Minul on ka nüüd juba mitu kuud kodus tõhk olnud, kes nimeks sai Kifi. Saamislugu on üsna lühike- sõber viis mu loomapoodi Katleris, et näidata üht nunnut küülikut. Juhtumisi oli aga jänku kõrval üks ärkvel tuhkur, kes vaatas mulle oma pisikeste säravate silmadega uudishimulikult otsa. Sama päeva õhtul lugesin kodus arvutis olles ainult tuhkrutest. Kuna sealne poemüüja oli sõbralik, käisin paar järgmist päeva tuhkrut niisama kohapeal nunnutamas ja nuusutamas, et allergiat testida. Lõpuks viisin ta koju!!
Kui ma ta sõbra juures toas esimest korda lahti lasin, arvasin, et tuhkrul hakkas katus sõitma ning ta polegi nii normaalne loom nagu poes tundus. Ta lihtsalt „tantsis“ mööda tuba ringi ja tegi seda „kot-kot-kot“ tuhkruhäält. Lõpuks ikka rahunes maha ja tundis minu vastu ka huvi
Siis samal päeval viisin ta koju. Paar päeva ei tehtud meist kummastki välja, sest ma ei küsinud looma võtmiseks luba emalt, kuid nüüdseks on ta täieõiguslik& armastatud pereliige nagu kiisugi, kelle ma ka juba kaua aega tagasi emale sokutasin. Kahjuks ei vea emal tuhkruga nii palju kui kassiga ning allergia on liiga suur, et üle kümne minuti samas toas olla. Sellegipoolest käiakse Kifit tihti uudistamas.
Kifi värv on soobel, kaalub 1,1 kilo, on kastreeritud isane. Vanuseks (müüja sõnul) oli tal 6 kuud, praeguseks 10 kuud, sünnipäev peaks jääma siis septembrisse.
Alguses sõi ta odavat tuhkrutoitu, nüüd ostan talle Babycat krõbuskeid, vahel saab maiust ja nutrit lisaks. Kuna mul on saepuru vastu ka allergia, siis potis on tal pabergraanulid (firma Pestell)- väike pakk 14 eur ja suur, mida mina ostan, umbes 20 eur. Soovitan proovida, kes veel sobivat pole leidnud
Kahjuks on Kifi puurituhkur, sest tuhkrukindlat tuba pole mul võimalik saavutada. Kusjuures talle meeldib juhtmeid ka närida hirmsasti, see on kõige hullem, sest mu toas on tavalisest rohkem juhtmeid. Meil on olnud kaks pesupäeva, mis muide õnnestuvad paremini kui tavalised käpapesud (kardab vett lihtsalt), küüntelõikamise ja kõrvapuhastuse olen ka lõpuks selgeks saanud
Aga jah, lahti on ta nii palju kui võimalik, isegi kui üks päev saab ainult paar tunnikest, siis üritan järgmine päev rohkem temaga aega veeta. Vahepeal käisin kooli kõrvalt ka tööl, kuhu läksin hommikul ja tulin õhtul- seega tuhkur ei saanud neil päevadel üldse välja või ainult tunnikese minu ema järelvalve all. Pärast koolipäeva tundus ta lahtioleku aeg samuti liiga lühike ja kuna tööl oli kurnav käia ka, siis otsustasin ikka kodus olla ja Kifikesel ka parem olla- endal ka süda rahul siis. Ega ei saa loomast eemal ka olla nii kaua, kui tead, et ta peab terve see aeg üksi puuris olema.. Põhimõtteliselt on ta siis kinni öösel ja paar tundi päeval. Muidugi ma tahaksin, et ta jookseks vabalt kogu aeg.Ja nüüd kommetest... Alguses väljaspool puuri potti ei tunnistatud ning hambad olid liiga tihedalt hõivatud.. Algaja tuhkrupidajana ei osanud ma õpetada ka kuidagi, lugesin vaid siit foorumist õpetussõnu ja proovisin niimoodi midagi saavutada. Hammustamisest sain jagu õrnalt vastu koonu andes ja „ei“ öeldes, jalas hakkasin lihtsalt tosse kandma toas kuni üks hetk Kifi enam huvi ei tundnud nende vastu (vahel on siiski varbad tema jaoks liialt ahvatlevad). Nüüd tuhkur ainult näksib või tugevasti hammustab mänguhoos. Vahel, kui väga haiget sain, siis panin ta kümneks minutiks transportpuuri „aresti“ lootes et ta saab aru, miks ma nii toimetasin. Probleem on veel selles, et naksab suht tugevasti näost- kust aga hammas kinni hakkab (eriti kulm, nina, mokk), läheb see mööda? Ta ei ole ju kutsikas enam, kuigi käitub nii. Häda tegemisega võitleme siiani.. Alguses oli asi päris lootusetu, kuid tõhk tundus asja ise ära õppivat nüüdseks ning enamus junnidest lähevad õigetesse kohtadesse. Ainult pissib põrandale vahel..
