tunduvad üüratult suured kogused. Ma võin võrdluseks öelda, et minul läheb 3kg toiduga peaaegu 4 kuud. Ja sama ajaga natuke üle 16kg graanuleid. (Ferplasti originaal valgesse kaussi panen toitu tavaliselt nädalas korra.)

[Heleri]

Mul need samad kausid vist, no suuremad kui transpordipuuriga tavaliselt kaasas on. Mul on jah õgardid, söövad meeletult.
Ma enam ei mäleta kui lihtne ja odav on ühe tuhkru pidamine

[väike kuradike]

Copterline tegelased olid väga positiivsed tuhkru koha pealt. Sai isegi nalja visatud, et kui transapuur röntgenist läbi läheb, siis kas tuhkru võib ikka välja võtta, või peab tema ka läbi laskma Pärast tagasi sõites uuriti isegi, et kas tuhkruga oli kõik korras
Aga hoiatuseks, ega see Copterline odav lõbu ei ole, selle raha eest saaks 4x laevaga edasi-tagasi, võibolla rohkemgi.

Tuhkrupidamise kuludest - minu omad söövad ikka vähe vist, silgud nagu nad on. Meil läheb Nutrami kott 2 kuuga (ei mäleta, kas 2 või 3kg). Ja liiva läheb umbes üks kott kuus. Ma vaatan et minu omadel ikka eriti säästureziim, ei söö ja ei kaka kah

[Johhike]

Toidu ja puidukraanulite kogused on päris suured jah. Me saame oma toidupaki ja suure graanulikotiga vist isegi üle kahe kuu läbi

[Heleri]

Viimne kui 1 Valgetuhkru elanik saab täna pestud kustud ja kammitud
Plaanis on pesu, puurisisude/pesade vahetus, hammaste ülevaatus, vajadusel hambakivi eemaldamine, küünte ülevaatus ja kõrvade suurpuhastus. Pärast kõike seda tuleb veel 4 transpordipuuri valmis seada ja meil on laupäeva varahommikuseks näitusereisiks kõik valmis!

Peagi toimub meil kodulehel muudatus ka planeeritavate pesakondade osas. Praegu täpsemalt ei räägi. Igaasi omal ajal

Muu suurem uudis on see, et juba nädala jagu on minu omad olnud ainult toore peal. Väga mõnus ja rahulik üleminek oli see, sest keegi ei protestinud, vaid kõik said kuidagi väga kergesti aru, mis värk nüüd on. Muidu meil Matu ja Pepper olid sellised, kes vahest võtsid liha pika hambaga, aga seekord on nad ka asjale pihta saanud ja liha jagamisel on Matu on puuris oma tükki oodates väga kannatamatu:D
Muidugii Ruby on omaette klass, mis puudutab lihasöömist. Liha lõhna peale ta enam kriiskama ei hakka puuris, aga käest talle liha anda ei saa ja veriste kätega ei ole mõtet teda näppima hakata. Talle tuleb käntsakas ette visata nagu mingile hullule kiskjale. Vastasel juhul hüppab ta hammastega kätte kinni ja see ei ole tore, sest lahti ta ei lase ja oma saagist ei loobu. Tema on ju sünnikodus ainult hiirte ja tibude ja kana peal üles kasvanud. Krõbuskeid õppis alles minu juures sööma.
Ruby suurest isust annab märku ka see, et ta on võimeline ühe ööga ära sööma 2 tervet kanatiiba!
Teised on kõik tagasihoidlikud ja mõistlikud sööjad, sellist hullu rabelemist ja söögi pärast hulluks minemist ei ole.

[triinabelle]

Sa räägi blondiinile lähenevast rannahooajast

[Heleri]

Blondiini ei huvita. Ta on päris ümar ja pehmeke praegu. Aga eks ma püüan korrigeerida neid koguseid, mis ta saab

[Liisukas]

Blondiin on sul ju nii imearmas, uskumatu et ta selline kiskja on .

