www.pisi.ee

Tutvunud eelnevalt siin vöödiku teemaga sai 19.09.08 tehtud otsus, et meie pere ja muude loomadega sobib vöötorav ning edasi läks kõik üllatavalt kähku. Juba 20.09.08 helistasin ning 21.09.08 sõitsime õnnelikult koos kahe aktivistiga koju. Kõige aktiivsem ja suurem kalpsaja kandepuuris oli isane, vahepeal hüppas lausa magava kaaslase kukil.
Koju jõudes sai kiiruga koertele kandepuuri Tiku ja Takuga näidatud. Tiku ja Taku olid esialgu vagusi, kuid kui suur keel üle puuri käis läks hüplemine lahti. Esialgu ei ole neid rohkem omavahel tutvustanud, sest eks Tiku ja Taku peavad kõigepealt oma uue pesaga harjuma.
Pesa uudistati esimesel päeval kohe kiiruga ja jooksujalu üle. Magamiseks võeti alumise korruse punutud auklik toru ning ülemisel asuv ümmargune kõrtest pesa jäeti peale kinnijäämist lihtsalt rahule. Üldiselt oli selline vaatepilt nagu karupoeg puhhi jutus kus puhh jäi jäneseurgu kinni . Meie isane vöödik ahmis põsed terveid pähkleid täis ja arvas vist sinna sahvri teha, kuid jäi poolest kerest kinni ning sikutas küll tagasi , kuid pidi lõpuks edasi minema ning pesas ümber keerama.
Tundub, et oma pesaga juba ilusasti harjunud ja vaatame ehk homme õhtul saavad Tiku ja Taku ühe toa vallutada.

Palju õnne!
Kui tegemist sul õe ja vennaga, siis jälgi nende jooksuaega, et nad siis õigel ajal üksteisest eraldada. Ja kuna läheneb talv, siis talve poole võivad vöödikud üksteise peale pahuraks muutuda, seega võiks igaks juhuks olla varuks veel üks puur. Ja puuris peaks kindlasti olema rohkem kui kaks peitumiskohta (pesakasti, heinapesa vms), et kui üks teise vastu pahuraks muutub, siis on peitumisvõimalus olemas.
Milline puur sul neile on? Pilte puurist ja vöödikutest oodata ka on?

Suured tänud!
Kindlasti vaatan ühe peitumiskoha veel juurde. Tahtsin juba toomise päeval Pärnu uuest Maximast ühe heinapesa veel juurde osta, kuid kahjuks kõik otsas. Saadaval olid küll puidust nikerdustega majakesed mida sobivaks ei pidanud.
Kindlasti panen varsti pildid. Hetkel vaid mõned klõpsud ja ega neid nii kerge pildistada ei olegi siuhh sinna ja säuhh tänna ning pildil ainult sabaots
Eile siis tutvusime põhjalikumalt. Tiku ja Taku jooksid ning uudistasid lapsetuba.
Väga tore oli neid jälgida, kuidas arglikult tehti esimesed sammud põrandal ja esimesed pisikesed hüpped ning tunni möödudes poiss juba tuhises mööda tuba, turnis baldahiini otsas ning ronis mööda püksisäärt küll õlale ja pähe. Tüdruk uudistas tuba väga rahulikult ja väga ettevaatlikult. Vahepeal käisid mõlemad ka puuris vett joomas.
Õhtul arvas poiss, et heidab lapse voodisse magama. Sättis ennast koos pähkli hunnikuga tekialla samas lubas ennast ka ilusasti puuri viia. Hommikul olid tõelised unimütsid ja põõnasid kui meie kodust lahkusime.

