Lote ja Pipi

[Grete]

Nii, mõtlesin, et kus me nüüd Lotega oleme üksteisega ära harjunud ja tunneme teineteist võiksin temast ka Teile pajatada.

Lote sündis 10.01.09 ühes Pärnumaa farmis. Soov villakut võtta tuli väga äkki ja endalegi ootamatult. Kui sain elukaaslase nõusse läksin vanavanemate jutule, sest nende tuttav peabki just tsintsude farmi. 5. märtsil saingi oma Lotekese koju tuua. Ma lihtsalt ei jõudnud ära oodata, millal saan talle järgi minna ning suure mangumise peale rääkisin ema pehmeks ja me läksime talle järgi. Loomulikult olin ma enne seal farmis enne mitmeid kordi teda vaatama käinud ja seetõttu sujus koju toomine ladusalt ja seiklusteta. Kasvataja andis meile veel soodsa summa eest toitu ja liiva kaasa ning sellega ta varustab meid siiani. Esijalgne probleem oli meil selles, et Lote jõudis koju ennem oma puuri. Õnneks päästis meid sellest olukorras jälle tore kasvataja välja ja andis meile ühe pisikese puurikese ning siis lippasin ruttu poodi hädavajalikke asju ostma.

Hirm uue koha eest kadus Lotul ruttu ja ta asus kohta uurima, esimesel õhtul sai ta palju joosta, kuna puur oli tõesti pisike ja mul oli kahju teda sinna panna. Esimestel kuudel tekitas meile suurt peavalu olukord, kus Lote keeldus puuri minemast ning jooksutas mind mööda kahte korrust ja lauaning voodi aluseid ringi. Endalegi märkamatult hakkas ta ühtäkki aga ise puuri minema ja loomulikult sai ja saab ka siiani selline käitumine premeeritud

Selle viie kuu jooksul on juhtunud nii mõndagi, nimelt Teist paljud kindlasti teavad seda kukkumise lugu. Nimelt teadmata põhjustel kukkus Lote teiselt korruselt alla ja murdis lõualuu. Esimene õhtu oli kohutav, põhjusel, et see kõik juhtus nii hilja ei saanud ma arsti juurde minna ja kurvastasin ta puuri ees. Kartsin juba kõige hullemat. Järgmise päeva hommikul jooksin kohe arsti juurde, kes õnneks asub paar maja meist eemal ja ta vaatas Lote üle. Algul ütles, et ahh väike põrutus. Hiljem, enne äratulekut läks ta käsi kogemata purunenud lõualuule ja saimegi olukorda selguse ning tänu sellele ei jäänud mu pisike nälja. Soovitati otsida vedelat tsintsude sööki, mida Eestis ei leidugi ning seepärats ma seda ei leidnudki. Lahendasin olukorra kraanulite leotamisega ning nüüd nädalaga oli lõug jälle koos ning Lote oli valmis ulakusteks. Paraku sellest ei piisanud, ta kukku uuesti ülevalt alla, kuigi ma ehitasin talle suured parrikaadid ette, et ta üles ei pääseks. Viimasel korral pääsesime õnneks ainult ehmatusega, sest kukkumine tuli poole trepi pealt. Nüüd on olukord nii, et kui Lote jookseb, siis ei saa mitte keegi üles, sest kaitsevärav on ikka tõeline kaitsevärav!

Lote on väga sõbralik ja uudishimulik. Meil käib tihti külalisi ning kui plika ringi jookseb siis ta ilmtingimata nuusutab nad kõik üle ja teeb lähemalt tutvust. Selle aja jooksul on ta ainult ühte inimest hammustanud ja see tuli mulle suure üllatusena, sest see inimene käib meil kõige tihedamini külas. Kusjuures Lote hiilis diivani alt ligi ja hammustas kannast

Kuna mulle tundub, et tüdrukul on üksida ikka väga igav siis on soov üks sõbrants talle juurde soetada, et ta igavust ja üksindust öösiti ei peaks tundma.

[Imbeeh]

Meeldiv tutvuda Lotega. Ma mäletan ta lõualuu juhtumit ja samas oli see väärt kogemus ka teistele villakute omanikele. Ning olen täheldanud ka oma loomadega, et mida rohkem ma neid takistan kuhugile minemast seda rohkem nad sinna tahavad. Jonnipunnid. Minu loomad ei tahtnud ka alguses puuri minna, Muffin teeb seda nüüd juba korralikult, kuid Kupole meeldib minuga veel mängida.
Loodetavasti leiab siis Lote endale varsti toreda sõbrantsi kellega ringijoosta ja kaisus tududa. Jään huviga uusi seikluseid ootama.

