www.pisi.ee

Tere tere!

Ma ei plaaninud praegu siia tegelikult teemat teha, aga... alates juuli algusest elab meie peres üks poisike, kel nimeks August. Ma lihtsalt pean teda teile tutvustama. Ta on 1,5 aastat vana, nö "teise ringi tuhkur" meil. Tema eelmisel omanikul (kes ostis ta loomapoest) polnud võimalik tema eest pidevalt hoolitseda ja ta veetis enamuse ajast maal väikeses puuris, kus tihti kannatas nälga ja janu. Ma ei oleks kunagi mõelnud võtta endale juba täiskasvanud tuhkrut, aga see loom lihtsalt vallutas mu südame juba esimesel kohtumisel.
Iseloomult, käitumiselt ja olemuselt ta justkui polekski tuhkur vaid pigem nagu kõige armsam ja malbem truu koerake. Tema lemmiktegevus on süles istumine ja sülle ta tahab kogu aeg. Ta ei ole mitte kedagi kunagi hammustanud ega isegi näksanud.
Me käime looduses iga päev, põhiliselt metsas, rannas või jõe ääres. Augustil on 3 paari trakse, mida ta meeleldi kannab, aga metsas ja rannas jookseme me ilma traksideta. Trakse selga pannes lebab ta rõõmsalt värisedes selili ja limpsib mu kätt. Mulle tundub, et kuna ta on pidanud väga kehvasid tingimusi kannatama, on tema uus elu siin tema jaoks nii suur rõõm ja et ta on tänulik selle eest. Ta tundub nii õnnelik.
Metsas meeldib Augustile kõik, eriti meeldib talle männimetsas. Seal on avar ja hea ka minul teda jälgida. Kui ma kõnnin ta ees, jookseb ta ainult mulle järele. Nii me oleme koos päris pikalt jooksnud. Mere ääres meeldib kõige rohkem vee piiril kaevamine. Meeldib ka jalgupidi vees jooksmine ja isegi ujuma läheb. Vesi meeldib talle, kuigi varasemalt tal sellega kokkupuuteid pole olnud.

Augusti menüü varem oli kitekati krõbinad. Neid sõi ta iga päev ja veel anti talle rosinaid ja viinamarju, mis on ühed kõige suurema suhkrusisaldusega puuviljad üldse. Päeval, mil talle järgi läksin, oli talle puuri viinereid pandud. Olin alguses väga mures selle teema pärast ja ei teadnud, kas ta hakkab sööma enda jaoks normaalset toitu peale kitekati ja viinerite dieeti. Jõudsime koju päris hilja õhtul ja siis ma talle süüa ei andnud. Ta magas rahulikult hommikuni ja hommikusöögiks pakkusin talle kanatiiba, mille lõikasin kolmeks. Pakkusin talle tiivaotsa. Minu suurimaks rõõmuks hakkas ta kohe sööma. Mul oli selle üle nii hea meel, et pisarad tulid silma. Selle kahe nädalaga, mis August on minu juures elanud, on ta olnud ainult toortoidul. Ma ei ole talle pakkunud mingit puuvilja ega muud taimset, metsas sattusime metsmaasikate peale, mille vastu August mitte kõige vähematki huvi üles ei näidanud. Küll aga leidis ta metsarajal joostes kaks paarituvat sitikat, kellest ühe pistis krõmpsutades nahka.
Augusti juures kõige toredam on see, et ta on iseloomult malbe ja õrn, aga söömiselt tõeline kiskja. Üleeile käisin linnas ja tõin loomapoest kaks hiirt ja kaks rotipoega. Ma ei teadnud, kas ta neid sööb, ta on ju harjunud hoopis millegi muuga. Kaks täiskasvanud karvast hiirt läks kui hundikurku, peale väikest jalutuskäiku värskes õhus kugistas ka rotipojad alla ja otsis, kas on veel.
Täna hommikul olid mu kassid toonud tuppa ühe noore linnukese. Neil on selline loll komme, et nad ainult mängivad oma saagiga ja jätavad ta siis vigastatuna maha, kui ta enam piisavalt ei liiguta ehk enam huvitav ei ole. Kuigi vanem kass on kogu oma elu, praeguseks 9 aastat, olnud sajaprotsendilise toortoidu peal, ei söö ta omatapetud saaki. Ma olen oma elu jooksul neid hiirte, lindude, nahkhiirte jt. matuseid sadu ja sadu pidanud. Täna siis leidsin jälle poolsurnud linnukese toast, kellel olid tiivad murtud, aga kes veel hingeldas ja viisin ta Augustile. Ja oh sa kuidas õrnake August kargas oma voodist välja ja sööstis ning hetkega, lihtsalt ühe hammustusega, olid linnukese piinad lõpetatud. Uskumatu, kuidas loomapoest, puurist ja kitekati dieedi pealt tulnud tuhkrul on instinkid elus! Vaatasin, kuidas August linnu ühes sulgede, noka, tiibade ja kõige muuga ära sõi nii, et järgi jäi ainult paar udusulekest lendlema. Homme lähen jälle linna ja võtan poisile suuremaid rotte.

