www.pisi.ee

Kuna Lontu kadumisega kadus ka minu hiirte ajalugu ja uuesti ümber trükkima ei hakka, siis teen lühikese kokkuvõtte, kes mul hetkel kodus on.
Kõige vanemad tegelased on kaks emast, Vissi ja Rotu, kes sündinud 2005 aasta jaanuaris.
Vissi on värvuselt pied black ja Rotu collared agouti:
Vissi
Rotu
Vissi õde Badzahn läks 17.07 vikerkaare taha.
Vanuselt järgmine on Tüüp- lightened spotted red eyed honey poiss, kes sündinud 2005 aasta aprillis.

Murjam on Laguuni poest ostetud isane mottled nutmeg, kes sündinud dets 2005.

Cream Bonjour on Rotu tütar, kes sündinud veebruar 2006 ja kes värvuselt collared argente.

Sakari on Soomest toodud 2006 aasta aprillis sündinud siamese värvi poiss.

Reps on 2006 aasta juulis sündinud Murjami poeg, kes värvuselt honey fox.

Sara ja Alisa on õed, kes sündinud sept 2006. Sara on black ja Alisa pied lilac
Sara
Alisa
Fiigo on pärit Soome loomapoest. Sündinud dets 2006 ja värvuselt pied burmese.

Benjamin ja Bruno on Soomest pärit vennad, kes sündinud dets 2006 ja värvuselt on nad grey agoutid.
Benjamin
Bruno

Lisaks eelmainitud 12-le hiirele on mul hetkel 8 Sara poega, kes sündisid 19.06 ja kes kõik on mustad. Pojad on registreeritud Eesti Liivahiirte Seltsis ja omavad ka vastavat registreerimistunnistust. Nimedeks on emastel: Astra, Abby, Alii, Ann, Ariel ja isastel: Admiral, Aramis ja Armani.
Pojad ja emme ämbris.

See on küll vapustav seltskond! Suurepärane ülevaade neist samuti. Jätka samas vaimus!

Jah seltskond on üsna huvitav, aga siia mahuks veel mõni huvitav tegelane

Hiired saabusid reedel siis koos minuga tagasi maalt suvepuhkuselt. Said seal erinevaid viljapäid (odra ja nisu ja kaera) ja muud maal kasvavat kraami (pihlakad, pähklid, arooniad, mustikad, porgandid, õunad jms) vitsutada terve suve ja näevad nüüd üsna paksukesed välja.

Sara poegadest on 7 omale uued kodud leidnud. 1 plika elab hetkel ema ja tädiga. Hetkel pole veel otsustanud, kas jätangi ta omale või otsin talle kaaslase ja uue kodu.

Saage tuttavaks Nuti:



Nuti on siis minu uus hiirepere liige. Ostsin ta laupäeval Palamuse laadalt, kuhu ta oli koos oma õdede ja vendadega müügiks toodud. Nuti on sündinud juuli alguses ja on seega umbes 2,5kuune. Värvuselt on ta nutmeg. Preili on igavesti julge ja ronis kohe esimesel päeval ise käe peale.

Täna üritan teda Abbyga (Sara poeg, kes minule jäi) tutvustada. Hetkel Nuti kardab teda ja Abby üritab rünnata, aga eks me üritame ikka sõbraks saada

Palju õnne ja edu tutvustamisel

Õnne uue hiirekese puhul Ilus tüüp on.

Kas tohiks paar üsimust küsida!
1) Kas seal laadal müüdi loomi?
2) Keda müüdi?
3)Tudub , et see liivahiir on väga eriline oma värvuselt palju ta maksis laadal?
4) Mis värve veel seal oli siis?

Puhas uudishimu ja väga nunnu ja huvitavat värvi on su uus hiireke

Aitäh õnnitlejatele.

