www.pisi.ee

Palju õnne! Tore, et tutvustamine teil nii valutult läks.

Õnnitlused minu ja minu neljakäpaliste poolt ! Jube armas ikka uus tegelane . Kas minu silmad petavad mind või lihtsalt lugesin mööda , et mis soost ta on ? Võibolla oli minu viga aga ei leidnud siukest kohta . Õnnitlused veel kord !

Aitäh kõigile õnnitlejatele!
Uus vöödik on isane.
Ja paistab, et ta on tõesti alles veel oravatita. Ta üritab igati meie emase Triibu külje alla pugeda. Ilmselt tahab ta kas piima või ema lähedust Triibule selline külje alla pugemine ei meeldi. Kuid õnneks ei tee ta midagi, vaid läheb lihtsalt järgmise aluse peale pikutama.

Palju õnne uue uue vöödiku puhul

Aitäh!

Ja mis oravapoisi nimeks saab?

Elavad nad ühes pesakastis või eraldi?
Selge see, et ta tahab Triibut oma emaks pidada. Mul oli sama lugu oravatüdrukuga. Üritas samuti alguses emasega semuks saada, aga kui see tõrjus ära, siis õnnestus semuks saada isasega. Sellega olid vahe peal tõesti nagu sukk ja saabas. Tegi kõik järgi, mis vanem orav ees tegi.

Kuna päevakorral mitu nime, siis hetkel veel nimetu. Kutsume teda lihtsalt Pisikeseks.
Esimesel õhtul kõndis Triibul järgi ja vaatas, kuhu see magama läheb. Kuna Triibu magab punutud pesas ja see on paras ainult ühele, siis seal hakkas neil kitsas ja vist palav ka ning peagi tulid nad sealt mõlemad välja. Siis suundus Triibu pesakasti ja pisike järgi. Läks umbes 10 min., kui Triibu tuli välja, aga pisike magas seal hommikuni. Triibu ise aga läks oma punutud pessa tagasi. Ühesõnaga - Triibu "raputas tüütu putuka endalt maha" ning sai oma pesa tagasi
Järgnevad ööd on pisike maganud nii aluse peal teki sees, pesakastis, kui ka Triibu pesas. Igatahes päeval käib ta nüüd Triibu punutud pesas magamas. Ostsime täna veel ühe sellise. Loodame, et Triibu võtab selle omaks ja jätab vana pojale.

Tore. Muidu kui üleeile Mustikas käisin, siis seal oli veel kolm poissi alles. See ongi hea, kui on mitu pesapaika.

Nägin alles nüüd uut elanikku. Ma pole enne vöötorava poega näinud. Täiskasvanud oravad on niigi juba armsad, pojad veeeeeelgi armsamad!
Palju õnne veel tagantjärgi ja pisikesele palju paisid. Vanemale elanikule ka!

Aitähh ja teen kõik paid vöödikutele edasi
Meie nimetu vöödikupoeg sai lõpuks nimeks Pisike. Kuna ta on alles poeg ja kogu aeg kutsusime teda pisikeseks, siis nii saigi ta oma nime.
Oleme teinud ka mõned uued pildid, mis panen lähipäevil üles.

Oi, mis uudised teil siin! Ruudule soovime oravataevasse head und... See on paratamatus, millest ei pääse ükski elusolend.

Uus oravatitt on nii nunnu!
Täiesti võrratu näeb välja. Ootan samuti rohkem pilte.

Meie Pisike on ikka tegelane küll Kuna ta on alles poeg, siis tahab ta ilmselt mängida. Alguses ei võtnud Triibu seda kuidagi omaks, aga nüüd käib meil mitmendat hommikut jubedam tagaajamine puuris. Jube naljaks on seda vaadata. Kõigepealt mässavad nad kahekesi saepurus, teevad vagusid ja siis läheb mööda puuri jooksuks nii, et puur väriseb. Kui ära väsivad, siis puhkavad pehmel alusel. Alguses olime ehmatanud ja arvasime, et nad teevad üksteisele haiget, aga tegelikult on see kõige ehtsam mäng. Uskumatu on muidugi see, et meie Triibu, kes on niiiii paksuks ja laisaks läinud, veel kiiremaid liigutusi suudab teha
Üks naljaks asi on veel see, et Pisike ei taha üksi magada. Tavaliselt läheb vöödikutest esimesena Pisike oma pesakasti magama. Aga Triibu läheb hiljem oma punutud pessa magama. Kuskil paari tunni pärast käib Pisike söömas ja wc-s. Selleks ajaks on ka Triibu juba magama läinud ning Pisike suundub peale ringkäiku Triibu juurde punutud pessa. Kuidas nad seal väikses pesas koos olla saavad on uskumatu.
Ja veel, meie Triibul on ka vist emainstinkt välja löönud - ükspäev avastasime, et Triibu lakub Pisikest ning nakitseb ta kasuka kallal!!!
Igatahes oleme me üliõnnelikud, et saime sellise energilise vöödikupoja ja et Triibu ta omaks võttis.