Kui August tuli, oli ta päris kõhna. Lisaks ebasobivale menüüle oli see ka ilmselt stressist, sest liikuda ta ei saanud üldse. Samuti lõhnas ta väga väga tugevalt ja vängelt ja märkasin, et ta kõrvad on seest väga mustad. Ainult kahe nädalaga toortoidul, igapäevase metsas jooksmisega ja ujumisega on ta juba tohutult muutunud. Tal on nii ilus ja kohev karv, mis nüüd lõhnab hoopis teistmoodi, värskelt ja magusalt. Tahaks kogu aeg nina tema kasukasse pista ja nuusutada. Peale seda, kui olin vatitikud ostnud ja plaanisin Augusti kõrvu puhastama hakata, avastasin, et need on juba täiesti puhtad! Veel on ta kosunud ja kaalus juurde võtnud, tänase kaalumise tulemus oli 1,123 kg, mis oli küll täis kõhuga kaalutud.


Oi kui pikaks läks nüüd jutt, panen mõned pildid temast ka:

















rattasõit meeldib Augustile väga, ta istub ees korvis nagu teejuht, traksidega kinnitatud.

Oi, kui tore! Mina võtsin ka kunagi ühe tuhkru (kelle viisin isale), kes oli samuti "teise ringi tuhkur". Kuigi minu isa oli temajaoks vist lausa kolmas või neljas uus omanik. Vana omanik rääkis mulle, kuidas ta teda kardab, sest hammustab nii et veri väljas. Isa juurde viies oli Riki just kui "musterlaps". Hammustamise asemel ta ka ainult lakkus kätt. Tõesti oli tunne, et ta sai justkui aru, et on nüüd lõpuks ometi KOJU jõudnud, ja et ta saab oma vanaduspõlve õnnelikult elada. Kahjuks Riki mõned aastad tagasi suri, aga olen rõõmus, et oma paar viimast aastat elas ta väga õnnelikult.

Pikad paid Augustile!
PS! Päikeseloojanguga pildid on väga vägevad!

Nii armas ja nuttukiskuv jutt Ülivinge, et loomake sellise iseloomu ja helluse on säilitanud pärast kõike temaga juhtunut. Suured-suured paid ja musid teile!

Aitäh teile!

Cubano tervitab kergelt kõrvast naksates .

Meil juhtus täna kummaline asi. Tõin loomapoest Augustile külmutatud rotte, et tõelist pidusööki korraldada. Sulanud ja söömiseks valmis, andsin roti Augustile ja ta alustas söömisega kohe siseorganitest. Aga ta oli vaevalt natuke siseorganeid söönud, kui enam ei tahtnud. Ja siis algas tõeline okseralli. August oksendas kõik kohad täis ja oli täitsa hädas kohe. Õnneks kui see kõik mööda sai, jõi ta vett ja taastus ilusti. Käisime tunnikese väljas ja õhtul sõi ta ilusti ühe tibu ja hiljem veel ühe vutimuna. Ma olen täitsa hämmingus kohe selle asja pärast, ei tahaks uskuda, et rotil midagi viga oli. Aga mis seda põhjustas, ei tea. Ta polnud siiani kordagi veel oksendanud. Mul on külmikus veel kaks rotti, aga ei julge neid enam talle anda.

