Muffin, Kupo ja The Stig!

[Imbeeh]

Täiesti algusest alustades pean esmalt ära mainima selle, et meil ei olnud üldse plaanis saada tšintšillaomanikeks. Ma piilusin lemmikloomapoodides hoopis juba armsaks saanud merisigade puuridesse ja pidasin salamisi plaani, millise neist kunagi koju viin. Samas leidus alati ettekääne, et küll on aega vähe ja tööd palju ja kord kärss kärnas, kord maa külmanud. Speedy ehk suupärasemalt Põnnu saabus meile päris planeerimatult. Kuid siin juurs rohkem ma Speedyst ei räägiks, siiamaani temale mõeldes tuleb pisar silma, tema lahkumine oli lihtsalt nii ootamatu ja valus, kuid tema pani mind tšinšiljasid armastama.

Mul on rõõm teile tutvustada Muffinit. Meie poolt armastatud Kohuke, sest temaga lihtsalt juhtub asju, ma ei oska seda seletada


Muffini uueks elukaaslaseks peale Speedy lahkumist sai Kupo, kes suutis meid üllatada, sest kui meie arvasime, et tõime koju tüdruku siis tegu on hoopis ühe päris tegusa poisiga.


Aitäh, et leidsite aega meiega tutavaks saada

[samton]

Ega jah, päris paljud loomaomanikud avastavad mõnigi kord üllatusega, et oi, näe, millise looma ma nüüd olen endale võtnud, polnud nagu tegelikult plaaniski ju...
Aga tsintsud on Sul armsad! Loodetavasti kirjutad neist siia sageli ja pikalt. Eriti põnevust tekitab, mis asju siis Muffiniga ikkagi juhtub.

[PrinCess]

Hästi armsad tegelased.

[Kissu]

Päris alguses läksin mina ka loomapoodi rotti ostma aga tulin tagasi lõpuks meriseaga. Eks see ole nõnda, et mõne looma puhul Sa lihtsalt tunned, et vot see loom on nüüd minu oma ja siis peab ju loomakese koju tooma.

Igatahes Sul on imearmsad villakud ja väga salapärane jutustamise stiil, seega ootan põnevusega, mis siit veel koorub (see ei olnud halvasti mõeldud, pigem lihtsalt jäi selliseid huvitavaid lahtisi niidiotsi sinna teksti, millega lugejates põnevust tekitada).

[Memory10]

Väga armsad chinchud! Väga kahju, et Speedy ära suri, kuid nüüd on teil juba uus ja armas Kupo.

[Imbeeh]

Kõike ei saagi kohe ära rääkida, muidu hakkab lugejal igav.

Ma siis tutvustan teile meie loomakesi lähemalt. Muffin on meil olnud pea kaks aastat ja selle aja jooksul on ta võitnud kõigi meie pere ja sõprade südamed, sest ta on eriline. Kui loomult on tšinšiljad kiired ja raskesti püütavad, siis Muffiniga on vastupidi, tema on meil selline aeglane ning uimerdis ja siit ka nimi Kohuke. Muidugi on ta osav igale poole hüppamises, aga alla tulemine on juba teine lugu, tema meil ei hüppa vaid voolab alla.


Kupo on meie juures olnud alles mõned kuud ja tema alles jõuab meil suurte tegudeni. Algselt otsisime emast tšinšiljat ja omanik, kellelt me ta muretsesime ka kinnitas, et tegu on emasega, aga koju jõudes selgus, et on hoopis vastupidi, kuid armas on ta meile ikkagi.

Lisan siis veel kaks pildikest, mis minu meelest räägivad ise enda eest. Esimesel pildil on näha, kui armsalt meil koos lõunauinakuid tehakse ja teisel on siis nalja nabani, kui koos püütakse majast välja pääseda.

[riinu559]

Nad on ikka nii armsad!

[Loomahull]

Tere tulemast! Väga armsa loomakesed! Ootame siis põnevusega nende krutskeid ja eriti Kohukese tempe.

[Imbeeh]

Eile õhtul avastasin oma suureks üllatuseks, et Muffin on meil kadekops. Juhtus siis nii, et oli aeg loomakestele süüa anda ja ma andsin neile maiustamiseks paar roosilehekest. Mida tegi Muffin? Ta hoidis peos enda lehekest ja siis läks võttis Kupolt ka ära ja siis pistis mõlemad nahka. Vaene Kupo ei julgenud Muffinilt oma osa tagasi nõuda vaid vaatas pealt, kuidas Muffin ise kõik ära sõi. Kuid kui oli aeg väikseks pähkliampsuks siis Kupo oli targem võttis oma pähkli ja läks kohe Muffinist kaugemale, sest Muffin on meil väga maias.

