www.pisi.ee

No küll alles kadetsevad

Ehee, vahvad tegelased Vaatan, et sul jätavad samuti need rohelised toidu jublakad alles..

Hommikuti jäetakse alles jah, aga õhtul söödakse ikka ära.

Annan märku, et meiega kõik korras

Meie hakkame vanaks ja halliks jääma.



Muidugi ärkasid nad pildistamise peale üles: http://www.youtube.com/watch?v=LoMjv47UEps

Laisaks on ka poisid läinud Isegi avatud puuriuks ei pane end liigutama.

Eks nad on natuke ära rikutud, avatud puuriuks on juba liiga tavaline

Minu omad lähevad kohe esimesel võimalusel puurist minekut. Minni õppis ära ka ülemisest uksest välja tulemuse. Nüüd pean ma alati kontrollima, et kõik used oleksid kinni ilusti.
P.S! Väga armsad nad Sul ikka!

Mõnusalt uniselt vahva video ja ei ole nad hallid miskit, mõnusad ponsud totsid

maleva kirjutas:Eks nad on natuke ära rikutud, avatud puuriuks on juba liiga tavaline

Tundub, et omad vitsad peksavad. Oleme kodus ja siin pole võimalik lasta neil 24/7 toas ringi joosta. Kohe ollakse tapeedi kallal ja sajas kohas veel. Hommikuti ei tasu mõeldagi, et üle 9 magada saab, selline trall ja puuri ukse lõgistamine käib, et mine lolliks .

Panen siia video ka sellest ukse lõgistamisest:
http://www.youtube.com/watch?v=Kezcxe3Jc5c

väga tuttavlik. Kui välja ei saa tuleb sellest teada anda.

Nii nummmmmmmiid!!!

Lisan telefoniga tehtud pildi, ei jõudnud kaameraga jäädvustama. Poisid on arvamusel, et majale pole katust vaja ja kogu kraam tuleb põhja panna. Pildilt hästi aru ei saa, aga tegelikult on neil päris uhke pesa ehitatud.

Teie poisid pole ainsad , kes majast välja kolinud on. Meil deegu preilid leidsid ka, et puuri põhja oleks pesa vaja.

Meil kaks puuri. Üks on Tartus, teine kodus. Tartu puuris magavad nad põhiliselt pehmes pesas ja vahepeal all puust majas. Kodus on meil suur puur, kus pehmes pesas ei magata. Põhjas oli neil enne suur heinamaja, mis on ära lammutatud ja põhjaks pandud. Samuti veavad nad söögiks mõeldud heina põhja.

Tartu puur http://img195.imageshack.us/img195/1157/p7260090.jpg
Kodu gallery/image.php?album_id=2895&image_id=3166&view=no_count

Tere taas!

Meil läheb siiani hästi. Ajad on kiired, vaja on lõpetada ülikool. Poisid elavad samuti hästi, pahandusi teevad samuti väga edukalt. Hommikuti on ikka suur kaklemine, et saaks teise kausist toitu varastada. Oleme Taku pannud voodisse sööma, kuna tema on see eriline karjuja teiste peale. Nüüd hommikul kui tuppa lasta ja sööki ette ei pane, siis tuleb ronib voodisse ja enne kiusamist ei jäta, kui kauss on ees. Takuga plaanime minna ka arsti juurde hambaid lõikama. Nädalaid on juba veninud, kuna pole lihtsalt aega. Õnneks tal midagi viga pole ja süüa saab ilusti. Igaks juhuks käime teeme ära. R-kliinikus on nüüd ka uued vahendid, mis mõeldud näriliste hammaste lõikamiseks . Panen ka ühe pildi meie igapäeva tegevusest - magamisest.

Mis uued vahendid neil seal hammaste lõikamiseks on ka?

Ei oskagi täpselt öelda. Tuli jutuks, et on vaja hambaid lõigata ja siis mainiti, et neil uued vahendid nüüd, mis mõeldud närilistele. Pidi töö palju lihtsamaks tegema.

Eks sa käis siis ära ja räägi, mis uued asjad need siukesed siis on

Lähinädalatel me ilmselt veel ei jõua sinna, siis saab paar eksamit tehtud ja on rohkem aega. Aga annan teada!

Annan taas märku. Oleme suveks tagasi koju kolinud ja poisid enam toas ringi joosta ei saa. Õhtuti mängin nendega veidi voodis.

Vahepeal käisime Takuga ka arsti juures. Üks päev töölt koju tulles rippus ta pesast väljas, jalg oli pesasse kinni jäänud. Eks see pesa oli juba vana ka, sisu oli täiesti ära näritud ja vastu vaatasid suured augud. Päästsin ta siis lahti, jalg oli päris paistes. Sõitsime R - kllinikusse ja Dr. Uibopuu tegi seltsimehele kaks süsti, valuvaigisti ja põletiku vastase. Järgmine päev oli paistetus kadunud ja poleks nagu miskit juhtunud. Vedas! Hambad vaadati samuti üle ja ei tahetud lõigata, pidid täiesti normaalsed olema. Ostsime ka uue pesa, selle sisu muidugi jõuti kohe ära lammutada ja alla majja viia.

