Artistid, mitte iired. Eriti Robi.
Läksime siis kaks nädalat tagasi üle suveajale ehk teisisõnu samton lõpetas iirte talvise ahistamise väikse puuriga ja kombineeris neile taas kahest ühe suure puuri (nagu eelmiselgi suvel).
Nojah, puuri alumine osa kokku pandud, otsustas samton iseäranis lahke olla ja iired kuni ehituse lõppemiseni toas rivitult lubada. Liivavanni, milles poisid seni olid mõnulenud, tõstis süüdimatu perenaine eest ära lauale.
Veidi aja pärast algas toas keskmise tugevusega liivatorm. Kui te ei tea, kui kaugele liiv laua pealt lendab, proovige järele.
Selleks on vaja ühte liivaga veerandi ulatuses täidetud klaasist ahjuvormi ja ühte Robit. Remi ajaks vast ka asja ära, aga tema otsustas sel päeval korralik olla.
Järgmisena tõi samton tuppa veeämbri ja lapi, et puuri ülemine osa kergelt üle nühkida. Ei olnud hea mõte ämbrile selga keerata,
. Selja tagant kostnud sulpsatuse peale ümber keeranud, vilksatas silme ees vääääääääga märg Robi (mhh, ma ju ütlesin, et Remi oli sel päeval korralik). Poiss oli muidugi ehmunud ja kablutas hoogsalt mööda tuba ringi. Mööda sedasama põrandat ja diivanit, mille ta - tuletan meelde - viis minutit varem oli põhjalikult liivaga üle puistanud.
Pilte või?
samtonil polnud aega pildistamisele mõeldagi, samton rookis pärast iirte suurde puuri suunamist kaks tundi tuppa tekitatud mereranda.
Aga iired on rahul. Mis ongi ju peamine.
Handle every stressful situation like a dog.
If you can't eat it or play with it,
just pee on it and walk away.