Meil ei ole arglikusest enam juttugi. Hüpped on läinud järjest pikemaks ja juba uudistavad ka kõige kõrgemaid kapipealseid.
Uskumatult kiiresti (4päeva) on nad kohanenud oma suure toaga ja muidugi meie perega. Isegi tüdruk kes alguses oli arglik ja kippus väheke näksima ronib nüüd õlale.
Praktiliselt terve päeva on nad saanud lahtiselt olla ja seda, et pahandust teeks või ülesse ei leia ei ole meil karta. Mõlemad leidnud oma lemmikkohad. Poisil voodi ja tüdrukul diivan pererahvas magagu põrandal mati peal

Lisasin paar pilti oma vöödikutest galerii kausta.
Puurist hetkel veel pilti ei pane kuna puuri sisekujundus läheb ümbervahetamisele.
Eks ta ole katseeksitus meetod. Selgus, et üleval meeldib neil rohkem magada (hetkel siis magavad koos) ja meeldib puidust linnumaja koos vooderdusega. Pesa materjaliks kasutasin siis hamstritele mõeldud mingit pehmet, spetsiaalset materjali.
Puuris on joogipudel millest ilusasti joovad. Kausis läheks vesi kindlasti saepuru ja muu toiduga mustaks. Kausist pakun lisaks õuna, kurki, kaerahelbeid jm. ning puuri küljes tops spetsiaalse vöödikute toiduga ja kaks närilistele mõeldud müslibatooni.
Lisaks veel jooksuratas, mis on äärmiselt vajalik kuna meie tüdruk käib pidevalt trenni tegemas, et vormis püsida
Õunapuu oksa paigutust vaja veel muuta ning plaanis redel ja mingi mängukann osta.
Tikul ja Takul käib suur talvevarude kogumine nüüd õlakotti ja selleks siis turnitakse ja lunitakse vägisi maiustusi.

Nüüd on Tiku ja Taku oma pesad ilusasti vooderdanud ja enam ei peideta pähkleid toas laiali vaid ilusasti varutakse oma pessa. Isegi vanad peidukohad käidi üle ja viidi sealsed varud ka pessa. Selline tõsine talvevarude kogumine ja proovi mitte anda saad kohe näksata. Eriti on tüdrukul näksamise komme ja kätt ei tohi rusikas hoida. Meil hetkel aitab tühja käe avali hoidmine ja näitamine ning siis korra nuusutavad ja kohe varsti jälle jooksuga käepeal, järsku nüüd on midagi head.
Sain ka oma esimesed valusad hammustused (põial katki ja teine näpp paistes), kuid sellest kirjutan siis teise teema all nagu vöödik on agressiivne.

Kuidas nad omavahel läbi saavad? Üksteise peale pole talve lähenedes kurjaks läinud?

Omavahel saavad väga hästi läbi v.a toidu andmisel peost korra tekkis väike nägelus.

Millal vöötoravates pilte saab?

Mul olid vahepeal pildid üleval ja tahtsin paremate vastu vahetada, kuid arvuti jooksis kokku (midagi juhtus emaplaadiga) ja pildid läksid kõik kaduma.
Tiku ja Takuga on nüüd natuke pahasti, sest kipuvad lahti olles ründama ja keegi ei julge enam lahti lasta.
Sain peale toidu jagamist poisi käest hammustada. Olin täiesti rahulikult diivanil kui poiss lihtsalt jooksis ja kargas kätte kinni.

Huvitav on see, et meie tüdruk võttis järsku ülemisest pesast enda tekid ja padjad ning kolis päris põrandale. Pole veel aru saanud kas poiss ka alla kolis või vallutas ülemise pesa ilma pehme vooderduseta aga samas suure pähkli varuga.

Kuidas neil läheb kah? Kas on veel tigedamaks muutunud, või hakkavad uniseks ja vaikseks jääma?

Tänan küsimast , meil läheb ilusasti. Korra saime veel tüdruku jalutama lasta, kuid nüüd on näha, et unine ja magab rohkem. Poiss jällegi müttab ja valvab hoolega puuri ja kuidagi ei meeldi kui keegi läheduses liigub. Alguses poiss jälgib niigu hüpnotiseeritult paigal siis kui liigutad hakkab naljakat häält tegema nagu hammaste krigin või vaikne urin ja kui see ka ei hirmuta siis hakkab mööda puuri hirmsasti kalpsama. Paar korda on juhtunud, et poiss ajab tüdruku võre juurest vägisi minema. Tundub, et kodu valvamist võetakse ikka väga tõsiselt.
Üks pisikestest on suure koopa teinud puuripõhja ja nüüd on puuri puhastamine raskendatud ning ei tea kas jätta või ikkagi ära puhastada. Eile nägin kui poiss seal silmad kinni tukkus ja minu kolistamise peale kuidagi sai silmad lahti, haaras suutäie pesamaterjali ning lippas ülemisele korrusele pesakasti. Pakkusin õuna ja hirmsasti taheti lisaks pesamaterjalile ka õunatükk põske pista aga kuidagi ei mahtunud. See on nii naljakas kuidas nad suurt õunaviilu üritavad põske pista ja pesakasti viia. Tüdruk jooksis õunaviiluga mitu korda vastu pesakastiust ja kuidagi ei saanud aru, et sellega ei mahu pessa. Endale tuli kohe meelde "Jääaeg" ja tegelane oma tammetõruga . Huvitav, kas oli võõtorav või lihtsalt orav?

