Sabadega hamstrite ehk põld uru-hiirte lugu :)

[Tishka]

(Copy-Paste'sin oma jutu FB-st, julm oleks kõike otsast peale kirjutada )
27.08.13
Täna päästsin 2 loomalapse elu... Nende ema suri traagiliselt mitu päeva tagasi teadmatul põhjusel sauna juures 2 pisikest nunnukest hiirekest oli ainult, ei tea kas keegi veel on nende õdedest-vendadest alles, või nende emal olidki nemad ainukesed lapsed...Ei tea, igatahes panin sauna juurde nendesse aukudesse juustu, kust nad välja tulid, vahepeal käin uurimas, kas keegi sõi ära või ei söönud... Pisid muidu sõid kered täis, võtsin kätte ja tükk aega ei tahtnud nad käest ära tulla- tudusid... Tirisin kirbud välja... ei tea kas saan neist üldse lahti





28.08.13
Issand, need pisikesed ninnukesed on ikka nii nunnud ja naljakad. Nad nii meenutavad oma näolapikesega hamstrikesi (nii palju kui ma nende kohta netist uurisin, on nad hamsterlaste sugukonnast, hiirtega on neil ühist see, et neil on häästi kauge sugulus) Ühte võtsin kätte, see pipardas, kui paitasin, lõpuks leidsin tal mõnusama koha paitamiseks (ninnu juures). Pisi pani silmad kinni ja jäi tuduma, lausa hakkas unenägusid nägema (lällud ja saba hakkasid tõmblema), lõpuks ärkas ülesse sellise näoga et "Issand jumal, kuhu ma magama jäin" ja jälle pipardas nii kaua kuni ma jälle ta magama paitamisega panin, lõpuks leppis olukorraga ja lasi mul ennast paitada igalt poolt. Vaatasin ta suud ja nägi välja selline, nagu emapiima vajavatel rotukestel/hamsudel, aga loodan, et nad on juba piisavalt vanad ning ema jõudis enne oma surma(W) nad tissist võõrutada. Püüan pakkuda nendele paremat lapsepõlve ja edasist elu, kui nad oleksid praegu saanud- üksinda elanud, mis sest, et nad "kahjurid" on, nad on siiski elusolendid ja neil on õigus elule! ^^ PS: Tauri ütles, et ta nägi veel ühte pisit seal samas kohas, kus needki leidsime, aga too oli nii väle ja kartis ning ta oli veits suurem kui need pisid, loodan, et ta on iseseisvaks eluks valmis, ja elab õnnelikult elu lõpuni (A)

30.08.13
Minu hamsu-(h)iirekesed ^^ pole veel jõudnud neile nimesid välja mõelda, nad on nii sarnased. Esimene mõte neile nimeks oli muidu Yin & Yang kuid need sobivad plikale ja poisile, aga mina veel ei teagi mis soost nad on, ühte vaatasin, tundub nagu tüdruk Loodan, et nad pole erinevast soost, muidu..... Väga suur tänu oma õele kes eile viitsis ikka mu töö kohast läbi käia ja tuua kõike vajaliku piside jaoks- suurem plastmassist transportpuur, toidunõu, joogipudel.

Aga noh, üleüldse kasvame me kiiresti. Vahest piiksume kui ei meeldi miski.

Kuna ma ei tea millal nad sündinud on, aga tean umbkaudselt kui vanad nad on, siis otsustasin, et nende sünni päevaks hakkan pidama 1. augustit! Nii et 2 päeva pärast nad saavad 1 kuuseks ^^

Nii siis, vaatasin piside sabaaluseid. Peaks mainima, et ega see kerge ei olnud, eriti kui mõlemad karvapallid olid käes Sain aru, et üks pepu on võti ning teine pepu on lukuauk Aga " I can't accept this claim". Nii siis, ootan, vaatan, kui suuremaks saavad, siis saab ehk paremini näha, aga süda siiamaani ei anna rahu... Kasuvanaema mõte on lahe küll jah, aga mul on halvad kogemused hamstritega olnud. Samas ma ei saa neid pisisid lahutada üksteisest, sest et nad on ju võõrasse kohta tulnud, nad teevad kõike koguaeg koos.
Sooviks teada ka, kuidas ma nende kirpudest laht saaks? Need raisad on nii osavaks ja ülbeks läinud, kui esimesel päeval ma suutsin ühte päga kirpudest pooltühjaks lüpsta, siis nüüd- kolm päeva hiljem need raibed-kirbud vaadates mulle otsa ja "irvitades" lihtsalt ujuvad mu küünte vahel karjudes omas keeles "Sa ei saa mind kätte... Nä-nä-näää"... Nad hammustavad ikka nii kõvasti, et pägad seistes poolunisena käe peal üks hetk lendavad ühest kohast teisse nagu nööriotsast põlema pandud rakett.