Selleks korraks kõik, piltidega on hetkel jamasti, sai fototehnika maha müüdud.

Panen taas märgi maha. Poistel on siiani läinud hästi, kõigil tervis ilusti korras ja tegelevad lollustega nagu ikka. Hetkel lõikasime just kõigil küüned ära ja kontrollisime hambaid, Taku hambad teevad jätkuvalt muret. Vahepeal kulusid lühemaks, aga hetkel taas teravad otsad ja pikemad. Samas süüa ta saab nendega ja Dr. Uibopuu ei soovi teda magama panna lõikuseks, kui söömine probleeme ei valmista. Kuna tegelased ennast pesta ei soovinud, panin neile ise veidi liiva krae vahele ja nühkisin. Hetkel andsin neile ka pähklid (pole päris mitu kuud saanud), Taku panin üksi puuri sööma ja teised jätsin tuppa. Tiku ja Enn peidavad oma pähkleid nüüd toas ja varastavad teise oma ära ja nii see mäng käib .

Kõike head!

(06.02.14): Kõik ei ole siiski hästi. Enn ronis pähkliga mulle sülle ja tundus nagu oleks tal midagi suus. Hakkasin siis uurima ja avastasin, et tagumine hammas kasvab suust välja. Teisipäevaks on meil aeg r-kliinikusse ja eks näis. Samas on need tagumised hambad kõigil deegudel väga suureks probleemiks, kuna neid pole näha .

(12.02.14): Nonii, Enn veetis 24h r-kliinikus, veendumaks, et narkoosist ärkab ilusti. Dr. Uibopuu rääkis, et deegud pidid olema ainsad loomad, kellel on probleeme narkoosist ärkamisega ja paljud neist ei ärkagi. Meil siis tegemist geneetilise veaga, arst ei suutnud uskuda, et ta üldse süüa sai. Samas öeldi, et järgmine kord on parem magama panna, kuna loomale on see siiski piin. Loodame, et ei pea uuesti lõikama minema, samas pole aimugi, mis seisus teistel poistel tagumised hambad on.

(13.02.14): Enn pole siiani narkoosist välja tulnud, keeldub söömast ja joomast. Kõik söögi, mis kausist võtab peidab tuppa ära ja ise läheb tagasi kas puuri või kuhugi toa nurka magama. Eile õhtul jõi viimati, aitasin tal pudelist vett saada, täna hommikul ka pissis. Käisin tõin apteegist süstla ja üritan sellega nüüd joota. Võtsin ka teised poisid tõsisemalt ette, väga halb uudis: ka Takul on tagumine hammas keset suud, see seletab, miks ta hambaid krigistab pidevalt. Teisipäeva hommikul lähevad Taku ja Tiku samuti r-kliinikusse narkoosi ja lõikusele.

(14.02.14): Muutunud pole midagi, Enn siiani uimane ja tahab vaid magada. Söömisest keeldub, juua üritas pudelist, aga on piisavalt nõrk ja ei saa hakkama. Abistasin teda siis süstlaga, kokku kolm täit (kõige väiksem süstal), osa läks muidugi ka mööda. Söönud me siiani pole, hommikul olid Ennul tagumiku küljes kinni ka kaks pabulat. Hea muidugi, et sealt midagi tulnud on, aga samas märk, et tal on veepuudus. Lasen karvadel ära kuivada ja joodan teda hiljem uuesti. Hiljem käin poes ja vaatan talle midagi värsket: salat, kurk, till ja pirn. Purustan talle ka natuke pähklit, midagi ehk õnnestub sisse saada talle. Mõtlen ka söögi leotamisele, et see pehmeks muutuks ja siis talle süstlaga suhu panekule ehk neelab selle alla. Üldiselt on meie seisund hetkel raske ja järgmisel nädalal, kui teised kaks narkoosi lähevad, veelgi keerulisem .

Esimene piss on täna nähtud (14.00), pakutud söökidest võttis vastu väikese tüki pirni, terve lõigu kurki ja sõi ühe pähkli ära + jõime natuke vett süstlast. Õhtu käes (21.00) ja peab tõdema, et see väikene söömine lõi poisil silmad särama, muutus hoopis energilisemaks. Tundub, et tal olid enne lõuad kanged või midagi, sest peale pirni/kurgi/pähkli söömist hakkas ta oma hambaid krigistama ja lõugu liigutama. Hetkel käis iseseisvalt juba esimest korda ka pudelist joomas ja sõi natuke kausist ka õiget toitu .

Loodetavasti läheb teil kõik hästi!

