Ruki Ja Pisike Juntsu

[Selena]

Tere kõgile! Olen teid väga palju eemalt jälginud ja teist on olnud mulle palju abi.

Ruki (04.05.2009)on emane albiino tuhkur, kes saab varsti ühe aastaseks. Tuhkruostus olin ma kindel juba mitmeid mitmeid aastaid varem ja olin kindel, et saan omale soobli, sest albiino tundus mulle kuidagi nii haruldane, et ei julgenud unistadagi. Seelion oli just kuulutuse pannud ja mu kallim ütles, et helistame küsime... tunni aja pärast hakkasime Tartu poole sõitma. Ja siis tuligi meile koju valge Ruki. Vahepeal me teeme oma kulul nalja, et oleme nagu tuhkruema ja tuhkruisa, sest Ruki on meie jaoks väga eriline ja armastame teda väga. Ta teeb meil pättusi nagu kõik tuhkrud: lillepottide välja kaevamine, valesse kohta kakamine, voodisse augu kraapimine jne. Kuigi pahandusi juhtub palju, siis ma temaga ei pahanda, sest ise ma olen endale sellise loomuga looma teadlikult valinud. Muidu on Ruki, hästi memmekas ja armukade, sest kunagi, kui oma ema kasse hoidsin, võtsin kassi sülle ja Ruki nägi seda, seejärel ta sisises kassi peale ning läks tuhkruisale pugema krae vahele. Igatahes ta on väga armas ja eriline.

Tahtsime, Rukile ja omale veel ühte sõpra. 2. Aprillil läksimegi väiksele (sünd: 25. Jaanuar) Juntsule järgi. Juntsu on aktiivne soobli poiss.
Kuna vahepeal olime mõned päevad reisil, siis Ruki oli Julia juures hoiul Diablo ja Skippy-le sõbraks. Aga tundus, et sellest ei tulnud midagi välja, sest Ruki ei osanud kuidagi olla. Juntsu oli auto peal, siis läksime Julia juurest läbi, et Ruki ka peale võtta. Kodus Juntsu arvas, et Ruki on tema ema, Ruki ei tahtnud teda üldse näha. Juntsu jooksis Rukile järgi ja nuttis väga kõvasti. Mul oli seda olukora nii jube vaadata!. Mõtlesin, et tuleb Juntsule hea kodu leida, sest see kõik oli jube nii meie kui ka tuhkrute jaoks. Öösel Ruki magas voodis ja Juntsu üksinda puuris. Öösel lohtutasin teda, sest ta nuuksus. Ta muidu poleks arvatavasti nutnud, aga talle tuli meelde tema ema. Tundus, et Ruki ei lepigi...
Järgmisel päeval, kui juntsu tudus puuris,läks Ruki tema kõrvale põõnama. Ruki ei käi puuris magamas eriti, seega oli see suur ime meie jaoks, et lausa õnnepisar tuli silma.
Nüüd mõned päevad hiljem... Ruki lakub, mängib ja räägib Juntsuga. Vahepeal, kui Juntsu tudub ja Rukil on igav, siis Ruki kudiseb ja äratab teda õrnade hammustustega üles, mõnikord kutsub teda kilekotti mängima või tuduma. Vahest ta sisiseb Juntsu peale,sest Juntsu muutub tema jaoks tüütuks- aga see vist on normaalne? Juntsu on väga suure isuga poiss ja ta võtab kõigest osa, mis me teeme. Ta vahepeal suutis meile paar auku kätte hammustada, aga nüüd on asi kuidagi paranenud peale seda kui nad Rukiga mürama hakkasid.
A... ja Juntsu pole veel päris kindel nimi, see võib veel muutuda. Igatahes oleme väga õnnelikud tõhkude üle.