Netist sain nii palju teada kah, et Venemaal on paljudel kombeks pidada põld uru-hiiri, mõni lausa aretab neid enda ja/või teiste jaoks, annab tasuta ära. Niiet ma pole ainuke, kellele tuli uus elu ülesanne, kasvatada neid pisikesi karvapalle. ^^ Ausalt öeldes, ma ristiks neid põld uru-hamstriteks geneetilise veaga (saba)

Hea uudis on see, et Tauriga mõtlesime pisidele nimed ka välja ^^ Poiss on Tauricio ja tüdruk Morticia!!! )








31.08.13
Nii siis. Tänane jutt meie hiir-hamsterlapsukeste tegemistest . Tundub, et pean lausa oma blogi tegema .

Pisid on mind juba usaldama hakkanud, kui neid käes hoian. Sain nende kõrvadest aru. Nad ei hoia enam neid peale ligidale ja ei tundu nagu nendel poleks kõrvu . Hakkasin ka neid eristama, et kumb on kumb. Ühel on suu juures, lõua peal "sünnimärk". Aga nii kaua kuni ma ei näe ühel neist, et torpeedod on alla kukkunud, ei hakka ma neid nimet pidi kutsuma (nt kes "sünnimärgiga on, on Morticia või vastupidi Tauricio) . Ootan ja vaatan .
Nende karv on tunduvalt kohevaks ja läikivamaks läinud ja üleüldse nad on suuremaks läinud nende päevade jooksul, mis nad minu juures olnud ^^
Üks nendest niiiiiiii nunnult haigutas mu käes, kahju, et mu digika aku sai valel ajal tühjaks
Tundub, et kirpudel on vaikus majas, pole ühtegi täna näinud, nii kaua kui pisisid näppisin. Kaks võimalust on- kas kirbud jätsid meiega hüvasti näidates valget lippu või pugesid kõhu peale elama mõeldes "Мы проиграли битву , но не войну!" ("Me kaotasime lahingu, kuid mitte sõja!"). Pisid ju ei lase mul oma kõtusid uurida, ma ei saa neid selja peale panna, rabelevad. Kuid üks täna otsustas, et heidab mu käe peale tudima, ma paitasin teda ja kui jõudsin paitamisega kõhu juurde, too viskas poolenisti selja peale pikku nagu koer ja lasi mul kõtut sügada. Tagumine käpp tõmbles tal täpselt samamoodi nagu koeral ^^.
Homme on siis pisidel sünnipäev, kahju, et enne kui ma vajalikud uuringud ja profülaktika jaoks ravi ei tee, ei saa ma nii kaua neile sünnipäeva musisid teha, kuigi nii tahaks neid nunnusi karvapalle ninaga torkida ^^ Kuigi nad tunduvad täiesti terved, silmad säravad ja karv paks ja läikiv.
(Tegelikult, kui mulle keegi oleks neid pisisid toonud ja ma poleks teadnud, et nad on metsikud loomad, keda püüti kinni, ma poleks elu sees arvanud ega uskunud, et nad põld-uruhiired on, ma oleks arvanud, et kas keegi debiilik on hamstrit pannud hiirega elama, või oleks arvanud, et mingi uus eksootiline näriliste liik on, kellele meeldivad inimesed ja lasevad pai teha. Seda on lihtsalt võimatu kirjeldada, kui heasüdamlikud need metsloomakesed on)





01.09.13
Me ainult kasvame... kasvame.... kasvame.....
Oskaks mulle keegi täpsemini öelda mis soost kes on?

Mulle tundub, et siin on vasak tüdruk, parem poiss


Ja siin vasak poiss ja parem tüdruk


Või nad on ühest soost? Mis arvate?

[cougar]

No tõsiselt vahva ja liigutav lugu Numpsikud ise on nii marudate nägudega - nagu loomalapsukesed enamasti ju ongi. Kirpude vastu on stronghold, see aitab ka usside vastu, aga noh, kuna nad on nii tillukesed, kas seda tohiks siis kasutada? Ehk vaid tilk kummalegi? Ilmselt on nad ka sellises eas, et harjuvad inimesega ruttu. Eks siis magavadki peo sees, kuna seal on ju soe. Ikka väga vahva sinust, et neile kodu pakkusid - õues oleks nad varsti varese saagiks saanud või nälga surnud.

[Tishka]

Cougar, ma millegipärast olin valmistunud lugema "Ah, miks sa võtsid neid? Nad on haiguste kandjad. Nad ei ela sul kaua." jne Aga aitähh et sa toetasid mind Tore oleks kui mulle keegi ütleks mis soost nad on, kuna ei oska ise vaadata... Rotidel olid kohe torpeedoid näha Aga siin on raskem olukord Tahaks siiski neid nimepidi kutsuda ja vajadusel ühel või teisel nime ära muuta

Hetkel elavad nad mul ajutiselt transport-akvaariumis või kuda neid siis kutsutakse, lähimal ajal on plaanis osta plastmassist konteiner/panipaik, võrku ja meisterdada neile uhke loss


Edit:
Pilti unustasin panna

[cougar]

