Lehekülg 1/1

Piia ja Polli

PostitusPostitatud: 21. veebruar 2017, 12:08
Postitas kataa
Mõtlesin, et puhun natukene elu sisse deegulasse ja näitan oma deegud ka ette. Enne, kui nad võetud said, sai siin ikka lugemas käidud ja igasugu huvitavat infot kõrva taha pandud.

Aga nüüd minu deegudest. Järgmisest kuust saavad piigad kahe aastaseks.

Piia on uudishimulik preili, kes on alati esimesena platsis igal pool. Ta on väga sõbralik ja temaga võivad isegi külalised tegeleda rahulikult. Vahepeal ehmatab mõne asja peale, kuid see ehmatus läheb üsna kiirelt üle, kuna uudishimu on liiga suur. :)


Polli on iseloomult vanainimene, kes kardab kõike ja kõiki ning tema usalduse väljateenimiseks läheb korralikult aega. No, läks 1,5 aastat selleks, et ta tuleks peopessa tudule. Nüüd on nii memmekas, et kui puuriukse lahti teha, siis tuleb ja sätib sülle tudule. Aga, kuna ta kardab koguaeg ja väga ettevaatlik, siis võib ta ehmatusest hammustada ja külalised hoian temast pigem eemale. Oleme ise ka tema käest paar korda hammustada saanud. :)

Alguses esimesed pool aastat elasid nad linnupuuris, mis sobis nende jaoks hästi. Hiljem jäi see väikseks ja me ehitasime neile suure puuri. Praeguseks elavad nad teises uues puuris, mille ehitasime kuu aega tagasi ja seda ka kolimise tõttu. Uues korteris ja puuris on nad siiani väga rahul olnud. Välja pole nad korteri peale saanud eriti, kuna siin vaja veel nipet-näpet asju teha, et nende jaoks keskkonna turvalisemaks muuta. Puuri koristuse ajal on nad käinud vannituba uudistamas. Siis pidi neil uudishimu nii suur olema, et jooksid edasi-tagasi.

Kambas on üks kiisu ka, kellega nad said alles pool aastat tagasi tuttavaks. Alguses karjumist oli ja ähvardamist kassi suunas, kuid nüüd ei tee kumbki neist üksteisest välja.

Hea küll, praeguseks vast piisab. Järgmise korrani :)

Re: Piia ja Polli

PostitusPostitatud: 21. veebruar 2017, 12:19
Postitas kataa

Re: Piia ja Polli

PostitusPostitatud: 20. märts 2017, 13:54
Postitas kataa
Eelmine nädal said piigad 2 aastaseks. Täna meelitasin nad kaalule ja tulemuseks: Piia kaalub meil 252 grammi ja Polli 220 grammi. Üks pühapäev said nad esimest korda uudistada uut korterit ning see möödus hästi. Kui väike hirm peale tuli, siis jooksid ruttu minu ja mu elukaaslase juurde varju ning kogusid julgust, et edasi liikuda sealt, kust nad tagasi jooksid. Lõpuks oli terve korter käidud ja hakkasid pättusi vaikselt tegema. :)

Alguses nuuskisid esimene tund niisama, pärast tuli kõik kohad uuesti läbi käia hammastega. Kõige rohkem meeldisid neile ahjuvärv ahjul ja vanad toolid, sinna kippusid uuesti tagasi.

Lõuna paiku on neil enamasti uinak, mil nad tuduvad vaikselt oma pesakeses. Kassi jaoks on see tavaliselt huvitav ja ta läheb piilub puuri, kas piigad on pesas või miks nad nii vaiksed on. Seda ka hästi ettevaatlikult, kuid alati on kass see, kes ehmatab hüppega puuri juurest eemale. Piigad kargavad siis korraga pesast järsult välja puuri äärde ja see on meie jaoks humoorikas vaatepilt. Meil deegud teevad kassile tuule alla koguaeg. :)

Hea küll, järgmise korrani! :)

Re: Piia ja Polli

PostitusPostitatud: 06. aprill 2017, 06:44
Postitas Lind1100
Hilinenud õnnesoovid pisikestele! :-)

Re: Piia ja Polli

PostitusPostitatud: 22. jaanuar 2018, 11:53
Postitas kataa
Hei taas!