[Kellykaazz]

Palju õnne uue asuka üle ja tublid, et teema ka tegite.
Omalt poolt lisaksin, et kõik oli okei ja tõhud said omavahel suurepäraselt läbi.
Seda ainult siis, kui nad oli kõik ärkvel ja puurist väljas. Aga kui meie kaks laisikut tahtsid magada, siis see ei sobinud teps mitte Rukile ja ta hakkas unekotte kiusama.Rukil oli unepuudus ju täpselt sel hetkel
Aga Rukil on huvitav komme- ta ei hammusta vaid lööb ninaga vastu teist tuhkrut ja sellega kaasneb selline omapärane kiunatus. Sarnane sellele, kui tõhud omavahel madistavad ja üks teisele liiga hakkab juba tegema.
Ja, riskide maandamiseks tegime ööseks Rukile sauna suure luksusliku pesa koos kodust kaasa antud kaisuloomaga, söögi-joogi kaus ja pissikast olid ka olemas. Ja seal viibis ta öösel. Hommikul said kõik välja selleks ajaks, kuni me kodus veel olime ja peale kooli tuli poiss koju ja lasi jälle kõik siblima. Seega päris ebaõnnestunuks seda külaskäiku pidada ei saa pigem oligi nii, et kuna Ruki polnud enne teiste tuhkrutega kokku puutunud, siis ta oli ettevaatlik. Esimesel päeval asjatas koguaeg omaette. Nagu me kohe ütlesime, ta peab saama teiste tuhkrutega koos olla, siis on ta varsti oluliselt leebem, julgem ja seltsivam.
Jõudu ja jaksu väikeste pättidega

[Marilin]

Tere Ruki ja Junstu perenaine
Kui Delisa meie peresse tuli 2-kuusena, siis esimestel päevadel ta nuttis täpselt samamoodi, kui Maasikast(vanemast tuhkrust) eemale jäi. Väga hale oli teda vaadata. Ja see tüütuks muutumine on ka täiesti normaalne Pisike päga ju nii titt ja tahab koguaeg tähelepanu
Kust muidu Junstu pärit on?

[väike kuradike]

Tervitused
Tore, et pätakad armastavas kodus on, meie poolt mõlemale üks pikk pai

[maris2]

Hei- hei. Minu pätid saadavad ka tervitusi.

[Selena]

Võtame kõik tervitused soojalt vastu.

Juntsu on pärit linnujaamast, ta oli viimasena meid seal ootamas. Huvitav on see, et kõik tuhkrud on nii erinevad... Ruki alguses pelgas meid ja tal läks aega ennem, kui meiega kohanes. Juntsu oli alates kätte võttes nagu oleks meid ammu oodanud. Kui ta kodus nuuskima panin, hakkas ta suurest õnnest hüppama ja mängima, kuniks... nägi Rukit. Aga õnneks olukord lahenes.

Panin veel tähele, et Ruki on väga isekas tuhkrupliks. Väike tõhk tahab mängida, siis Ruki mängib temaga niikaua kui viitsib, peale seda hakkab sisisema Juntsu peale, aga kui Rukil on igav ja Juntsu tudib, siis minnakse äratatakse teine sunniviisiliselt sügavast unest üles ja müratakse kuniks preilil viskab jälle üle ning hakatakse sisisema. Aga Juntsu on viisakas ja ei sega teisi kui nad magavad (pean simas ka ennast).

Peaks veel mainima, et tunnen end päris üksi. Kunagi Ruki ootas mind ukse taga, et koridoris joosta ja minul järgi käia... nüüd müratakse ja ei tehta väljagi, kui ukse lahti teen. Ja üldse tuntakse väga vähe minu vastu huvi. Aga siiski on mul hea meel, et neil endil on lõbus.

[Selena]

[Kellykaazz]

Oi tupsukesed

[Marilin]

Kas Juntsul ongi siukse sinakavarjundiga silmad? Või pilt petab?