Vastan siis nuuu küsimustele:
1)Jah
2)Rotte, liivahiiri, koeri, kasse, küülikuid (rohkem ei näinud vist erinevaid müügil olevaid loomi)
3) Värvus nii eriline tegelikult ei tohiks olla, aga jah Eestis suht haruldane. Maksis 100 raha.
4) Agoutisi oli ka

Tutvustamisega on kahjuks kehvasti, proovitud on juba mitmeid variante (veega mõlemad märjaks, mõlemad vaniljega kokku, kaheks jagatud puur, pisikestes puurides "lõhnavahetus") aga seni pole ükski variant õnnestunud Kohe mitte pole Nuti nõus, et ta omale sõbra saab, alati on temal vaja kaklust alustada. Enam ei oska nagu midagi ette nedega võtta ja ka välismaalt ei osata enam midagi tarka soovitada, et nad sõbraks saaksid. Abbyt ei saa enam oma emaga ka kokku panna, kuna nad ei võtaks teda enam omaks.... nüüd on mul siis 2 ükskikut hiirt....oeh.

Pinto kirjutas:Tutvustamisega on kahjuks kehvasti....

Kas sa natuke kärsitu pole? Liivahiirtest niipalju ei tea aga rottidel võib tutvustamine ka kuu aega aega võtta. Sa kõlad juba nädalaga nagu oleksid meeleheitel. Puurides lõhnavahetuski võtab omajagu aega kuna tihedamalt kui kord ööpäevas loomi üksteiseteise puuri ümberasustada polegi mõtet- ei ole seal piisavalt teise lõhna veel... Ja kui loomad (üks loomadest) üksteise (teise) vastu agressiivsed siis võiks ilma muude tutvustamistetagi puurid lähestikku ja 1 kord päevas loomi ümber tõsta vast nädalakese. Alles siis hakata neutraalsel pinnal kokku laskma...

Tegemist pole rottidega vaid liivahiirtega, kes on väga kapriissed loomad. Kui neid võimalikult noorelt ei tutvusta, siis ei pruugi kunagi sõpradeks saada.
Esimesena katsetasin nende märjaks tegemist, kuid see neid ei sidunud. Lõhnade vahetus toimus transpordipuurides, ehk siis vähe saepuru, väike puur ja 2 päeva olid kumbgi enda puuris (nii et seal oli lõhna küll), siis vahetus ja päev teise puuris (edasi läksid vaheseinaga puuri). Nii teevad kasvatajad Rootsis ja Soomes ja nendega olen igapäevaselt suhelnud ja nõu küsinud. Vaheseinaga puuris (iga päeva vahetatakse nende pooli 3-5 korda, et neil oleks võimalikult ühtlane lõhn küljes. Mida kauem neid niiviisi hoida, seda rohkem nad harjuvad, et teine peabki olema teiselpool võre, mitte nendega ühel poolel) olid 2 päeva, tundus et nad on üksteisega leppinud, kuna muidu oleks kohe madinaks läbi võre läinud. Siis rändasin nendega neutraalsele pinnale, kuid "sõbrad" oldi vaid paar minutit. Vaniljega kokku määrides jagus "sõprust" veidi kauemaks kuid mitte piisavalt. Emased liivahiired lihtsalt on agressiivsemad ja tutvustatakse neid 4-6 nädalaselt enamasti (siis saab kindel olla et asi saab valutult tehtud), minu omad on juba 12 nädala ringis. Kahjuks ei ole liivahiired rotid, kelle tutvustamine on liivahiirte kõrval ikkagi lihtne. Kui liivahiir aga ei taha teist hiirt oma kõrvale, siis jätab ta selle isendi omale meelde ja ei taha teda kunagi oma kõrvale. Alla ma veel ei anna ja proovin veel mõnda nippi, kuid tutvustamise raskust mainisid mulle välismaa kasvatajad juba siis kui alustasin ja anti ka 50% võimalus et asi ei õnnestugi.