Tahan märku anda kõigile, et kae ei pruugi alati tähendada suhkruhaigust. Piial tekkis umbes kuu aega tagasi kae ja samal päeval ruttasime arstile. Arst kontrollis veresuhkrut, uuris silmakesta laseriga ja ka värvilahusega. Veresuhkur on korras ja silmad ka terved. Arvas, et ilmselt on silma sees rõhk suurenenud ja see on tekitanud loomale kae. Mainiti, et selliseid asju tuleb ka ette ja sellisel juhul ei tehta midagi. Loom pidavat edasi elama oma tavapärast elu ja ainuke segav faktor ongi kae, mis tekitab nägemisprobleeme.

Tol hetkel kurtsin ka, et silmadest on tulema hakkanud valget rähma ja selle tarbeks sai tehtud 10 päevalise kuuri silmatilkadega. Valge rähm silmade nurgas tähendab alati silmapõletikku. Peale ravi enam ei ole täheldanud, seega põletik sai välja ravitud. Deegule silmatilkasid panna on päris jube :). Piia tahtis koguaeg hirmsasti sülle tulla ja usaldada, aga silmatilgad ei meeldinud talle kohe üldse. Kraapis, raputas, peitis ennast ja tegi tilkadepaneku väga raskeks. Lõpus hakkas meie peale ka podisema kurjalt, kui tilgutamiseks läks.

Nüüd peaaegu pimedana podiseb ka, kui ta ei saa maha või kuskile minna, kuhu hirmsasti sooviks. Lisaks on ta selle kaega hirmus tüütuks muutunud :). Nõuab koguaeg sülle ja tahab, et teda igale poole tassitakse laudade peale pannakse. Kui me otsustame, et aitab küll, jooksku niisama süles, siis hakkab küüntega kraapima ja hammustama.

Üldiselt looma pimedusest ei saagi tegelikult aru. Jookseb ja mängib tavapärasel viisil nagu terve loom. Ainult siis, kui ma käe panen kusagile ja ta sellele otsa jookseb, siis saab aru. Toapeal ka jookseb ka tihedamini kapile otsa või toolijalale. Siis saab ka aru, kui ta toapeal kuskile alla tahab minna, aga ta ei julge minna, sest ta ei näe, kui kaugel maapind asub temast. Seetõttu peame olema koguaeg seal, kus ta parasjagu mõllab, et aidata tal alla saada igalt poolt.

Järgmisel arstivisiidil plaaniti neeruproove ka teha, aga arst ei tahtnud vaest looma väga piinata. Leidis jutu põhjal, et me anname pähkleid ja seemneid üliharva ning loomade kaal on ka normis, seega ilmselt on neerudega kõik korras. Muidugi toonitas, et me jälgiks söömist, väljaheiteid ja asju.

Muidu läheb meil väga hästi. Märtsis saavad deegud 3. aastaseks ja meil ei ole sellist tunnet, et nad nii kaua olemas olnud oleks. Aeg läheb uskumatult kiirelt ikka. Iga õhtu on rutiiniks saanud see, et nad kahekesi magavad minu peopesas nii pool tundi. Kui ma enam ei jaksa, siis elukaaslane jagab neile maiust ja süüa ning nad elavnevad. Viimasel ajal võtavad maiuse kätte ja viskavad peopesas pikali ning söövad nagu kuningad voodis. :)

Hea küll, tervisi ja paisid kõigile Piia ja Polli poolt. :)

Re: Piia ja Polli

PostitusPostitatud: 12. veebruar 2018, 21:16
Postitas Lind1100
Aeg läheb tõesti kiiresti...

Väga midagi kommenteerida ei oska, kuid loen huviga. Alati on k lootust, et kellelgi võib hiljem kogemustest kasu olla. :-)