[Selena]

Ei pannudki tähele, et pildil on sinisilm Hakkas huvitama ja vaatasin järgi, ikka musta värvi silmad on. Lihtsalt digikas ei tee häid pilte- niiet, selliseid pilte on veel oodata. See on sellepärast, et valisin digika välimuse järgi ja nüüd on tagajärg käes
Täna on mul tõhkudega koosolemise päev ja ainuke kes viitsib minuga koos olla on Juntsu, sest Ruki magab. Ta on nii asjalik, tegutseb omaette ja tuleb kutsumise peale. Ta oskab minuga nii mängida, et ma ei saa üldse hammustada ja see on vist Ruki teene. Pean tal veel silma peal hoidma, et ta õpiks ära õiges kohas oma häda teha. Niigi olen talle juba liiga pikalt halastanud. Siis kui ta õiges kohas häda teeb, annan talle spetsiaalset tuhkrumaust või hästi killukese näpupealt nutrit. Seda õigesse kohta tegemist väga tihti kahjuks ei juhtu. Aga siiski, head lapsed kasvavad ilma vitsata

[väike kuradike]

Juntsu peaks siis olema Arnoldi ja Sylvesteri õeke
Rohkem neid linnujaama tegelasi meile siia foorumisse eksinud polegi, kuigi vähemalt kaks pesakonda on neil olnud.

[Selena]

väike kuradike : Juntsu on muidu poiss Loodan, et ta kasvab sama suureks ja laiaks nagu vennad Arnold ja Sylvester
Mainiks veel, et Juntsu oli seal hästi hoitud ja soojas toas. Seal oli veel palju loomi, eriti vahva oli unine pesukaru Niiet midagi hullu ma seal ei näinud, loomad olid ilusti söödetud ja terved.

[väike kuradike]

Ups, millegipärast mulle jäi mulje, et mõlemad on tüdrukud.

Ja tegelikult ei ole Arnold ja Sylvester üldse suured. Täitsa normaalkaalus, sellised pikad ja kõhnad. Ehk siis kraed Kaaluvad kuskil 1,1-1,3 kg erinevatel aastaaegadel. Meil siin foorumis ikka nii mõnigi tunduvalt suurem pätakas ka olemas

[Kellykaazz]

meie näiteks...

[maris2]

Meie ka ilmselt

[postituvi]

Mul totu küsimus- mis koht on linnujaam, et sealt tuhkruid osta saab?

[väike kuradike]

Tegemist on Lao Linnujaamaga. Mis nende põhitegevus on, ma ei teagi. Aga neil on hästi palju linde ja loomi, küülikuid, nutria vist oli, pesukarud, siilid ja ka tuhkrupaar. Nende tuhkrute kutsikaid müüakse. Siis kui mina nad ostsin, siis vähemalt ei olnud sellist rahateenimise hõngu juures, müüsid ikka teistest odavama hinnaga. Praegusi hindu ma ei tea.

[Heleri]

See kutsika nutmine on normaalne, eriti kui ta tuleb perre kus juba on teine tuhkur. Hirmsat pole siin midagi, lihtsalt koduigatsus, mis möödub mõne päevaga.

[Selena]

Ma ju tean, et kutsika nutmine on normaalne, aga ikkagi oli seda vastik vaadata. Ma ei mõelnud selle nn "hirmsa" all üldse seda, sest olen ju peaaegu sama asja läbi juba elanud... Tundus, et Ruki ei lepigi, sest ta on olnud peres KõigeKõigem ja üldse ta ei saanud arugi mis toimub, sest väike nuttis ja käis tal järgi. Ruki ei söönud(isegi nutrit, kurki) ja mul oli mure. Kutsikas on väike ja ta saab sellest üle, aga suur tuhkur, kes on harjunud, et teda nunnutatakse igal võimalikul hetkel...? Ruki võttis laksust 200g alla, kui Junts meile tuli. Kevade süüks ma seda ajada ei saa. Ruki on nüüd õnneks kosunud.