Minu esimene liivahiir oli ka alguses üksi ja kui ostsime teise liivahiire poest oli ka kokkusobitamisega suur jama Kui kokku panime siis nad päris ei kakelnud, aga sasisid ikka. Tol hetkel pidin ma ära minema ja hiired jäid 20 minutiks kokku. Hiljem kui tulin olid mõlenad sõbrad ja magasid om majas koos, kuid ei tea kas sinu hiirte puhul sobib, kuna igal hiirel on erinev iseloom, aga jõudu ja jaksu sulle nende kokkusobitamisel

Nuti ja Abby tutvustamine ei õnnestunud ühegi moodusega . Õnneks olid Sara ja Alisa nõus Abby tagasi enda juurde võtma (nad ikka nii leebed hiired). Nuti elab aga hetkel üksi.

Tänasest on mul aga lisaks 8 hiirt- 3 isast ja 5 emast ehk siis kasutaja "liivahiir" emane ja isane hiir koos kuue pojaga (2 isast ja 4 emast). Pojad on sündinud 25.09 ja alles oma silmad avanud, seega siuksed armsad pruunid karvapallid
Kui pojad piisavalt vanad, siis lähevad arvatavasti poisid tagasi kasutaja "liivahiir" juurde, emased aga otsivad uusi kodusi.
Paar pilti ka siis:

Emane ja pojad

Isane

Üks poegadest söömas

Nad on nii armsad. Endalgi tuli meelde kui vahvad nad pisikestena olid...tulevikus tahaks küll veel mõne pesakonna sündi ja kasvamist näha....oeh

Hihii, ma olen vist väga imelik inimene.
Kui enamusele inimestele ei meeldi roti saba, kuna see on paljas ja kummaline, siis minu jaoks on liivahiirte saba kõhedust tekitav. Aga kui saba välja jätta on küll täitsa armsad.

Täna öösel lahkus siit ilmast Tüüp Üleeile vaatasin, et ta kuidagi väga loid ja komberdas imelikult. Arstiga rääkides arvasime mõlemad, et viga on peas (kasvaja, verevalum vms) ja seega ei saanud teha midagi. Lootus oli, et ehk läheb ise üle (korra tal taoline asi ise üle läinud), kuid seekord läks siis sedasi
Puhka rahus sõber!

Sügav kaastunne!

Kaastunne!

Kaastunne

Kaastunne!

Puhka rahus, Tüüp!

Kaastunne...

Kaastunne!

Oi kui kahju!Väga sügav kaastunne

Kaastunne...

Kaastunne

Tänud kaasatundjatele.

Hetkel aga sellised lood, et hiirehunnik on kasvanud 48 sabaliseni. Miks see nii juhtus võib lugeda SIIT

Täna öösel sai Nuti puurist välja. Olin kuidagi tema ukse unustanud lukustada ja siis öösel kuulen, et keegi krabistab kilekotiga. Alguses mõtlesin, et kass, aga siis tuli meelde, et täna kass ei tulnud minu tuppa. Panin siis tule põlema ja vaatan, et kilekott liigub, ise samal ajal mõtlen, et no nii nüüd on metsikud hiired ka veel minu tuppa kolinud, nagu 40st liivahiirest vähe oleks . Siis aga lähemale minnes vaatan, et see ju minu Nuti, kes lahtises saepuru pakis omale pesa teeb Ju siis tuli uni ja kuna saepuru kott tema puuri kõrval, siis otsustas sinna magama minna (oma puuri ta ei saanud tagasi, kuna oleks pidanud siis 50cm hüppama). Igatahes lasi tegelane ennast ilusti puuri tõsta ja keeras siis ruttu magama. Tea kaua ta siis toas ringi uudistas ja teiste hiirtega tutvust sobitas.

Sara, Alisa ja Abby kolisid täna Tartusse ühe toreda loomaarsti juurde elama. Aretuseks nad ei sobinud ja kuna 3 titte on mulle peagi tulemas, siis raske südamega loovutasin nad heasse peresse.

Soovime neile head elu uues kodus!

Mina soovin ka neile head elu!