Super,et August saand omale sellise armastava kodu..nii palju seiklusi ta päevades,head toitu,mis talle hädavajalik,armastust ja kallisid..
Nii hea on kuulda,et üks hädasolev tuhkruke jälle päästetud
isegi 2 aastat tagasi teiseringi tuhkru võtsin,kes oli juba 2_ne tooaeg..kuid jah tõeline kaisukas temagi..sammuti
puudub tal tüüpiline tuhkrute iseloom..laseb endaga kõik teha,nu nii ülileplik..küünalõikus,pesu,trakside selga panek jms.
Pole kordagi naksand kedagi..pigem limpsib suud
Kuid toortoidule ei saandki teda..ta võis 1,5päeva nälgida,kuid toorest ei hakand sööma..ma rohkem ei julend näljutada..
ja tema sai ka vaud whiskasi krõbinaid..vähemalt nende asemel nüüd korralik krõbin..vutimunad,nutri..
Et kasvult ta tillukeseks jäigi,kuid see eest tõeline energiapomm ja sõber
Seega jah riske igasuguseid vanema tuhkru võtmisel,kuid samas tulemus võib kordades end tasuda
väga armas on August ja pildid On megailusad..nu super,mis võtted
vaatan uuesti ja uuesti
pikka iga Augustile

Palju õnne sulle.
Oksendamisest veidi. Mul näiteks nii, et pätid söövad toorest hea meelega. aga kui annan Edisonile kana tiiba siis oksendab samuti. Bullile meeldis ka kana tiib ja täpselt samamoodi ,peale sööki hakkas oksele. Ma ostsin poest tiibasid ühe kaupa, nii et need samuti ei saanud pahad olla või midagi sellist. Ja nüüd, kui ma Edisonile enam tiiba ei anna ,siis pole ka erilisi oksendamis probleeme olnud. Eks sa pead katsetama .

Käisime võrumaal sugulastel külas ja August ööbis esimest korda telgis. Kuna meil oli pikk sõit ja uus koht, kus kõik puud-põõsad aianurgad läbi uuriti ja nuusutati, siis poiss oli õhtuks nii väsinud, et telki jõudes kukkus kohe magama. Magas terve öö mu kaisus, vahepeal kargas ainult püsti ja jooksis poti peale. Potitreening läheb väga hästi kui arvestada, et August on juba poolteist aastat vana ja eelmises kodus talle potitreeningut ei tehtud- lasi sinna kuhu tahtis. Mul on ülimalt hea meel näha, et isegi võõras kohas jookseb nüüd juba ilusti poti peale. Ta magab ikka nii armsasti, vahepeal ringutab ja teeb sellist mõnusat magamise nautimise häält. Öösel vastu hommikut siis jõudis äike meie pea kohale ja müristas nii, et maa värises mu külje all. Välk sähvis ja August ehmatas esimese kõva kärgatuse peale ja hakkas kaisus trügima, puges mu särgi sisse ja keeras ennast seal kerra. Nii et esimene telgisööbimine oli koos äikesetormiga.

Hei, tore oli kuulda teie lugu. Minu tuhkruga oli põhimõtteliselt sama. Edu teile!

Millega vahepeal tegelenud olete? Kas tulemas veel vahvaid pilte?

Pilte ikka tuleb Neid meil on. Augusti elu on nii hea, mul on lihtsalt nii hea kõrvalt vaadata neid muutusi, mis temaga toimunud on peale toortoidule minekut. Ta energiatase on lihtsalt tohutult tõusnud, võrreldes esimeste jalutuskäikudega, kus ta võib olla 20 minutit jaksas möllata ja siis oli täiesti kutu. Eile käisime kahetunnisel jalutuskäigul naabritüdruku ja Augustiga ja me põhimõtteliselt jalutasime täiesti normaalse kiirusega 1,5 km ja August tegi kaasa kogu vahemaa ilma kordagi peatumata. Naabritüdruk nii imestas, et kuidas ta nii hea jalutaja on ja tempot hoiab. Alguses ei oleks ta mingi hinna eest selliseid jalutuskäike suutnud kaasa teha, aga nüüd on lihased tugevnenud, keha puhastunud ja hästi toidetud. Ja ta on väga õnnelik. Magab öösiti minu kaisus, siin rinna ja lõua vahelisel alal ja nohistab vaikselt. Eesti keelest saab väga hästi aru ja ei salli silmaotsastki, kui talle valetatakse. Üks õhtu ei läinud ma tema tuppa magama, kuigi olin seda lubanud teha ja hommikul oli toa ukse ette lastud kakajunnid ja pissutud suur loik.
Minu kassid ei ole Augusti suhtes ikka veel kindlat seisukohta võtnud, nad ikka kahtlustavad natuke ja hoiavad pigem eemale. Ma neid päris korraga ühte tuppa kokku ei lase. Õe kassiga, kes nädal aega külas oli, sai August hästi läbi ja ajasid väljas teineteist taga.