Mulle oli meelde jäänud Dr. Triinu jutt, kuidas tema tuhkrud ei leppinud. Ja tundus, et Ruki on ka selline üksik hunt, kes tahab üksi olla. Küsisin tema käest ka nõu:

Tuhkur, keda peetakse lemmikloomana, pärineb üksi elavast ahmist. Mida sotsialiseeritum loom on, seda võimelisem on ta elama karjas ja seltsima teiste loomadega. On tuhkruid, kes eelistavad elada üksinda, st olla ainus lemmik peres. Ma arvan, et ka meie vanem tuhkur on selline. Siiani - noorem hakkab saama 4-aastaseks - kiusavad nad teineteist ja koos mängimisest pole juttugi - ainult kui kuskile minek on, saavad nad transportpuuris koos olla. Muul ajal üritab suurem ikka oma jõudu demonstreerida.
Pisike tuhkur, kui ta on äsja oma ema ja õdede-vendade juurest ära võetud, otsib ikka mängukaaslast ja tal on igav ning kurb. Püüdke tema ja Rukiga rohkem tegeleda ja tähelepanu võrdselt jaotada. Kutsikad on veidi tüütud ka vanema looma jaoks sest nad tahavad rohkem liikuda ja mängida, on aktiivsemad. Kui paari päeva jooksul asi ei parane, ei pruugigi nad hakata omavahel läbi saama.
Jõudu igal juhul!

Aitäh Triinule, sest väiksekese tulekuga olin suurest ähmist Ruki võibolla tõesti natukene unarusse jätnud. Mida rohkem ma Rukiga mängisin, seda rohkem ta Juntsuga suhtles. Ja siiani ta läheb vahepeal kadedaks.

[maris2]

Tegelikult oli minu vanamees ka algul päris ärritatud kui Bindi tõin. Neil läks leppimisega mingi nädal. Ma hoitsin neid öösiti lahus, no pisike oli puuris, et vanamees saaks rahulikumalt olla ja magada. Neil aasta vahet. Kuid hetkel ilmselt ilma teineteiseta nad hakkama enam ei saaks. Bull alguses kiunus mis kole, kuna pisikesel olid nii teravad hambad ja ta ei osanud vist vanemaga veel nii palju suhelda. Kuid mingil hetkel see kõik laabus. Koos magamast leidsin nad suht ruttu, kuid jahh alguses hoitsin mingi nädala neid öösiti ja siis kui tööl olin lahus. No nii igaks juhuks. Kuid kui loed siin Totuliia teemat, siis näed et tema loomad ka ei saanud ikka päris pikalt läbi kuid nüüd kõik ok. Nii et eks see leppimine ka ikka tuleb.

[Heleri]

Tuhkrud on muidugi erinevad, aga ka kaklevaid tuhkruid, isegi täiskasvanuid on mul õnnestunud omavahel lepitada, Ühtede fruktidega tegelesin väga pikalt sel teemal, mitu kuud harjutasin, lõpuks sain harjutatud, pole probleemi. Mõne hädise päeva pärast ei tasuks küll heituda. Loomulikult vanema tuhkru elu muutub ja ta peab ka harjuma. Lisaks veel kui tegemist on poistega, siis poisid kiusavadki teineteist märksa rohkem kui tüdrukud, see lihtsalt infoks, nii palju kui ma olen kõrvalt tuhkruid ja tuhkrupoegi ja nende kasvamist saanud jälgida.

[Selena]

Heleri sind vist häirib see, et olen siin teemas ära maininud, et tuli jutuks Juntsule uue kodu leidmine. Ma olen kindel, et sa oled väga kogenud tuhkrute kasvatamises ja kindlasti tunned ja oskad lahendada igasuguseid olukordi.