Enn võis hoopis põdeda seda lõikusest tekkinud valu, mitte olla uimane narkoosi pärast. Minu liivahiir oli peale esihammaste lõikust (ilma narkoosita) pool päeva turris ja kössitas, aga siis hakkas vaikselt sööma ja järgmise päeva lõunaks oli igati kõbus. Tagumiste hammaste lõikus on tõsisem ja seepärast ka valu pikem. Tõenäoliselt pead ka teisi migi aeg süstlaga jootma, et vedeliku puudust ennetada ja oodata, kuni valu neil möödub, et nad saaks taas ise süüa.

Saabusime just kliinikust. Taku ja Tiku olid juba ärkvel (Enn lohistas 24h oma tagumisi jalgu järgi). Takul oli hammas keset suud, nagu ma ka ise nägin. Tikul oli kõik korras. Lasin tuppa lahti ja juba mindi oma peidetud moona närima. Takul oli narkoosist ärkamine väga raske olnud, hingamisega olid probleemid. Eks järgnevad päevad näita, kuidas meil minema hakkab.

Oi te pisikesed
Saadan teile palju tervisi ja loodan, et kõik saab korda!

Hea kerge on süüa ka kaerahelbeid (vähemalt see oli ainuke toit, mida sai ja tahtis süüa minu Mupsu, kui ta suu haige oli).

Peame tõdema, et seekord probleeme pole. Poisid söövad ilusti ja pole ka uimased . Hetkel on meil tegelt ka kaamera kasutuses ja üritan poisid pildile saada, viimane pilt siiski aprillist. Ehk järgmiseks nädalaks leian aega, loodame .

Seis pole meil taas kiita. Kahel poisil juba pikemalt nohu ja tundub, et üks on oma esimese käpa samuti katki kukkunud. Kas siis luu päris katki või midagi paigast. Teisipäeval läheme arsti juurde .

Oeh, teil ka üks häda ajab teist taga. Loodetavasti saate ilusti terveks!

Käidud, poisid said süsti ja igapäevaselt hakkame ise suukaudset antibiootikumi andma. Käpa kohta ei oska kindlalt öelda, kuna selleks tuleb röntgen teha, mis vajab taas narkoosi. Rangluu ilmselt paigast ära (käega katsudes tundub). Õnneks saame kolmel käpal hakkama, eks näis, kuidas nohu ravi edeneb.

(24.04) Siiani paremaks pole läinud, ühel poisil pole nohu nii hull, aga vigastatud käpaga tegelase seisund on halb. Viimased päevad oleme keeldunud ka toidust ja vett joome süstlast.

(25.04) Täna käisime taas arsti juures, saime süsti ja väikeloomadele mõeldud recovery pulbrit, mida tuleb veega segada ja siis süstlaga anda. See siis selleks, et tal elu sees hoida ja vähegi energiat saaks. Kaal on meil samuti langenud, 160 g olime. Kui teisipäevaks seisund paremaks ei lähe, siis saame uue antibiootikumi, loodame, et sinnani vastu peame. Nohu võime nimetada ümber kopsupõletikuks.

(29.04) Oleme veel elus, kuid ainult tänu recovery pulbrile. Seda sööme ilusti käest ja vett joome samuti süstlaga. Nüüd aga on aeg mõtlema hakata, mis edasi. Juunini on veel aega käest toita ja jamada, aga kui asi ikka paremaks ei lähe, siis tuleb mõtlema hakata magama panemisele. Ilmselt tuleb vaadata uuesti üle tagumised hambad (Tikul neid ei lõigatud, kuna olid korras), sama narkoosiga saaks ära teha ka röntgeni käpast ja välistada kasvajad. Samas on suur oht, et antud narkoosist ta välja ei tule, kuna ta on päris nõrgaks jäänud ja palju kaalu kaotanud.

(05.05) Peab tõdema, et meil on paremaid ja halvemaid päevi. Kui üleeile oli Tikul väga halb päev siis eile oli Takul. Täna jällegi on mõlemal hea olla ja Tiku isegi sööb esimesi kuivtoidu tükke. Sellega siiski on mingid probleemid, sest suuremate tükkidega ta hakkama ei saa, võtab küll suhu ja käppade vahele ning üritab närida, aga ei õnnestu. Vahepeal paisub meil ka kõht õhupalliks, kahtlustan, et see on antibiootikumidest, sest ühel päeval on, teisel enam mitte. Uut rohtu ei õnnestunud saada, polnud võtta ja ei saanud ka tellida (otsas).

(07.05) Seisund muutub kiiresti, üleeile ja eile juba tundus, et seisund on paremaks läinud. Poisil oli energia sees, rallis ringi, näris puuri ja sõime isegi kausi tühjaks - aega läks, aga hakkama saime. Täna hommikul sõime pool kaussi, koolist tulles tahtsid kõik kolm välja, sõin ja hakkasin tuppa neid laskma ning avastus oli suur. Tiku lamas puuri põrandal, pool keha halvatud, ja ei liigutanud. Üritasin vett pakkuda, aga kahjuks ei suuda ta neelata ega suud liigutada. Vaatame, mis arst räägib ja loodame, et suudame ikka energia tagasi sisse saada.

Puhka rahus, Tiku!