Re: Devvu ja Dessu
Postitatud: 10. veebruar 2012, 23:25Misasja? 
See oli minu esimene reaktsioon
Dessule ja sulle suur kaastunne!
See oli minu esimene reaktsioon Dessule ja sulle suur kaastunne!Mul pole aimugi, kus ja kuidas, aga ta jäi üleöö haigeks ja loiuks. Alguses lihtsalt magas palju, aga viimased 3-4 päeva ta ei söönud ja ei joonud, liikus minimaalselt. Helistasime arstile ja leppisime kokku et lähme nüüd tulevasel esmaspäeval. Eile koju jõudes vaatasin, et poiss kuidagi eriti tuim. Asjad kokku ja kohe sõit kliinikusse. Dr.Uibopuu oli koolitusel ja seal oli keegi asendusarst. Ta lõikas Devvul küüned ära ja hambad lühemaks, kuna alumised hambad olid liiga pikad ja see võis põhjustada mitte söömist/joomist. Tal on ka ninaverejookse esinenud, ilmselt nende hammaste pärast(et alumised hambad lõikasid kurgulakke, kui õigesti arsti jutust aru sain). Aga Devvu kehatemperatuur oli liiga madal, väga jahe. Arsti soovitusel panime talle karpi kuumapudelid ja tekid/sallid. Saime ka mingi suukaudu antava rohu. Et kõht korda saada, tal oli see ka valus katsudes. Koju jõudes ta lösutas meeleldi seal kuumapudelite vahel soojas. Kehatemperatuur oli veelgi langenud. Pidin ise paar tundi hiljem kontserdile minema ja see oli ka viimane kord kui teda elusana nägin. Kontserdilt tulles jooksin kohe Devvu juurde. Ta oli pudelite vahelt välja roninud ja lamas karbi nurgas, täiesti liikumatult. Aga et kust ta selle haiguse sai, ei tea. Puuris on koguaeg soojad pehmed asemed. Tuba on ka üpriski soe, puur on radika kõrval. Oeh, Dessul on veel eriti raske, ta ju nüüd üksi ja Devvuga sai tal pea 3 aastat ühe katuse all elatud.
Sellist looma, nagu oli Devvu, pole ma eales kusagil märganud. Ta oli nagu inimene, parim sõber. Eelmine nädalavahetus, kui külmapühad olid, magas öösel minu voodis Dessuga. Lasi ennast silitada ja lamas rahulikult minu kõrval. Ilma Devvuta pole miski endine, Dessu ei ole enam nii rahulik. Devvus oli miskit, mis suutis teisi maha rahustada. Oh, jään sind igatsema pisike! Minu poiss..