[triinabelle]

Uskumatu, milline kiskja siin veel üks oli

[Heleri]

Nii, eme ka näitusel käinud. Väga mõnus näitus oli, rahulik, vaikne. Aeg möödus ülikiiresti ja seal oli palju kenasid tuhkruid, nägime palju häid sõpru ja tuttavaid.
Meie saavutused olid ka minu arust ikkagi märkimisväärsed:) Registreeritud oli 140 tuhkrut.
Matu oli oma kategoorias 3. auhinnalisel kohal, samuti oli täpselt samal k ohal o masuguste emaste seas meie väike valge iludus Ruby.
Auhinnaks said mõlemad tuhkrud roseti, päris suure võrkkiige ja mõlemale tuub nutrit ning aukiri. Igal juhul head saavutused
Eriti tore oli see, et Matu, ilma sabata, sai nii kõrgele kohale.

Sain Soomest hunniku 1-päevaseid tibusid. Mul nüüd pool sügavkülma laupasid täis.... Esimene tutvus tiobudega on tehtud, järgmisel päeval ei olnud kellelgi enam jäänuseid puuris. 6 tuhkru peale jagasin 8 tibu ja kõik said söödud. Minu omad on ikka tõsised toore sööjad

[triinabelle]

Jeeee! Ometi kord on hakatud aru saama lühikeste sabade võludest
Minu jaoks tegi Matu sellega ära ka Mõmmi ja Karla eest....

[Heleri]

See saba läks talle maksma ainult 1 punkt 100-st nii et igati õiglane!
Näitusel oli ka üks tuhkruplika, kellel oli saba asemel nagu jänese sabatups, veel lühem kui Matul. Täitsa nunnud on need töbisabad


Ahjaa, unustasin lisada, et väike Pipa elab nüüd Rootsis ühes toredas Eesti peres, kellel juba on tuhkur meie D-pesast, Desiree . Peagi ootame siia ka teemat nende igapevastest tegemistest Lugemist peaks olema omajagu, sest pere on väga vahva ja seal on teisigi elanikke peale tuhkrute. Nii et juhtub nii mõndagi. Desiree ja Pipa saavad omavahel hästi hakkama ja Pipa õpetab teda ka liha sööma.

[väike kuradike]

Tahan ka omale sabatupsuga tuhkrut

[Anete12]

Palju palju õnne Matule ja Rubyile!!

[Kellykaazz]

Vaatasin seda pildiseeriat 18.septembrist ja minu vaieldamatu lemmik on Pepper. Ääretult nunnu mask ja sellised kurva-mersu-silmad

[Heleri]

Pole siia ammu kirjutanud midagi, peaks ennast parandama.

Meil on kõik juba kevadises võtmes, st et valmistume beebihooajaks Meie shokolaadiunistus Alli on paaritatud põrkepall Matuga ja aprilli alguses ootame pisikeste sündi. Alli pole veel ultrahelis käinud, kuid ta kasvab ja paisub meeletu kiirusega ja loodame et keegi tal seal kõhus on
Ruby kavatses ka jooksukaga alustada ja tema kohtub oma peikaga märtsi lõpus Helsingis.
Dumle ja Latte said implantaadid ja nemad Valgetuhkrute aretustegevuses enam ei osale. Implantaadid said paigaldatud jooksuka kõrgpunktis, vist nädal, paar tagasi ja praeguseks on mõlema jooksukas märgatavalt taandunud. Siiski nende lõhnadest piisas, et Rubyle ka jooksukas tekitada. Ruby on 4 viimast päeva nende seltsis veetnud ja eile kavatses nüüd ka oma jooksukaga alustada. Varem ei olnud selle ilmumisest märkigi.
Plikadel on aktiivne elu. Matu on ka jube närvis,käib ja rapsib ringi, arvatavasti naiste pärast. Pepper aga ei lase ennast kellelgi segada ja on ikka niisama flegma nagu tavaliselt. Uskumatu kuju.