[Grete]

Pilte Lotest saab näha järgmisel aadressil

http://pilt.delfi.ee/album/121059/?page=1

Pilte Pipist saab näha järgmisel aadressil

http://pilt.delfi.ee/album/140937/

[Grete]

Täna saabus koju Pipi! Loomulikult on viimane alles pikast sõidust ja uuest olukorrast ehmunud, kuid väga sõbralik. Natukene pelgas ja siis tuli ise uudistama. Samal ajal, kui Pipi Lote suure puuriga tutvus ja proovis kõik hambaga järele, mõnules Lote oma torus ja ei teinud alumisel korrusel toimuvast mürast väljagi. Hiljem jooksis Lote alt suure hooga läbi ja ei märganudki, et üks valge kohev pallike ka seal oli.

Kuna Lote ei saanud millesti aru, siis mõtlesin Pipit Lotele näidata ja et ei tekiks suurt tüli, siis tõstsin Lote ühte kassi transpordipuuri, millega toodi Pipi, ja hiljem tõstsin Pipi ka sinna juurde. Alguses jooksid mõlemadüksteisest üle ja üksteise alt. Kuid mingil momendil pistsid nad ninad kokku ja turtsusid. Õnneks muud ei midagi, kuid ega seegi just sõbralik vast polnud.

Nüüd on Lote oma puuris ning Pipi enda ajutises puuris. Hetkel on puurid nii, et nad näevad üksteist ja kui soovivad siis saavad ka nuusutada (panin võred lähestikku).

Loodan, et nad saavad esimesest ehmatusest ja suurest uuendusest ruttu üle ja hakkavad mängima ning üksteise kaisus tuduma


Muideks Pipi on Sipzy Elisabeth Lumepallikese ja Clennu Sulgpalli tütreke

[Grete]

No läks kaua aega, kuid üleilsest siis pisikesed lõpuks ühes puuris! Alguses Lote küll bossas palju, kuid täna leidsin nad juba üksteise kaisus tudumas

[Sirtsu56]

Nii tore Minul nii hästi ei lähe:(

[Imbeeh]

Loomad on leidnud, et kaisus tudumine parem kui kaklemine. Eks nad varsti hakkavad koos mängima ja krutskeid välja nuputama.

[Grete]

Ohh seda märulit ja lõbu, mis siis saama hakkab

[Grete]

Lisasin pisikestest pilte delfi albumisse. Seal on näha kuidas õhtuti küljed koos vaatatakse toas toimuvat.

[Grete]

Nii, meil on lood nüüd nii, et Pipi on ennast kenasti sisse seadnud ja Lote on ta ilusti omaks võtnud. Ma pole tähendanud mitte mingisuguseid erimeelsusi, õnneks!

Nad on kogu aeg ninapidi koos, välja arvatud sellel ajal, kui nad puurist välja saavad. Siis Lote annab endast parima, et puukorvis puid närida ja puukoore tükke mööda tuba laiali tassida ning lillepottidest mulda samuti, samas meeldib talle ka vabal ajal käsitööga tegeleda käsitöökorvis. Pipi aga seevastu jooksem otsemaid diivani alla ja sealt ta oma nina välja ei pista, kahjuks. On kuulda kuidas plika jookseb ühe diivani alt teise alla ja hüppab selle konstruktsioonil. Nüüd juba kahetsen diivanite välja vahetamist, sest enne olid diivanid alt kinni, nüüdsed aga ei ole. Mõlemad tegelased kasutavad seda ära juhul, kui nad saavad aru, et peavad varem puuri minema. Siis liitub Lote Pipiga ja nad poevad kusagile kõrgemale diivani sisse ja ma näen vahest ainult sama rippumas. Siis ei julge diivanile istudagi enam.

Kui tegelased saavad piisavalt kaua toas ringi joosta, siis mingil hetkel läheb Lote ise puuri, kuid Pipi :D ei kavatsegi seda vist kunagi ära õppida, ta pigem närib diivanit. Loodan, et ta võtab Lotelt õppust ja hakkab ise puuri tagasi minema.

[Sirtsu56]

Küll Pipi ka õpib puuri mineku ise ära, mul õnneks oskavad nüüd kõik iseseisvalt minna, mitte et ma neid kusagilt ajaks taga:P.. Ma olen täheldanud enda loomade puhul seda, et kui keegi kuskil närib midagi näiteks arvuti tooligi ,siis ütlen kõvasti OI OI OI ja kohe on vaikus majas :D Nad kardavad seda sõna nagu tuld

[Grete]

:D:D Nii kihvt. Lote ikka reageerib, kui väheke karmimalt ta nime öelda ja jätab pättused hetkeks järgi, kuid Pipi ei tee väljagi.

