Pisisse tuli kolmapäeval üks kuulutus. Otsiti seoses mänguasjamuuseumi ja heategevusega jõulukaartile, jõuluvana sülle tuhkrut.
Mõtlesin,et väga huvitav ja saingi Helerilt kontaktid ja käisimegi neljapäeval stuudios.
Fotograaf oli hästi tore ning kõik kes seal olid, olid Ritterist väga vaimustuses. Passimist ja niisama olemist oli suht palju, Ritter oli väga rahulik ja magas süles, oodates oma korda kaadrisse minna. Kohal oli ka süsimuss kass, kes oli Ritterist imekombel suures vaimustuses. Mänguks päris ei läinud, aga nuuskimist oli palju. Kui oli Ritteri kord, tegid nad jõuluvanaga tutvust. Alguses ta lakkus ja siis lõi kindasse hambad sisse
, sellest polnud õnneks midagi ja ma loodan,et fotograaf sai head pildid.
Fotograaf ütles küll,et püüab mulle kiiresti pildid saata kuid ilmselt paar päeva läheb ikka aega, kui mitte rohkem. Kui pilti või siis kaarti kätte saan, näitan ka siin.
Pärast stuudiot jalutasime kesklinna. Üks ema lapsega tutvus Ritteriga ning kuna olin sunnitud kaubamaja ees natuke ootama, tulid paljud ligi ja tegid pilti. Ühed inglased küsisid,
"It is a ferret ?" ja filmisid.
Pärast käisime veel loomapoes ja ka seal oli huvi suur, et ta on nii suur ja sõbralik,et täitsa uskumatu. Proovisin talle ühtesid neetidega trakse, kuid need olid kaela ümbert natuke liiga suured. Poemüüja imestas,et miks ma nii sõbralikule tuhkrule neetidega trakse osta tahan
.
Enne kui koju tulin käisime Ritteriga ka korra lumes, talle ikka jubedalt meeldib lumi, kargas ringi nagu segane, nüüd põõnab enda pesas.