Tuhkrud on mul praegu enamasti toore peal, kuid paralleelselt saavad ka krõbuskeid. Ei taha neid krõbuskitest täiesti võõrandada, sest on hetki, kus nad peavad mitu päeva üksinda kodus olema ja siis on igal juhul kasulikum ja mugavam, kui nad ka krõppareid sööksid.
Lisaks tibudele, mida mu tuhkrud jumaldavad, ostsin oma tõhkudele suurema koguse külmutatud hiiri. Arvasin, et nad ei söö neid, aga nii kui ma need sabalised neile aedikusse panin, läks selliseks kakluseks. Sisin ja kähisemine ja üksteise eest ära jooksmine läks lahti. Kahjuks on hiired päris kallis kaup ja üle ühe korra nädalas neid pakkuda ei saa. Mulmees arvestas välja, et need on kallim kui kalamari Et kilohind on pääris kõrge 1 ports sutsu odavamaid hiiri peaks mul Soomest tulema, nii et natukene seda delikatessi mu kallikesed ikkagi saavad.
Uurisin ka Eesti võimalusi endale normaalse hinnaga tibusid soetada (ikka surnud ja külmutatud olenditest räägin), ja oh imet, hinnad on ikka nii erinevad. Ühes kohas pakutakse pääris odava hinnaga, siukseid vähekene suuremaid tegelasi juba, aga teises kohas küsitakse pisitillukese tibu eest 1 euro tükk!!!!!! No erilised entusiastid. Minu tibud tulevad Rootsist Soome ja Soomest Eestisse ja on ka 4-5 korda odavama hinnaga. Jeesus küll. Need kes omale maosöödaks ostavad, ostavad küll väga kalli hinnaga siis.
Aga ühe kohaga on lootust koostööle.

Praegu meil sellised lood. Number on meil praegu veel 6, 2 isast ja 4 emast tuhkrut.

[Heleri]

Aura ja Alli pudenemiseni on veel nädal jäänud. Eile tegin esimesed ettevalmistused titemammade mõnusaks äraolemiseks ja tänase õhtuga saavad ettevalmistustööd ühele poole.
Aurale ja Allile ja titadele jääb esialgu Furet Tower, kus 1 pere ühel korrusel ja teine pere teisel korrusel hakkab elama. Mingit omavahelist läbikäimist toimuma ei saa ja kõik on rangelt eraldatud.
Alli tuleb pühapäeval meile, et oma uue eluga harjuda ja minuga enne tittede tulekut sõbraks saada

Aura on juba siuke paras mammi, karv pudeneb ja tüüpiline sünnituseelne nahkhiirenägu hakkab ette tulema. Sööb suure isuga kõike, mis ette pannakse ja ootab kogu aeg lisa.

Täna õhtul pakime reisiasju ja homme lähme Rubyga Helsingisse super kena tuhkrupoisi Gaiusega kohtuma. Gaius (õige nimi on Domino Moon Ferretry's Sterling) on vapustavalt ilus musta ninaga must soobel, kelle kodu on hoopiski Taanis (sündinud Inglismaal), aga asjade kokkulangemise tõttu kohtume veidi lähemal. Ruby on nii mehemaias praegu, eile jooksid Matuga kahekesi, üks väljaspool aedikut, teine seespool aedikut ringiratast Ma naersin, et nagu Koit ja Hämarik, kunagi kokku ei saa. Lõpuks Matul sai villand ja ta krabas läbi aediku võrede Rubyl kratist kinni ja proovis teda läbi võrede sisse tõmmata!!! Ruby oli väga nõus sellega.
Eks ole näha kuidas neil Gaiusega läheb, kas on armastus esimesest silmapilgust või mitte.

[väike kuradike]

Kevad on õhus ja südametes

[Heleri]

04.04 oli sünnipäev meie A-pesal, kes said 1-aastaseks ja Z-pesal, kes said 3-aastaseks. Palju õnne!
05.04 on sünnipäev Dumlel, kes sai ka 3-aastaseks. Palju õnne Dumlele ka!

Oleme titade ootususes, äkki tuleb mõni pesa kuupäevadega 6.-8.04 ka siia lisaks! Väiksed lihavõttejänkud

[Heleri]

Pole vikerkaarele teemat teinud, aga lisan siia selguse ja järjepidevuse huvides, et 19.05.2012 lahkus meie hulgast Pepper. Pepperil oli kasvaja ja seoses sellega lakkasid neerud töötamast. Seisundi tuvastamisest lõpuni kulus väga lühike aeg, vb natukene üle nädala. Kaastunnet ärge siia avaldage, kuna on vale teema.

Beebibuum on täies hoos ja minu igapäevategevus on essu kraamimine, söögi ette panemine ja tittede käituma õpetamine. Üks pesa on kodust peaaegu välja lennanud, alles on veel 3 kutsi, kellest 1 läheb uude koju selle nädala lõpus ja teised 2 plikat jäävad ootama oma reisi, 1 Soome ja teine Rootsi.
Kõige suurem plika Alli-Matu pesast kaalub 9,5-nädalasena 800g Väikseim on 600g (toosama kes 4 g oli alguses).