[Grete]

Eile said plikad enda puurile "seeliku". Enne ma panin päevaks ja ööks ühe plaadi ühele küljele ette, et päeval oleks neid mõnusam pimedamas magada ja et nad öösel, kui kõik teised magavad, ei ajaks nad tervet elamist prahti täis. Nüüd tegin läbipaistvast materjalist puurile seeliku, nii on ilusam ja plikadel ka parem. Selle "seeliku" võtan ma selleks ajaks ära, kui tsintsud on juba ärkvel ja hakkavad tegutsema ning kui ise olen ka veel üleval, et nad ei tunneks ennast eraldatuna. Tänaseks hommikuks olid preilid otsustanud natukene sisekujundust oma pruuile teha. Osa "seelikust" olid nad puuri sisse rippuma tõmmanud erinevate kohtade pealt ja mõningates kohtades olid nad selle "seeliku" kõrgust muutnud, samas ei ole kusagil närimise jälgi. Sellest kõigest ei piisanud neile, nad olid kangutanud wc-nurga puuri küljest mingisuguse imenipiga lahti ja selle loomulikult kummuli löönud. Ma ei tea kuidas nad selle seal lahti said, vahest endalgi raske pesemiseks seda sealt ära saada.

Täna panin neile majapidamispaberirulli puuri ning kohe olid mõlemad selle kallal. Aga nad unustasid selle ruttu, sest siis ilmus nende puuri midagi uuemat ja paremat. Vanaonu ajast sai nimelt üks õunapuuoks maha võetud. Kuna ma seda ise teinud, siis tuli see oks ainult, et liiga suur Alguses üritasin natuke kärpida seda, kuid kuna mul saagi pole siis õigesse mõõtu ma seda ei saanudki. Nüüd on siis üks ots oksast puuris väljas aga vähemalt on tsintsud rahul. Nüüd tuli mõte, et saabuvate jõulude puhul võiks sellele osale, mis puuris väljas mõne kaunistuse ka panna ja ongi plikadel enda jõulupuu.

Aktsioonis http://pilt.delfi.ee/picture/8122541/
Puur http://pilt.delfi.ee/picture/8122557/

[Sirtsu56]

hehe. see seeliku idee suht hea ja ilus näeb välja, eks nad öö jooksul jah laamendavad ja sagivad kõik prahti täis. Kusjuures olen mõelnud, et peaks samuti suvekodust suuri oksasi tooma, et teha kõik kujundus okstest, oleks neil huvitavam ja saaksid koguaeg närida:) Aga selle jupi mis sul puurist välja jäi ,selle võid ja ära ehtida ja pilti teha:D väga vinge võib välja näha. On siis chintsudel ka omaette jõulud

[Grete]

Ma paningi enne külaliste saabumist väikesed kuldsed kellukesed külge. Külalised arvasid, et see kõik oligi algselt nii mõeldud. Õnneks need kellukesed ei kõlise, muidu kõlaks terves majas terve öö kellukeste tilin.

[Sirtsu56]

hehe. Ma tegin enda loomadele õunapuu oksad pisikesteks tükkideks ning nööri ümber ja riputasin mitu punti erinevatesse kohtadesse puuri, nüüd muudkui ragistavad .. Väike kuusepuu moodi värk ka veel puuri peale ja ongi varsti nagu päris jõulud

[Grete]

Nii kipa. Minu tsintsusid nüüd miski muu ei huvitagi peale oksa, hommikuks oli nii mõnigi kelluke maha raputatud suures närimishoos

[HelloKitty12]

Kust sa need kellukesed said?

[Grete]

Vanaema andis

[Imbeeh]

Vaatasin sul seda õunapuu oksa puuris, et kas sul on puuriuks kus vahest õunapuu oks välja ulatub kuidagi kinni ka pandud või su loomad nii tublid, et puurist välja ei püüagi murda? Seelik puuri ümber on ka täitsa vahva idee.

[Grete]

Nii tublid nad paraku ei ole, Lote jookseb kohe puurist välja kui võimalust näeb aga õnneks on see puuriuks nii suur, et sellele on kaks kinnituskohta tehtud, ühega neist on see siis kinni. Sellegi poolest ei anna see Lotele rahu ja ta ikka katsub, kas panin uks kinni või ei, hästi kihvtisti lükkab ninaga seda ülesse.

