Mina olen Kriste ning olen deegupidaja olnud nüüdseks umbes 6-7 aastat. Olen sellel perioodil pidanud kahjuks matma kaks deegut - esimene suri täiesti ootamatult, siiani ei tea täpselt, millesse, teine aga üpris hiljuti kuldses vanaduspõlves.
Viimasele sai umbes pool aastat tagasi võetud kaaslane, kes nüüd õnnetul kombel üksi jäi. Saatuse tahtel avaldati veebruari alguses uudis, et Paljassaarde on maha jäetud suur hulk väikeloomi. Kuulsin, et nende hulgas oli ka kaks deegut. Plaanisin tegelikult võtta juurde ühe deegu, sest puuri mõõtmed olid parajad täpselt kahele deegule. Mõte kahe hüljatud deegu lapsendamisest oli aga minu jaoks palju olulisem kui liiga väike puur. Tegin avalduse, et deegudega lähemalt tuttavaks saada ja sobivuse korral nad adopteerida. Õnneliku juhuse tahtel olidki kaks deegut isased, nagu ka minu Loki. Osutusingi väljavalituks ning olin nõus ka Postimehe Lemmiku portaalis hakata pidama blogi, et oma deegude käekäiku jagada.
Niisiis ostsin pikemalt mõtlemata uue ja palju suurema puuri, küll seest tühja, kuid sinna sisse on juba ehitatud korralikud korrused. Praegu, tutvumisperioodi tarbeks, on nad asenduspuuris, mille ehitasin vanast puurist, ülemise osa laenasin korterinaabrilt. Puuride laiused on lihtsalt nii täpsed, et neist sai ehitada korraliku ja turvalise korterelamu vaheseinaga. Uus läikiv mugavustega puur ootab seda hetke, mil nad kolmekesi ühise keele leidnud on.
Täpsemalt saate lugeda siit: http://lemmik.postimees.ee/3618863/deeg ... mevalikuid
Kuna sain uued poisid alles paar nädalat tagasi, siis on blogi alles suhteliselt värske, kokku pole veel poisid omavahel saanud.
Lisan siia ka mõne pildi Lokist, neid pole blogisse veel lisatud:
http://imgur.com/a/OQZjt
Kaks tükki seemneid maiustamas on siis uued poisid. Meeldib neid kutsuda hetkel Küpsiseks ja Präänikuks
.Teine deegu on Loki, kes armastab õhtuti vaiksel tunnil minu juurde teki alla pugeda ja tudida või sügamisrallit nautida.
Hetkel on poisid vaikselt rahunemas ning tundub, et läbi puuri on nad juba sõbralikumad ja rahulikumad. Eile näiteks otsustasid Präänik ja Küpsis oma puuri 1. korrusel oleva pehme vatihunniku tühjaks jätta ja hoopis väikese vatitüki najal üksteise kaisus vahelae all magada - nende kohal oli Loki oma vatihunniku sees. Ma tõsiselt loodan, et see on märk sellest, et nad ihkavad juba kolmekesi üksteise lähedal olla.
Isu on neil väga hea. Kartsin alguses, et võib-olla elavad nad külma mahajäätud hoonet üle ning on stressis, kuid mul on hea meel näha, et nad on sellest üle saanud ning elavad oma nooruspõlve täiel rinnal (Tatari loomakliinikus hinnati nende vanuseks u 6-7 kuud, kindlasti alla 1 aasta). Nad müravad ja mängivad ja ajavad toapõrandal üksteist taga. Kui emme ei vaata, siis üritavad nad oma snäkikausi kallale pääseda, kus sees isetehtud snäkid (retsepti sain siit: http://www.degutopia.co.uk/degurecipe.htm - nad on nende näkside järgi segased ja ilmselt vihkavad mind, et ma neile neid iga päev ei anna
), seemned ja muu hea kraam, mida ma neile aeg-ajalt pakun, et olemine kodusemaks muutuks. Tundub igatahes, et nad on hetkel rahul ja õnnelikud .