Kahekesi punutud pesas


Pisike


Pisike võtab päikest


WC-s käimine on nii väsitav...


Puhkepaus peale hommikust tringlit-tranglit

Nad on sul niiiiii ilusad
Toredad uudised! Triibule tuleb Pisikesega möllamine kasuks, suveks tuleb ikka saledamaks saada:D

Esimene pilt Pisikesest on niiiii armas! Nii titanäoga ja nii habras tundub seal.

Peale haigust läks eile taevastele jahimaadele meie vöödikupoeg Pisike
Arstilkäik, süstid, Pisikese viimased hingetõmbed ning elustamine on veel selgelt silmade ees ning seega ei taha hetkel pikemalt sellel teemal kirjutada. Oleme terve perega šokis.
Kuid tahaksin panna kõigile vöödikuomanikele südamele, et nii kui te märkate vöödiku käitumises midagi imelikku, võtke KOHE arstiga ühendust. Pärast võib olla juba hilja!

Tunnen kaasa! Väga kurb lugu
Kui sa valmis oled, siis ole hea ja kirjuta, mis haigus talle vaesekesele ligi tuli.
Olge tugevad!

Siiras kaastunne !

Suur kaastunne!

Kaastunne.

Kaastunne

Aitäh kõigile kaastundeavalduste eest!

Kaastunne

Kohutavalt kahju... Kui pilte vaatasin, siis käis peast läbi mõte, kas tal äkki liiga palav ole, või haige, et paistab nii loid. Haigused võivad ootamatult puudutada kõike, mis elab. See võis olla ka põhjus, miks Triibu teda hoidis - võibolla tajus, et pisikesel paha. Need, kes minejast maha jäävad peavad olema tugevad. Olge teie ka. Peale kurbust on alati rõõmu oodata... .

Kaastunne

nuff kirjutas:Kui pilte vaatasin, siis käis peast läbi mõte, kas tal äkki liiga palav ole, või haige, et paistab nii loid.

Need päikesevõtu pildid on tehtud siis, kui me Pisikese saime ja varahommikul. Alates kell 10.00 enam sinna tuppa, kus vöödikud on, päike ei paista. Ja tol ajal ta loid ei olnud.

Kui hakkasime ajas tagasi mõtlema, siis haigks jäi ta ilmselt umbes nädal-poolteist tagasi. Aga kuna ta sõi-jõi ja tegi muid toiminguid ikka edasi, siis algul ei osanud midagi kahtlustada. Ainukesed tähelepanekud mis mulle silma jäid olid see, et ta hakkas kuidagi kiiremini hingama, päeval magas palju, ei lasnud enam ennast puudutada ning iga krõpsu peale ehmatas. Mõtlesime, et hakkab sellest titeeast välja saama, sest ka karv hakkas vahetuma ja et seetõttu ei trallita niipalju mööda puuri ringi ka.
Asi muutus kahtlaseks siis, kui ta nina läks märjaks (tatiseks). Kuna see oli tema jaoks ebameeldiv, siis hakkas ta nina vastu aluseid hõõruma nii, et hõõrus vasakult poolt lausa karvad maha ja nina otsa katki. Kõik see juhtus kiiresti - 2 tunni jooksu. Helistasin kohe loomaarstile ja saime ka kohe aja vastuvõtule. Kui hakkasime teda puuris kinni püüdma, siis läks Pisike pesakasti kõige tagumisse nurka, pani silmad kinni ning teeskles surnut. Nagu oleks aimanud, mis teda ees ootab...
Läbivaatusel avastas arst ta kurgust mulli, mis süsti tegemise ajal läks katki ning vedelik voolas nina kaudu välja ja mis edasi juhtus ei taha meenutada... Kunagi hiljem!
Diagnoosiks oli infektsioon (kopsupõletik ilmselt), kuid surma tegelikuks põhjuseks oli mitmete asjade kokkulangevus. Kõige suuremaks põhjuseks oli ilmselt puuris püüdmine ja hiljem arsti juures peos hoidmine. Tal oli jubedam hirm ning arvata võib, et süda ütles selle peale üles. Arsti arvates oli infektsioon ilmselt juba emalt kaasa saadud, aga välja lõi alles mitu-mitu kuud hiljem.
Kuna Pisike oli kogu aeg ninapidi Triibuga koos, siis uurisime, et kas peab ka Triibule rohtu andma. Mingit vaktsiini ei ole ja lihtsalt niisama orav kinni püüda ja süst teha ei olevat mõtet. Peame Triibut ainult jälgima. Ka vöödikutel pidi olema erinev immuunsus ja loodame, et Triibul on see tugev.