Jalutamine temaga on lihtsalt parim ajaviide. Ta ajab mind südamest naerma. Mõned päevad tagasi jooksime niisama aias ringi, kui Augusti läks järsku väga äksi täis ja hakkas mind mööda aeda taga ajama. Mul oli tegemist, et ta eest ära saada. Kui ma seisma jäin, jäi ta ka kohe seisma ja varitses. Kui ma proovisin paremalt poolt temast mööda joosta, siis blokeeris ära ja jooksis ette. Proovisin siis vasakult poolt ja jooksis jälle ette, ei lasknud mind mööda. Siis panin järsku suure kaarega temast mööda jooksu ja ta kimas mulle järgi. Seda on nii raske sõnadega seletada, aga see oli nii naljakas kuidas ta taga ajas ja varitses, et ma lihtsalt jooksin ja naersin. Panen mõned pildid Augustist oma isiklikul saarel, isiklikus liivalossis kuningapoega mängimas.
August lehvitab ja tervitab kõiki liigikaaslasi ja nende omanikke.





















emmega ujumas

Teie tegevused ja pildid on nii vahvad, et ma kohe rõõmuga alati vaatan ja loen Palju edu teile tegemistes ja ärge siiagi unustage neist kirjutada

Aitäh Sulle!

Ilusad pildid! Kui te pikalt jalutamas käite, siis on ta rihma otsas või ka vabalt?

See oleneb täiesti sellest, kus me käime. Aga tavaliselt selliste pikkade jalutuskäikudega on ta rihmaga, sest siis ta jookseb lihtsalt kõrval ja hoiab tempot. Ilma rihmata ta tahab rohkem asja vabalt võtta, tee ääres seisma jääda ja nuusutada erinevaid lõhnasid ja siis järele kihutada mulle. Ma vaatasin, et ilma rihmata ta kaugele ei lähe. Nuuskides käib metsas ringi, aga natukese aja pärast jookseb tagasi vaatama, kas kõik on okei ja kas ikka oodatakse teda.

August on väga lahe tegelintski! Ta meenutab oma välimuselt minu Deelit. Oled Sa teda kaalunud? Tundub selline kergem poiss( või vähemasti pildid tekitavad sellise tunde- sarnasus Deeliga nt)
Need fotod, kus August lossis on, on megalahedad Minu plikad on veepõlgurid ja vabatahtlikult vette ei lähe. Aint joogikausis võib snorgeldada( Alli teeb seda, Deeli mitte). Suvel kuumaga on nad nõus ka suurest veekausist sinna uppuma jäetud palle päästma

Ta oli 1075 g kui minu juurde tuli. Paar nädalat tagasi viimasel kaalumisel oli 1200g, aga ta on veel kosunud veidi kuna söögiisu on väga hea. Ta on jah selline keskmist või väiksemat kasvu poisukene, aga väga- väga pehme ja koheva kasukaga, mis eriti peale vees käimist ülikohevaks läheb. Ma ootan huviga, milline tema talvekarv veel on! Aga tõesti Deeliga on neil sarnasust küll.

Kust loomapoest sa üldse neid rotte ja hiiri saad? Peaks oma poisi peal ka katsetama.

Mina ostan lauteri tänava Zoomaailmast. Seal all korrusel külmikus on. Ja endiselt kui keegi teab kohta kus on vähegi odavam, siis palun andke teada. Ostan praegu korraga 10 tk ja läheb 20 euri. Jätkub vaid mõneks päevaks.

August demonstreerib oma puu otsa ronimise oskuseid.

Nii vahva Meil ka vahepeal ei taju Minna ära, mis loom ta on ja üritab puu otsa saada, aga küüsi pole piisavalt...

Palun saage tuttavaks - Suurmõmmik!!


Siin on ta käpad ja kõhualune märjad, sest snorgeldas oma veekausis. Talle väga meeldib vesi.



