Kismet on väga lahe! Ta on täiega mänguhimuline, samas nii palju mõmmik, et magab ka süles. Vahest näksab, aga seda ainult mänguhoos ja õrnalt (Ferru tite ajaga ei anna võrreldagi
, korra on hambaid tunda, aga kuskilt kinni ta ei haara). Nüüd on ringi jooksmise ajal kodus koguaeg ''kahekõne''- kugisetakse ja joostakse koos ringi. Kismet on eriline jutustaja, koguaeg on vaja kugiseda, eriti siis kui Ferru on silmapiirilt kadunud ja teda otsita on vaja.
Tänaseks on Ferru Kismeti nii omaks võtnud, et talle on kõik lubatud. Näiteks lubab ta Kismetil enda peal magada, eelisjärjekorras süüa ja juua ning kannatab isegi kõrvade lutsimise ära.
Söömise osas on siis mõlemal tuhkrul oma menüü. Ferru sööb endiselt krõbinaid ja vaatab imestunud näoga pealt, millise hooga kaob tibu kausist otse Kismeti kõhtu. Kismet seevastu eelistab liha krõbinatele. Hetkel siis ongi nii, et ühele on kõrbinad, teisele liha.