Meil on ka uus pereliige (loodus tühja kohta ei salli ju....) Rita (Pickpocket's Heavy April Rain). Rita on selline huvita vtuhkruplika, kelle isa on metsast ja vanaema on 12,5% hübriid. Rita ise on 50% hübriidtuhkur. Rita on väga lahe kuju. Mis temast kasvab ja kui kerge või raske meil temaga olema saab, eks see paistab. Ta on meie peres kaua oodatud ja juba enne paaritust ära broneeritud Vajasime teda eelkõige silmaringi laiendamiseks ja kogemuste saamiseks.
Praegu on Rita väga vahva tüdruk, kes tuleb ise mängima ja on seltskondlik, kuid erinevate helide peale kaob nagu tuul ja on väga kiirete ligutustega. Võõraste inimeste käes satub paanikasse ja tahab iga hinna eest põgeneda. Hammustamisega ta ei tegele ja agressiivne ei ole, kuid mänguhoos kasutab hambaid palju.

Rita kohanes meie juures kiiresti, sest teised mürakarud jooksid ta lihtsalt jalust maha ja no siis pidi ju browni liikumisega sujuvalt kaasa minema.

Kismakoll Latte isegi võttis uue tüdruku kampa ja praegu selles vallas probleeme pole, kõik saavad kõigiga läbi.

Lisan siia paar pilti:

[Johhi]

Vau, kui ilus plika! Jõudu ja jaksu tema kasvatamisel!

[mesimummu]

Palju Õnne!
Väga ilus plika

[Anete12]

Õnne! Väga armas tume tüdruk!

[MinniNummi]

Mulle lähevad alati tumedad väga peale

[Heleri]

Ega Rita (meie musta hullu nimi) kasvatamine kerge ei saa olema ja hübriidid vajavad teistmoodi lähenemist, kuid eks ma katsun toime tulla ja koos temaga õppida
Püüan siia ühte teist tarkust kirja ka panna nende kohta edaspidi, kuna tegelikult on Eestis päris palju hübriide.
Kasvatuses Predator sündis vist vähemalt 1 pesakond 25% hübriide ja Bullbergis on olnud ka hübriide, 17,5% vist??? Lisaks on olnud pesakond hübriide ka Quicksilveris Need olid vist 12,5%. Üldjuhul nii madala metsavere %-ga hübriididel väga suurt erinevust tavatuhkrust ei ole, kutsikad on ehk hambulisemad ja väiksena vb natukene arad ning tundlikud võõraste inimeste ja keskkonna muutuste osas.

Hübriididega tuleb olla väga kannatlik ja mõistlik. Usaldus ja kontakt tuleb üles ehitada lähtudes postiivsest meetodist ehk siis nutriga ja suur osa on just psühholoogilisel tegevusel, kehakeele lugemisel, hääletoonil jne. Hübriidid loevad ise ka suurepäraselt kehakeelt. Vähimgi aimdus selle kohta, et neid käsitlev inimene neid pelgab või kardab, ja ta saab kohe trahvitud
Füüsiline endale allutamine hübriidide puhul eriti ei toimi ja seda ei kasutata.

Väidetavalt ei saa hübriididele läheneda samamoodi nagu tavalistele kodutuhkrutele ja nende kasvatamine ja õpetamine emakodus peaks olema erinev tavalistest kutsikatest. Endal seda kogemust ei ole, nii et ei kommenteeri.

Kes mäletab, siis minu esimene isiklik kokkupuude hübriididega oli aastal 2010, kui ma mingi 1 kuu hoidsin ühte Venemaalt tulnud plikat, Fibit. Tema oli küll üks igavesti uhke ja kihvt tegelena. Sealt ka see jätkuv huvi nende vastu ja nüüdseks on mul tolle sama Fibi lapselaps

Kui kunagi hübriididest mingi omaette teema tuleb, siis tõstan selle postituse sinna

Praegu las olla Rita teemas, kuna ma arvan, et praegusel hetkel on Rita ja tema õde Eesti kõige "kangemad" hübriidid
Rita õde elab kasvatuses Bullberg. Nemad on oma emakodus saanud suurepärase ettevalmistuse ja praegusel hetkel on Rita küll väga mõistlik tuhkrupreili, kellega koos elamine ei ole veel keeruliseks osutunud.