[samton]

Loogiline ju: "Algul sööme kahekesi ära sinu maiustused ja pärast... pärast sööb igaüks enda omad.!

[Imbeeh]

Polegi juba tükk aega oma loomakestest midagi kirjutanud. Meil läheb hästi, päeval magame ja öösel peame pidu. Päevakava on juba pikka aega ilma muutusteta olnud. Hommikul kui ärkame, toimub meil vahtkonna vahetus, peale "Tere hommikut!" lähevad Muffin ja Kupo magama ja meie asume toimetama ning õhtul siis vastupidi, peale "Head ööd!" poeme meie teki alla ja neil algab pidu ning pillerkaar, mis kestab varaste hommikutundideni.
Jalutuskäigud puurist väljas on ka väga populaarsed, piletid on kogu aeg välja müüdud. Selle aja sees saab ju korterit uuendada just nii nagu meeldib, "kärrr" tapeeti siit seinast minema ja "kärr-kärr" tapeeti teisest seinast minema ja ongi korter jälle uue välimuse saanud, kes ütles, et tasuta lõunaid ei ole. Kappidest ei hakka rääkimagi. Kes see tark mees küll oli, et kappidele uksed ette pani? Kui lahti ei tule, siis tuleb läbi närida, ega palju pole enam jäänud, varsti saab juba kapi sisuga tutvuda ja mis ei meeldi, ära süüa.
Kõige toredam on kommi- ja küpsisekauss laual, sellega saab ju kaks ühes. Kõige pealt tuleb omanikest mööda hiilida, lauale hüpata, siis kiiresti kommipaberist kinni haarata ja siis minekut teha enne kui märgatakse, aga tavaliselt märgatakse ja siis hakkab tagaajamine pihta. Muffin, komm suus, hopsti-hopsti diivani alla ja siis omanik kõhuli põrandal pikali. See pakub neile palju rohkem nalja kui meile, ega siis iga päev pole täiskasvanud inimene põrandal pikali maas ja ei püüa ühelt väikeselt ja nobedalt elukalt kommi kätte saada.
Oeh, meil on ikka lõbus!!!

[Loomahull]

Ehh jah, igav ei hakka. Aga milleks siis omanikud on, kui mitte selleks, et loomakesi lõbustada, ah? Roomav omanik on ju palju põnevam kui kahel jalal kõndiv omanik.

[Babu]

Väga armsad tegelased.

[Roosahullus]

Super armsad !

[Imbeeh]

Me täname kõiki, kes on nii armsaid kommentaare kirjutanud. Muffin ja Kupo näevad juba nii palju vaeva, et omanikel oleks jälle neist midagi vahvat kirjutada, et siis kuulda, mis neist siis arvatakse. See on nagu omamoodi õhtuse pähkli ampsu asemel.

[Goldenfish]

Ma avastasin, et polegi veel imetlust avaldanud. Ikka iga kord vaatan pilte ja... Nad on niiii kaunid, imeilusad, suurpärased

[Imbeeh]

To Goldenfish
Nad on päris elus veel armsamad, kui pildi peal. Muffin suudab kõigi südamed vallutada, ma ausalt pole kohanud kedagi, kellele ei meeldi meie armas Kohuke oma toimetamistega. Ning Kupo on meil nagu koera eest, kaitseb kodu ja oma abikaasat.

[murzilka24]

Nii nunnud,armsad!

[Yazmin]

Nad on ikka niii armsakesed, nii lahe, kuidas nad koos tuduvad:D Nii armsad, tõesti !

[Kissu]

See Stockmani hullude päevade pilt on nagu reklaamplakat - "Isegi meie reklaamlehed on maitsvad!"

[Imbeeh]

Me siin vahepeal pidasimegi plaani, et peaks antud pildi Stockamnnile ka saatma. See ju tõsiselt hea reklaam antud firmale.

[Imbeeh]

Vaatasin siin täna õhtul pildialbumeid ja mõtlesin lisada kaks pilti, mis viimati tehtud meie abikaasadest. Tegelikult oli isu lisada need pildid ka, kus on jäänud kas vurrud või saba aga loomad ise juba ammu kaadrist väljas. See peaks vist olema kõigile villaku omanikele tuttava aga kui kellegil on kodus loomakene, kes kohe jääb seisma ja kaadrist välja ei jookse kui temast pilti tehakse siis andke märku. Minul tavaliselt see ei õnnestu .