Käime palju sõbral külas, kus on suur tuhkrukindel tuba& tuhkrukindlad esik ja köök. Kohe kui sinna jõuame, läheb jooks ja trall lahti, sest oma kodus nii palju jooksuruumi pole
Aga vot külaskäikudel on kõige suurem probleem möödaminevad hädad. Pott on tal nurgas olemas, junnid aga asetsevad selle ümber 
On kellegil aimu miks? Kogu aeg tõstan ja tõstan aga ikka ei hakka külge.Puur on tal normaalne aga kõrge, originaalselt korrusteta 100x50cm põhi ja76cm kõrgust. Tegin talle siis teise korruse sinna- pooleldi lihtsalt üks puust plaat ning teine pool suur riidest põhi, nagu kiik siis, mille peal on telgi moodi kate ka vanast särgist (seal ta tudub tavaliselt, sest see on väga varjatud igast küljest ja pime). Puuri lagi on ka kaetud üleni, et oleks veel lisapinda, kuhu asju sobitada. Allkorrusel on söögi-joogi kausid (mulle tundub, et ta eelistab rohkem kausist juua) ja pott, üleval ongi põhiliselt tudutuba ja sellel puust plaadil ootab ta puurist välja saamist tavaliselt, kust ta libistab ennast mulle käte vahele.
Korruste vahel on talle ehitatud puust redel ka, kuid ta ei oska seda kasutada eriti, üles ta ronib mööda võresid ninga alla libistab mööda redelit. Teisel korrusel plaadilt telki ja vastupidi ta hüppab (umbes 15 cm), sest sinna ei osanud ma midagi välja mõelda. Ja noh, ega ma midagi sobivamat kui redel sinna poleks välja mõelnud.Arstil oleme ka käinud, üks kastreerimine, üks vaktsineerimine ja üks kord oli tõhuke haigestunud. Vaeseke oksendas pool päeva- see oli tõesti abitu vaatepilt. Pärast ronis ta mulle ise sülle (mis jäi ka ainukeseks korraks kui ta nii tegi), tõmbas end kerra ja ohkas. Midagi hullu õnneks ei olnud, arsti juurest saime hoopis pildi Kifi luustikust
ja noh, paar rohtu ka.Ja muidugi pahandused! Alguses kaevas ta mul kõik lilled pottidest välja, nüüd on vähemalt need rahule jäetud. Kuna mul on nii palju asju, siis võimatu on tuba tuhkrukindlaks teha.. ikka pääseb mõnda kasti sorima või ronib neid mööda kuskile veel hullemasse kohta. Seetõttu olen asjad tuhkru järgi ära sorteerinud- kaugele ohtlikud asjad, lähedale lubatud asjad nagu igasugune riie ja lõng. Aeg-ajalt tal ikka veab ning rahakott ja käärid näiteks leian pärast pikka otsimist diivani tagant. Kifi õpib ka uusi meetmeid, kuidas uutele pahandustele ligi pääseda. Alguses ei hüpanud ta eriti kaugele ning ronida ei osanud üldse, nüüd on aga vana pätt ise. Seda arvesse võttes, olen ma superkorralikuks läinud: põrand alati puhas kõigest!
Müsteeriumiks jääb meil aga see kuulus tuhkrupuss, mida Kifi pole siiani suvatsenud demonstreerida. See peaks olema ju nagu puuks, mis haiseb niiviisi, et aken tuleks kiiremas korras lahti teha? Siiani on tuhkrul ainult konkreetselt sabaalune haisenud pahasti, mis jääb siis igale poole veidiks ajaks külge, kus tõhk istuda otsustab. Aga see pole ju see?
Üldiselt siis... tuhkur on parim loom, kes mul olnud on
Kõik ta armsad haigutused, pehmed käpad mis tal ärgates nii mõnusalt soojad on, vurrud!, pisike nina, valged „kulmud“, väiksed ümmargused kõrvad.. oeh, jne. Olen temast aina rohkem vaimustuses ja nunnutan teda kogu aeg Kas tal õdesid-vendi ka on siin foorumis? Kuigi ma palju ei oska temast öelda, ainult oletatav sünnikuu.. Ja muidugi tahaks millalgi ka lihtsalt teisi tuhkruid näha
Pätist pilte ka on? 
/100_parrots013.jpg)