Scrat oli rottorav, mis iganes ka see ei oleks.

Väga tore, kui nad omavahel eriti ei tülitse. Eriti naljakas oli lugeda seda õunatüki lugu. . Aga kas nad pärast sõid õuna ära või jätsid kuhugi vedelema?

Kui Sa viitsid ja nemad lubavad, siis tee neist paar pilti ka .

Kõik söök läheb pessa peitu ning sinna läks ka õun.
Tundub, et toiduvarud nii suured ja pesakasti katus juba peidetud varudest irvakil.
Ilmselt tuleb söögikausi täitmisel paus teha.

Kas puuripilte kah oodata on?

Kindlasti millalgi saab .

No lõpuks ometi on meie poiss ka ilusasti pesas talveunes. Üleile veel majandas ja viis kogu toidu söögikausist pesakasti ning ukse vooderdas saepuruga kinni.Tüdrukut ei ole juba kolm nädalat näinud.

Oi, ma ei teadnudki, et oravad talveund magavad. Mõnusat talveund siis neile!

Oeh. Ja see on üks vähestest teemadest, kus ma palun, et "veel!!!". Njah. Oravad. Mu elukaaslane on mulle juba vähemalt pool aastat rääkinud, et tahab ka oravat, mina aga vastu, et "ei". No meil ju koer ja 2 kassi ja.. Aga ikka tegelikult ju tahaks mina ka. Niiet kui sa siia need pildid ka kunagi paned (kui nad üles ärkavad), siis olen mina müüdud. Kindlapeale.

Nad vist päris tervet talve maha ei maga, vaid tulevad vahepeal toitu sööma ka?

GunnyBunny kirjutas:Nad vist päris tervet talve maha ei maga, vaid tulevad vahepeal toitu sööma ka?

Loodan, et väga kaua ei maga, sest tahaks ikka armsaid karvapalle ise ka vahepeal näha. Õnneks ei ole teised lemmikud talveunes muidu tuleks lausa ahastus peale.

PrinCess kirjutas:Oi, ma ei teadnudki, et oravad talveund magavad. Mõnusat talveund siis neile!

Tänan!
Tundub, et uni on mõnus ja loodan, et näevad ilusaid unenägusid.

Carmen kirjutas:Oeh. Ja see on üks vähestest teemadest, kus ma palun, et "veel!!!". Njah. Oravad. Mu elukaaslane on mulle juba vähemalt pool aastat rääkinud, et tahab ka oravat, mina aga vastu, et "ei". No meil ju koer ja 2 kassi ja.. Aga ikka tegelikult ju tahaks mina ka. Niiet kui sa siia need pildid ka kunagi paned (kui nad üles ärkavad), siis olen mina müüdud. Kindlapeale.

Meil peaaegu sarnane olukord. Kaks koera (sinul 2 kassi) ja papagoi (sinul koer) ja need kaks oravat tahtsin mina ning mees oli ka nõus. Pole midagi küll ükskord jõuad järgi .
Ohoo poiss tuli vett jooma. Lähen annan õuna ja vaatan kas saan pildile.

Meie pisikese poisi on murdnud sügav uni ja nii ta pessa ei jõudnud.

Aii kui kena .

Nunnu oravake

Kohutavalt armas on ta.

Hullult armas!

Appi, appi, appi! Nii armas.

See pilt on tõesti armas, oiii kuidas ise tahaks omale sellist!!!