Ma oleksin võinud selle lause küll siia kirjutamata jätta, aga noh jah....
Tol hetkel, mil tundus see olukord minu jaoks "jube" ja sellised mõtted külastasid tõesti mu pead.
Ma pole mitte kunagi elusolendit oma elus müünud ja teades oma iseloomu ei suudaks ma ka seda teha, sest ma ei suudaks nii suurt vastutust enda peale võtta. St. lihtsalt pealevaatamisest ja paarist küsimusest mulle ei aitaks, et teada missuguse inimesega on tegemist.
Lihtsalt olid mustad mõtted peas ja mainisin selle siin teemas ka ära. Poleks tuhkrud asju ära klaarinud, oleksin ma leidnud lahenduse.
Kui ma oleks selle hädise päeva järel otsuseid teinud, siis Juntsi siin teemas arvatavasti poleks. Ja ma ei saa aru üldse miks ma pean selliste nõmedate mõtetega end koormama, sest sellist olukorda ju pole juhunud. See oli lihtsalt ehmatusest läbi käiv mõte, mitte tegu. Ootus nende läbisaamisest oli suurem, kui ma arvasin. Siiani on Ruki vahepeal nii tüdinud, et hale hakkab, aga ega ma sellepärast ma kedagi ju kihutama ei kuku.

Igaksjuhuks veel : Mu emal on kaks emast kassi, paari aastase vanusevahega vanad prouad, kes on terve oma elu kakelnud. (vahepeal lepivad ka, kuniks keegi jälle käpaga virutab). Käpaarvestusi on tulnud ette nii kaua kuniks mina neid mäletan ja see on täiesti tavaline ning seda ei panda tähelegi enam.

Sulle soovituseks; ära mõnda kirjutatud lauset puhta kullana südamesse võta ja mõnda asja tasuks rohkem tähele panna! Ruki on muide 1 aastane tüdruk ja Junts on mõne kuune poiss.
Pealegi on see teema ammendunud. Tuhkrud ju mängivad ja tuduvad koos, vahepeal tehakse liiga ka, aga põhiline on see, et nad suudavad ühe katuse all elada ilma kannatuste ja verevalamiseta.

[Kellykaazz]

Selena, mina ei lugenud küll Heleri jutust välja seda, et ta oleks häiritud olnud. Ta ikka pigem jagas nõuandeid( küll väikese hilinemisega ) kuna tegemist on siiski väga pädeva inimesega selles valdkonnas.
Aga minul on hea meel,et su tõhud omavahel juba läbi saavad.
Eks Ruki vajab siiski ka teiste tuhkrute seltskonda lisaks väikesele Juntsule- vahelduse mõttes Ja eks Juntsule ei teeks ka paha kohtuda teiste tuhkrutega ( küll alles kõikide vajalike vaktsiinide olemasolul )
Selleks on jalutuskäigud ka väljaspool graafikut. Tuleb ise välja hõigata teema.Nüüd lähevad ju ilmad iga päevaga aina ilusamaks.

[Heleri]

Mind ei solvanud ükski lause ja ma ei võtnud midagi tõsiselt. Pigem kirjutasin selleks, et teised omanikud saaksid ka targemaks, mitte ainult Sina.
Kõik inimesed ei tea et emasel ja isasel tuhkrul üldiselt on iseloomu erinevusi ja on erinevad mängustiilides jne. Pigem oli jutu mõte see et peaaegu alati on võimalik tuhkruid koos elama panna ja ei tasuks lühikesest närvilisest ajaperioodist ennast heidutada lasta. Jutu mõte oligi selles et kannatlikkus viib sihile. Sinu tuhkrute edulugu on jällegi tõendus sellest, et kui alguses võib olukord lootusetu paista, siis lõpuks ikkagi laabub, kui vaid inimesed seda tahavad ja viitsivad asjasse pühenduda.
Sinu tuhkrute vanusega olen kursis.
Lisan veel et tuhkrute käitumist ja kokku harjutamist ei saa võrrelda kasside või koertega, tegu on erinevate loomadega. Mõned ühe pere isased koerad kaklevad kuni surmani, tuhkrud seda enamasti ei tee. Vähemalt pole kuulnud.

Ma arvan et ei tasuks nii nipsakas olla. Foorumis kasutaja olles tuleks asju võtta laiemalt ja tuleks arvestada et kõik postitused pole isiklikult Sulle adresseeritud. Teema on ammendunud jah.

Edu ja jõudu mitme tuhkru kasvatamisel.