Tuli vist päris mõtetu postitus nüüd siia aga ehk ajaga tundub see mõtekas ja õigustab ennast. Igal juhul on ka Valgetuhkrutes nüüd koht neile huvitavatele ja väljakutset pakkuvatele tegelastele olemas. Hübriidid on võrratud just oma suhtlemisoskuse ja mõistuse poolest. Nad on väga arukad ja mõtlevad ja nende mõte liigub hoopis teistmoodi kui kodutuhkrutel.

[garfield]

Hübriidid on vahvakesed jah, aga algajale ei soovita, nendega ikka hoopis teine tegu. Isegi 12,5% hübriid on tavaliselt tuhkrust väga erinev.

Minu teada oli Predatoris ikka 50% hübriidid, kuna pesakond oli metsast püütud isasega. Ja teine pesakond 50% oli veel eelmine/üleeelmine aasta ühel tavakodanikul, kelle emane tuhkur maakodus ringi jooksis ja tiinena tagasi ilmus. Nii et meil on siin teisigi "kangeid" hübriide.

[Heleri]

Predatoris oli 1 pesa jah 50%, aga nendest ei tea midagi. Paks on igal juhul surnud. Seal pesas oli vist 3 kutsikat, mis teistest sai, ei tea, kas need teised ei surnud kutsikana ära juba?
Teistest 50% pole midagi kuulda olnud, ma pakun et neid käib ka mitmendal ringil.

Algajale kindlasti ei soovita. Nendest metsikutest on siin ja seal juttu tulnud, kellega pere hakkama ei saa ja purevad kui hullud.
Muidugi hübriidil ja hübriidil on vahe. Vahe tulebki sellest, et millise iseloomuga see metsiku vere esindaja on. Kui too on väga ebakindel ja nõrga närvikavaga, siis üldjuhul on see väga pärilik.
Soomes on 1 hübriid, vist päris kõrge %, keda ei saa mitte ühegi teise tuhkruga kokku lasta, sest tapab ära teised. Inimestega ta ka väga ei suhtle. Parematel päevadel on oma omanikuga enamvähem ja tuleb ka juurde, kuid temaga on pidevalt raskusi ja väga inimlembene ta ei ole. Elab perekonnas, kus on vähemalt 3 hübriidi ja omanik on väga kogenud.

Ok, läheb OFF TOPIC juba vist


Ahjaa, rääkides nendest 12,5% hübriididest, siis eelmine aasta Asti kutsikas Kribu või Äpu, mis nimega kellelgi meeles, oli ka selline hübriid Ta küll ei erinenud väga. Alguses tulles paar korda hammustas mind kõva lõuaga, aga paar nipsu ja rohkem hammustamist ei tulnud. Ma ei täheldanud tal küll mitte ühtegi hübriidiomadust, täiesti tavaline tuhkur oli.

[Brix]

Ilmselt ei ole õige siin teemas küsida, aga kas metstuhkur ja see kodutuhkur on tõesti erinevad liigid, et nende järglasi hübriidiks nimetatakse? Hübridiseerimiseks nimetatakse eri liikidesse kuuluvate loomade omavahelist paaritamist. (St. hobune+eesel= muul, hobueesel, hobune+sebra=sebroid jne)
Või on tegemist geneetiliselt ikkagi erinevate nn. tõugudega ja nende vahel toimub siiski ristamine ja tulemuseks saadakse ristand, mitte hübiid.

Muidu on Teie tegelinskid super nunnud

[väike kuradike]

Ma usun et kindlasti on. Kodutuhkrutel on ju aretatud mitmeid erinevaid kasukatoone, ja isegi silmavärve, mis on kõik geenidega määratud. Aga Heleri ehk oskab paremini öelda, kui suured vahed on.

Aga metslooma, ja koduloomaks aretatud loomade vahel on ikka suur vahe, juba käitumise ja instinktide osas. Kodutuhkur on metstuhkrust aretatud pikema perioodi jooksul, välja juurides neid omadusi mis koduloomal olla ei tohiks (näiteks agressiivsus), ja arendades neid mis koduloomale vajalikud oleks.

Ma võin küll eksida, kuid minuteada on kodutuhkur küll eraldi liik, ja metstuhkruga teda ühte patta ei panda.

Võibolla küll kohatu analoogia, aga minu silmis nagu hunt ja koer, koer on hundi alamliik, hundist aretatud, kuid nende vahele võrdusmärki küll panna ei saaks.