Suurmõmmiku ametlik nimi on Bullberg Ian ja pärit on ta Kirkke juurest, Bullberg kasvatusest. Ta saab homme kahe kuuseks. Ma olen just sellist shampanjavärvi poissi oodanud nii mitmeid aastaid, et ma lihtsalt ei suuda uskuda, et ta mul tõesti praegu kodus on. Kui Suurmõmmik müdinal toas ringi jookseb, siis ta on nagu kohev valge lumepall, nii hele ja pehme on ta beebikarv. Eriti päikese käes. Ma lihtsalt jumaldan seda värvi. Ja kui hästi see veel lõhnab! Ma tõstan ta kogu aeg üles ja nuusutan ta kasukat, niii magus mesine lõhn.
Püüan lähipäevil uusi pilte ka teha.
August ei võta hetkel väga hästi seda, et ta nüüd oma kodu, toitu ja emmet teise tuhkruga jagama peab. Esimene tutvustamine neutraalsel pinnal läks kehvasti, August ründas pisikest päris kõvasti ja see lõppes väikesel püksikakamise ja seakisa tegemisega. Järgmised kohtumised ei ole paremad olnud. Ma usun, et üks hetk nad hakkavad leppima ja sõbrunema niikuinii, aga hetkel on keeruline küll. Osad ütlevad, et peabki laskma neil madistada kuni August on väikesele selgeks teinud, et tema on siin peremees. Ma olen nad siiamaani kohe ära lahutanud kui August ründab. Ma olen lihtsalt liiga kaitsev ja muretsev tema pärast hetkel, nii kardan, et ta saab viga. Samas öeldakse, et nii teen asja vaid hullemaks.
Kellel on olnud sarnane probleem, siis kuidas vanem tuhkur rünnates käitub? Kas vänge pussu laskmine, puhevile minek ja esikäppadega enda ees maa kratsimine on normaalne ja käib asja juurde?

Oii, tere. Tore, et üks kuts Pisisse ka tee leidis See pesakond oli Kirkkel ikka erilised mõmmikud. Ootan põnevusega pilte ja jutte Edu sõbrunemisel!

Palju õnne uue sõbra puhul! Shampanja on ka üks minu unistusi pikemat aega. Tegelikult ma olingi Heleril Matu pesakonnas alguses bronninud, et kui sünnib isane shamps, siis see kutsikas peab tee meie koju leidma. Kahjuks aga sellesse pesakonda ei sündinud ühtegi heledat poissi. Aga ma lohutan ennast, et ega see hele poiss meil tulemata jää Matu lapsed kasvavad üldiselt hiiglasteks Natuke olen kade ka su peale

Minul oli sama olukord. Elasin nii kaks nädalat. Päris keeruline oli. Aga ma viisin nad õue kohe päris sellisesse kohta kus mitte kumbki polnud käinud. Ja siis nad kaklema ei läinud. Aga enne seda elasid nad koos,aga üks oli koguaeg puuris. Et minu omad said nagu harjuda teineteisega ja siis toimus leppimine. Kaklemisel ja kaklemisel on suur vahe. Mina olin ka seda meelt et las materdavad saab asi selgeks. Aga päris nii lihtne see ei olnud. Kui sa ikka näed et see ei ole selline väike nägemine siis ei tasu ikka kokku lasta. Las nad harjuvad uute lõhnadega ja siis proovi võõras kohas uuesti. Mina tegin nii nagu Heleri õpetas. Viisin nad siis lõpuks õue ja kui mingit kaklust ei toimunud lasin neil lihtsalt olla koos. Läksid mõlemad transpordi puuri siis panin ukse kinni. Mingit jama nad ei teinud,lasin nad siis mingi aja möödudes uuesti välja. Ja koju tulid mõlemad ühes puuris. Kodus lasin nad siis uuesti lahti et näha kas kodus ka lepivad. Leppisid. Ja sealt edasi läks hästi.
Aga see pisike mõmmi on nii armas. Ma ise ka imetlesin teda. Palju õnne.

Aitäh teile. Ma lasen neil veel mõned päevad läbi puuritrellide teineteist nuusutada ja siis viin nad kuhugi võõrasse kohta leppima. Koduaias läks küll August kallale, aga eks ta meie aeda peab ka enda territooriumiks muidugi. Väikemees pelgab veel võõraid kohti ja vabas looduses kangestub ja vahib ainult ringi. Toas on küll nagu väike ümmargune põrkepall ja tõeline mürakaru.

Ma lugesin muidu jah Bindi ja Edisoni teemast nende sõbrunemise kohta ja väga hea oli teada, et lõpuks kõik nii hästi läks.

Ps! Kuidas teema pealkirja muuta?

Väga vahva uus mõmmik

Teema pealkirja muutmiseks muuda selle teema kõige esimest postitust (sealset pealkirja).

Võid lugeda ka Totuliia suhkrute teemat,tal on palju juttu sellest kuidas ta vaeva nägi ja lepitas. Aga ma arvan et anna neile jahh aega harjuda natuke. Ja siis vii kuhugi kus nad pole veel olnud. Bull ja Bindi olid mul sõbrad esimesest hetkest, loomad nii erinevad. Aga kohtusid nad ka esimest korda Kirkke juures. Seal oli palju lõhnu. Panin kasti sõitsime koju ja nii oligi.