Meie kool (Kaari Uibomägi) kogusid ja annetasid raha Valga kodutute loomade varjupaigale. Ka mina panin oma panuse ja viimased säästud.
Meedias:
http://www.lemmik.ee/index.php?044631 http://www.valgamaalane.ee/?id=121534 http://www.valgamaalane.ee/?id=124909 http://www.koer.ee/Opilased_viisid_varj ... kuudi.htmlhttp://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=330118Siis olen kõik oma säästud tavaliselt kulutanud tänavakoertele ja kassidele, sest olen suur laristaja.
Olen ehitanud oma kodu lähedale mõned linnutoidumajad, kuhu koos minuga panevad inimesed lindudele süüa. Olen viinud metsa loomadele toitu. Olen viinud varjupaika vigastatuid loomi. Olen aidanud inimestel nende loomi leida.
Praegu ei tulegi midagi rohkem meelde.
Ahjaa, paar aastat tagasi, üritas ema (kuldnokk) pesast välja lennata, kuid oli pesa kohendamiseks toonud pessa nööri. Ta jäi sinna kinni ja rippus pea alaspidi. Kutsusin onu appi, ja linnuke sibas õhku!
Tuvi lendas pesast välja, aga tagasi ta ei osanud lennata. Panime ta onuga kõrgemale, kust oleks ta suuteline oma majja minema, ja ema aitas ka teda natuke.
Üks asi läks nihu.
Sõber on suur loomahull, ja tahest tahtmata on ta ema talle korduvalt rääkinud, nagu hane selga vesi, et kui linnupoeg kukub pesast välja, ei tohi teda puutuda sest ema hülgab inimese lõhna pärast oma pojad. Ta ikkagi võttis ta kätte ja saime nädal aega hakkama, aga siis ta suri. Üldiselt võib seda nimetada loomapiinamiseks, aga me ikka üritasime kell 05.00 talle süüa anda. Kosus täitsa tublisti, aga võibolla mitte piisavalt!