Jääkuubik on nüüd 8 päeva Elvirale kaaslaseks olnud. Algul arvasin ma, et nad ei saa läbi, aga tuli välja, et ma olen lihtsalt natuke rumal tuhkrute läbisaamise koha pealt. Nemad lihtsalt natuke vääksuvad-kiunuvad mängides ja kordagi selle aja jooksul ei ole kakelnud. Jääkuubikule pole siiani kodust nime välja mõelnud - ootan ja vaatan, mis nägu ta on....
Iseloom on igatahes tal väga hea. Elvira tema vanuses ei otsinud nii palju kontakti ega püsinud süles üle 5 sekundi, aga poissi saab nunnutada väga kaua - laseb sügada, kallistada ja musitada. Olen saanud vaid ühe korra hammustada, kuid eks ma olin ise süüdi selles, et fotosessiooni ajal sättimas käisin.
Kodune elu on suht rutiinne. Öösiti magavad rahulikult, saavad hommikul 30minutiks välja ja siis 8-9h on nad ilmselt päevaunes ja õhtul saavad taas tuppa laamendama tulla. Potitreening läks esimestel päevadel ülihästi - ja siis ma sõnusin ära
Nüüd pean väga valvas olema, sest poiss ei kuula sõna enam vaid tahab mängida minuga. Võin 20x ka poti peale panna aga sekund hiljem maandub ikka voodi alla või kuhugi uude kohta. Vot siis hakkab minul tore: ronin käpukil mööda tuba ringi, nuuskides kapialuseid, sest fuih kui kange pissihais on
Nii võibki otsima jääda!
Hommikul istusin põrandal ja jälgisin nende mängu. Järsku avastasin, et poiss tundub kuidagi suurem. Hops kaalu peale ja ossa-appikene küll, juba 895g! Ellu kaaluks täpselt 1kg. Praegu võib poiss pehme kaisumõmmi olla aga varsti on mul kodus mingi suur jurakas
(ja ma ei saa õnnelikum olla... ma olen tõeliselt õnnistatud kahe armsa tuhkruga
)
Video hommikust
(kuna fotokat ikka pole) Sealt saab ideaalselt jälgida, kuidas siin asjad käivad. Kohe kui Ellu kuhugile ära jookseb, on poiss nagu sabarakk küljes ja vastupidi ka
http://www.youtube.com/watch?v=03-rdtVDgCw&feature=youtu.be