[k2tu]

Väga vahvad Minu oma oli alguses väikses puuris, kui ta sain. Kuna ta kingiti mulle sünnipäevaks, siis oli ta üllatuseks ja ei olnud ettevalmistusi teinud. Lasin kohe esimesel päeval ta uude kodusse uudistama ja harjus väga kiriesti. Õhtul oli puuri minekuga aga tükk tegu, sest see oli nii väike, et tegevust seal ei olnud ja siis sai ainult magada seal ja see ei istunud üldse. Kohe ruttu tegime ise talle suure puuri. Nüüd läheb igal õhtul ise kohe puuri heameelega. Tal on üks papist suur toru puuris rippumas, kus sees ta ka vahest magab, siis öösel lamab seal sees ja mutku aga närib seda, siis öösel kui ütlen paar kõvemat korda ta nime, siis on rahu majas ja võtab vaiksemalt, et ise ka magada saan. Aga kui ta lahti lasen, siis on ta suht tubli ja peab ennast korralikul üleval, julgen teda isegi üksi toapeale lahti jätta, nii tubli poiss mul

[Grete]

Minu villakutel oli tormiline aastavahetus. Mul ei ole õrna aimugi, mis selles puurikeses toimus. Igatahes, kui esimesel jaanuaril koju jõudsin valitses puuris täielik kaos. Alustuseks olid nad on suure oksa saepuruks teinud, teiseks said nad kuidagi oma torukese puuri küljest lahti näritud ja see lebas puuri põhjas ning kolmandaks oli puuri põhi meeletult märg. Nad on mul korralikult oma wc-d kasutanud ja kasutavad pragu ka ning ma ei tea, mis pani neid mujale sirtsutama, algul arvasin, et joogipudel on katki, kuid kontrollides selgus, et kõik oli korras. Täpselt selline mulje jäin nagu tsintsud oleksid ühe hea peo maha pidanud :D, sest nad olid kuidagi unised ja uimased järgmisel õhtulgi.

[Imbeeh]

Eks aastavahetusel lastud raketid tekitasid loomadel suure stressi ja lastud raketidest tekkinud valgussähvatus ja müra ajasid loomakesed paanikasse. Et ega ainult koerad ja kassid seda ei karda. Mul ka neid olukordasid olnud, kus leian toru puuri põrandalt lahti rebitult.

[Grete]

Njah, eks ma mõtlesin seda isegi, et rakettidest, kuigi me elame sellises kohas, kus läheduses ei lasta eriti rakette ning enne kodus minekut tõmbasin rulood ja kardinad ka ette. Ju siis piisas sellest natukeseski, mis kuuldus ja kumas läbi kardinate. Õnneks on plikad nüüd juba endised ja teevad oma tempe rõõmsalt ja suure hooga edasi.

[Grete]

Lotel on täna sünnipäev! Tsintsu sai ühe aastaseks.

[Sirtsu56]

PALJU PALJU ÕNNE LOTELE

[Grete]

Nii Lote ja Pipi on viimasel ajal väga rahulikku elu elanud. Pipi on meeletu rüblik ikka edasi ja Lote võtab asju väheke rahulikumalt. Pipit on täiesti võimatu sülle võtta, heal juhul mõned sekundid püsib paigal aga seda ka sellisel juhul, kui ta maiustust nosida saab.

Olen viimasel ajal märganud, et Lote ajab meeletult karva, kuid Pipi ei aja. Mõtlesin, et võib-olla Pipi karvad ei ole lihtsalt näha, sest need karvad on neil niigi nii õhulised ja Pipil veel valged ka ju.

Pipile on vahe peal üks paha komme tekkinud. Nimelt on piiga hakanud toru ja wc-d närima. Olen küll pannud muid asju puuri, mida nad võiks närida, kuid see ei ole aidanud. Valus kuulata, kui ta jälle ragistab plastiku kallal. Lähen teda küll keelama ja juhatan ta eemale plastikust, kuid varsti jätkab plika samas hoos.

[durdenmon]

Armsad villakud on.

[Grete]

Nüüd on siis jälle Lotel tervisehäda . Silm on haige ja seetõttu on ta ka väga vaikne ja hoiab omaette. Kõige hullem on see, et tänaseks hommikuks on Pipil ka sama silm samamoodi nagu Lotel pool vidukil. Kui kell saab üheksa, siis jooksen kohe nendega loomaarsti juurde. Algul arvasin, et Lote on oma silmakesele kusagil haiget teinud, kuid nüüd tuleb välja, et see nakkav Mõlemad loomad on täiesti tujutud. Väga kurb neid nii vaadata. Loodan, et loomaarst saab meid meie mures aidata.