Oleme tänaseni šokis. Eriti veel mu 16-aastane poeg, kelle omad vöödikud tegelikult on. Kolme kuu jooksul kaks lemmiklooma matta on ikka hirmus küll ja veel see, et viimane neist sureb su enda käes.

Kuid nagu nuff kirjutas: "Peale kurbust on alati rõõmu oodata..."
Elu läheb edasi!

Kahju tõesti, et nii läks. Ei usu, et käeshoidmisest süda üles ütles. Pigem oli ikka see haigus ja selle mulli lõhkemine. See teeb muidugi murelikuks poest ostetavate vöötoravate suhtes. Ja pood ju midagi kinni ei maksa ega uut looma niisama asemele ei anna.
Siiamaani arvasin, et poest ostetavad loomad on lihtsalt ülehinnatud, inimkartlikud. Aga seda haiguse asja ju ei näe kuidagi, kui nad enne terved paistsid olema. Mul endal samast poest kaks oravat ostetud. Nad küll olid eelmise aasta pesakonnast.
Kunagi, kui väike olin, siis jäi mul rotipoeg voodisahtli vahele, kui otsisin teda taga. Siis olin ka tükk aega leinas ja mälestus kogu eluks. Aga soovitan ikka mingi loom, näiteks uus vöötorav asemele võtta. Ja mõelge, et see ei olnud ju teie süü, vaid looduslik valik.

Tänud lohutamast!
Rääkisin Bosse poe müüjaga ja tema ütles, et nemad hoiavad välismaalt sissetoodavaid loomi 1 kuu garantiinis, et vältida haigete loomade müümist. Meie Pisike jäi ka peale ostmist umbes kuu pärast haigeks.
Mis uue vöödiku võtmisse puutub, siis oleme hetkel veel kahevahel. Sellekevadisi poegi enam ei ole ja kes see ikka müüb ilma tungiva põhjusta oma lemmiklooma ära. Eks meil ju ka veel omad tingimused, uus isane peaks olema mitte üle aasta vana, julge, seltskondlik ja loomulikult TERVE.

Siiras kaastunne Pisikese pärast

Aitäh kastundeavalduse eest!

Muide, kui arst kinnitab kirjalikult, et loomal oli haigus (millesse ta suri) olemas juba varem, st see ei tekkinud oma vea tõttu, siis on õigus poest raha tagasi saada või uus orav asemele saada. Päris tõsiselt räägin. Mõelge selle peale. Ostutšekk peaks alles olema. Ning muidugi tõend looma surma kohta. Tuleb kirjutada avaldus, millega paluda tagastada raha, kuna "kaup ei vastanud lepingutingimustele". Nende dokumentidega tuleks minna poodi. Üks ja peamine lepingutingimus on see, et lemmikloom peab olema müümise hetkel terve (looma hinna ja nimetuse juures ilmselt haiguse kohta info puudus - seega võis mõistlikult eeldada, et loom oli täiesti terve). Müüja ei pidanud teadma, et loom on haige, kuid mitteteadmine ei vabasta müüjat vastutusest (tarbijalemüügi puhul, kui lepingule mittevastavus ilmneb kuue kuu jooksul alates ostutehingu sõlmimisest, eeldatakse, et mittevastavus oli ostu hetkel olemas). Võibolla ei ole teil hetkel jõudu sellega tegeleda. Aga mõtlesin, et mainin selle igaks juhuks ära, et teil on tegelikult õigus raha tagasi saada. Kui vajate selles asjas abi, siis võib mulle saata sõnumi (olen jurist).