[Selena]

Mulle tundus see lause kuidagi nipsakalt, et mõne hädise päeva järel .... hirmsat pole siin midagi... Aga juhul kui see nii polnud, siis ma vabandan.
Hmm.... Kasside, koerte ja tuhkrute võrdlemine. Tundub, et tuhkrud on üldse teiselt planeedilt toodud imeloomad. Me kõik oleme siin maakeral erinevad... igaüks meist. Aga kui vaadelda meid kaugelt oleme me kõik väga sarnased. Ega see ka asja mõte polnud.
Kasside jutu mõte oli : "Näe Kõik On Võimalik Ja Kõigega On Võimalik Kohaneda".
Nipsakas või mitte, see on minu arvamus laiemas või kitsamas profiilis.
Eluaeg kaklevaid tuhkruid ma tõesti ei tea, aga olen kuulnud kuidas tuhkrud omavahel üldse läbi ei saa. Ja oma pead ma ka pakule ei paneks, väites , et pole ühtegi tuhkrupaari, kes elavad ja kaklevad ühe katuse all.
Tuhkru plussiks on see, et ta otsib seltsi ja on uudishimulik. Miinuseks on see, et tal on omad harjumused, mida ta kaotada ei taha.
Emastel ja isastel tuhkrutel on tõesti suur vahe. Võibolla, et see on lihtsalt iseloomude erinevus. Ma arvasin, et mis seal ikka, pisikese kasvatus samamoodi nagu väikese Rukiga, aga võta näpust. Üks on orav ja teine nahkhiir. Nii ma neid vahepeal hüüan, sest nad lihtsalt on seda

Julia, ma vaatasin seda tuhkrute jalutamise teemat kahjuks järgmisel päeval, kui jalutuskäik oli juba toimunud. Ma oleks nii väga tahtnud Rukiga minna. Väga kahju oli ikka Üritan 15. Mai kindlasti kohale minna. Mulle vahepeal tundub, et Ruki mõtleb, et ta on inimene Ta peab kindlasti veel teistega omasugustega suhtlema.

[totuliia]

Mina lepitasin oma tuhkruid 7 kuud vist . Päris jube oli see ja siis käisid mul need mustad mõtted peast läbi,et pean osadest loobuma. Aga ei loobunud ja nüüd nad mul on kõik koos: magavad ühes suures kiiges, söövad koos, mängivad jne. Ainult Tinkerbel ei taha eriti võõraste tuhkrutega leppida, nagu enamus siin telgis teavad . Nii et kõik on võimalik.
Varsti kohtume

[Selena]

Mõtlesin, et jagan ka oma jäädvustatud tuhkruhetki

[Selena]

Nämma maksapäev


Leidsin nad nii



Kalad võrgus

[Marilin]

Need pildid, kus nad koos magavad, on lihtsalt I-M-E-armsad.
Ruki on niiiii pisike mu meelest. Koplis jalutamas juba vaatasin Loodan, et järgmine jalutuskäik olete ka kohal ja Juntsu ka siis kaasas

[Selena]

Oeh, sa ei kujuta ette ka, mis näoga ma olin, kui ma nad nii leidsin.
Ja, Ruki on päris pisikene ja peenikene, mul oli isegi mure sellepärast.
Aga, kui nüüd alles Pirital jalutasime, siis jooksis üks naine meie juurde küsis, et kas ta meiega jalutada ei tohi...
Me mõtlesime, et "mismõttesnagu"
Ja siis ta võttis on väiksest (õhu)kotikesest ühe tuhkrupliksi välja, kelle kõrval tundus Ruki nagu paks vorst. Tuhkur oli ära steriliseeritud ja teine tuhkruomanik ise ka imestas, et kuidas tema tuhkur nii pisike olla saab. Aga minul jäi süda rahule, et Ruki polegi kõige pisem. Aga noh Rukit ei huvitanud teine tuhkur üldse, tema nuuskis ikka oma teed.
Nüüd Juntsil esimene osa vaktsiinist tehtud, siis kui võimalik tulen kindlasti, sest tema tahaks kindlasti teiste tuhkrutega suhelda.