Kirjutaks natuke karvikutest ka. Armiina siis sai Virtuaalnäituse Neti Võitja 2 koha
mis kaunistab nüüd puuri.
18 päeva on kaks riiukukke eraldi olnud. Varem selle ajaga on nad enam-vähem maha rahunenud ja andnud lootust leppimisele. Seekord aga on kurjus niivõrd tugev, et need paar korda, mil olen hästi korraks lasknud neil kokku saada, on KOHE karvapallina koos ja käib kõva kisa. Armiina nii kuri, et teda enda käes hoides lasin ta natuke Krõõbu nina juurde, ja too hammustas mind, tahtes vist Krõõpu näksata.
Kui puuripuhastus oli, siis Mupsu ja Krõõp olid väikeses puuris, Armiina aga jooksis.. ja kui ta avastas, et Krõõp on puuris, siis oi kus kurjustas temaga läbi puurivõrede, pobises kui siil, karvad olid turris ja saba käis vastu maad närviliselt. Krõõp siristas, aga see ei aidanud, Armiina oli ikka kuri edasi. Lõpuks Krõõbu istus nii õnnetult, kõrvad taga ja lihtsalt vaatas Armiinat, sellise näoga, et "kisa siis, kui sul sellest parem hakkab."
Kuna Krõõp näris ülevalt puidust ääre nii ära, et pea mahtus läbi, siis nüüd sai tehtud uus äär koos võrega- et ülemised ja alumine saaks teineteist passida, ehk läheb kurjus üle..
Nii nende eluke siin kulgeb. Mõnel päeval olen jätnud Mupsu alla Armiinale ööseks seltsi, et soojem oleks magada. Siis on muidugi Krõõbu selline hädaline, aina passib alla, mis teised teevad, üksi talle ei meeldi üldse olla. Armiina saab üksi paremini hakkama.
Aga jah, eks ma siin ikka loodan, et nad saavad sõpradeks tagasi, kuigi vahel tundub tõesti, et lootus on lollide lohutus. Praegu ma arvan, et Armiina jääbki alla korrusele üksi elama. Uut deegut ei julge juurde ka võtta. Mõtlen veel, et peaks ehk arstil käima ja proovima talle seda hormoonravi süsti teha.. kui asi hormoonides on..ei tea. Ema mul ikka ütleb, et kolm on kolmas ratas vankri all, et asi selles-tema (ehk venna) 2 deegut riidlevad ainult vahest söögi pärast