Muffin hetk enne kui ta otsustas kapiuksega maiustada:


See juba siis kui Kupo läks Muffinit korrale kutsuma:

[Kissu]

Eks selle pildistamisega ole häda kõigi aktiivsemate loomadega. Mul on vist küll tuhandeid "siin oli rott" stiilis pilte ja üksikuid olen ka foorumis näidanud.

[Liismari]

Nii armsad tshintshud! Kohutavalt tahaks endale ka! Nad vist päris suured.

[Imbeeh]

Muffin ja Kupo on ühed suured karvapallid, ma ikka vahest olen oma ette salamisi nuputanud, et kui suured nad tegelikult on kui kõik see suur karvkate kõrvale jätta. Seda on ju nii palju. Arvan, et suvel nad sooviks vist paljalt ringi joosta, kuumadel suvepäevadel nad ainult lebotasid puuris ja jõid vett, sest nii palav oli. Kahju hakkas teistest, öösel kui jahedam oli siis tuli elu neile sisse tagasi, mürgeldasid ringi ja nautisid elu. Muidu möödub Muffini ja Kupo elu vaikselt suuremaid seikluseid ei olegi olnud. Jooksevad ringi, lunivad pähklit ja naudivad liivavanne. Viimasel ajal pole neist isegi pilte teinud.

[Sirtsu56]

Ka mina ei ole lisanud oma poolt kommentaari Väga väga armsad ,ilusad karvikud

[samton]

Sa pole oma karvapallide tegemistest (loe: pättustest) nii ammu kirjutanud, et nüüd paluks tasategemise mõttes kohe pikemaid pajatusi.

[Imbeeh]

Juba pikemat aega võtan hoogu, et oma loomade seiklustest kirjutada. Muffin ja Kupo on ikka kaks huligaani, et kohtutoimikud saaks väga paksud. Kupo on selline vaikne kurjategija, kelle toimetamiste tulemusi saame mõned päevad hiljem teada aga Muffin ei hoia end mitte üldse tagasi(teda ei takista turvaväravad ega ka turvamehed). Vaatab oma armsate silmadega otsa ja käristab tapeeti, halvemal juhul närib nahkdiivanit. Või siis ronib mööda kappe, laudu ning mis ripakil see minema saab veetud(pastakad, kommipaberid, küpsised, jne).
Peale väljas jooksmist on puuri minek ikka paras ooper. Muffin on meil tubli ja läheb ise ilusti puuri aga see eest Kupo vajab meie kahe tähelepanu sada protsenti, nii me siis oleme kahekesi kõhuli maas ja püüame üht väledat Kupot. Ta tungib meie poolt rajatud takistustes läbi ja vahel on mul tunne, et ta itsitab diivani all, kui inimesed peavad oma kaotust tunnistama, see kõik pakub talle suurt rõõmu. Saades lõpuks Kupo puuri on Muffinil vahepeal igav hakkanud ja puurist välja tulnud. Aga siis on juba kergem kui Kupo puuris, sest Muffin on meil korralik ja tema saame kiiresti puuri tagasi.
Muffin on meeletu närija, selle aastaga on tema hammaste poolt ära näritud: neli toru, kaks joogipudelit, kaks närimiskivi hoidikut ja kindlasti midagi veel, mida hetkel ei suuda meenutada. Kupo on see eest ära närinud jällegi Muffini vuntsid, ise on ta muidugi sellega rahul.
Lisaks hetkel maailmas valitsevale majanduskriisile avas Muffin oma isikliku sms-laenukontori. Kus ta siis suur intressiga laenu annab ja kontrollib, et kõik kuumaksed ikka õigel ajal teostatud oleks.

[Loomahull]

Heh, väga tore jutuke. Pättusi jagub ja igav ei hakka.

[samton]

Kujutan ette diivanil all vaikselt itsitavat Kupot (käpp helide summutamiseks suu ees), kes täiega naudib diivani ees kõhuli siputavaid inimesi.
Ja vaene Muffin peabki nüüd ilma vuntsideta läbi ajama? Tema hinnangute skaalal on vuntsidest ilmajäämine kahtlemata suurem kaotus kui mingid näritud torud ja muud sihukesed "mõttetud" asjad. Küllap ta seda stressi nüüd kõike valimatult närides omakorda välja elabki? Äkki kuluks talle üks tsintsupsühholoog ära?
Muffini sms-laenukontorist ootaks aga pikemat kirjeldust (ma oma rottidele seda teksti igaks juhuks ei näita, ausõna! )