Noh, paljud, loodetavasti vähemalt mitte siin, ütleksidki sulle seda. Jah, ega nad kaua ei ela tõesti, aga ega ka meie omad rotid ja teised närilised ju kaua ei ela. Lihtsalt tulebki meil selle teadmisega elada, et meie väikeste sõbrakeste eluiga on nii lühike. Aga mul teeb südame väga soojaks sinu suhtumine neisse meie pisikestesse "kaaskulgejatesse" planeedil Maa. Suure südamega laps sa oled, seda peab tunnistama Igatahes minu arvates oled sa õigel teel ja ei maksa kuulata neid kalke inimesi, kes su teguviisi põlastavad. Sinu südames jagub armastust ja hoolitsust ka nende kõige väetimate vastu (no kirbud ja muud vereimejad satikad sinna alla ei käi, loomulikult ) ja see on kõige tähtsam. Süda on sul õigel kohal ja loodetavasti maailma kurjus ei muuda seda. Kalli-kalli sulle ja pai nöpsikutele.
Ahjaa, sugude määramise osas jään küll vastuse võlgu kahjuks. Äkki keegi rohkem hiirtega tuttav inimene võib sind aidata ses suhtes.

[Tishka]

Oi, aitähh sulle, eks maailmas on veel soojade südametega inimesi, ma lihtsalt täidan oma elu missioone Kõik elus toimuv ei ole niisama ju, kõik on oma eesmärgiga .

[cougar]

Täpselt nii

[Kissu]

Strongholdi ei tohi vähemalt rotipoegadele enne 3 kuu vanust panna. Vajadusel pannakse emale, kes annab piima kaudu edasi (esimese 1,5 kuu jooksul). Pannes liiga varakult võib see tekitada tõsiseid terviseprobleeme.

[cougar]

Seda ma kartsin ise ka. See on ikka paras mürk ju.

[Tishka]

Tundub, et seda mürki vist ma ei peagi kasutama, kasukas on pisidel puhas (vähemalt tundub nii) aga eks vaatab, järgmine/ ülejärgmine nädal käin pisidega arsti juures, vaatame mis ta räägib ja kas ta üleüldse võtab mind nendega vastu, äkki vaatab mind nagu lolli, kellel pole peaga kõik korras

[cougar]

Las vaatab, need uudishimulikud särasilmad su avataril kaaluvad kõik ignorantsed loomaarstid üles. Kui ei ravi, siis ei ravi, jäägu see tema karmasse, emotsionaalne väärtus aga, mis sina neist saad, on määratult suurem!

[Tishka]

Njah, tegelikult ju iga loom on loom, mis sel vahet, kas dekoratiivne, või metsik, ikkagi peame neid ühtemoodi armastama

[cougar]

Minu arust ka. Või noh, ega vägisi armastada ei saa, aga seda enam on heameel neist, kes seda suudavad, ning maailm nende võrra parem paik

[Kuldhai]

Nad on tõesti hamstrikeste moodi, ülimalt nunnud olevused!

[Tishka]

Aitähh et toetate mind!

Ja nagu meelega, näen nüüd linna peal, töölt koju tulles samasuguseid hiirekesi, kes on vikerkaare maale läinud Nii kahju nendest ...

[roberta]

Oii, alles nüüd sattusin siia, nii huvitava ja südantsoojendava loo juurde.... Pisi-tillukesed uru-hiirekesed on imelised armsakesed. Ehkki mul endal kodus suured rotid ja piraathiirt nähes kiljatan ikka vanast harjumusest, siis sattudes väikeste hiirelapsukeste peale, kes vajavad abi, korjaksin nad ilmselt ise ka üles. Eriti, kui puulatvas kraaksub näljane vares ja põlluveerel jalutab kass. Minu toetus sulle ja tibudele head sirgumist! Kirjuta meile ikka oma väikestest karvakeradest!

[Tishka]

Eks ikka kirjutan Pisid kasvavad nii kiiresti, et varsti nad ei mahugi koos mulle pihku Püüan õhtuks pildid teha, praegu on kiire, et ei jõuagi. Täna käisin muide kartulit üles võtmas ämma ja mehega ning sattusime jällegi vikerkaare alla läinud hiirele otsa No ikka nii kahju on, et kõiki loomakesi aidata ei saa

[cougar]

Noh, pean ausalt tunnistama, et neist väikestest metsaloomadest, kes looduses oma otsa leiavad, mul eriti kahju ei ole, sest enamasti see nende saatus ongi ja lähevad kiiresti tagasi looduse ringkäiku. Aga niisama tapmist hävitamise pärast, nagu paljud teevad, ma ei salli. No kui kass hiiri püüab, see on loomulik, aga lõksud ja mürgid on julmad. Ja kui veel on kuskil pesapojad, nagu sul, et noorekesed ja lollikesed, kes ise süüa ei leia ja ilmselt kohe varsti hukka oleks saanud, siis need ma kasvataks ka üles. Ma arvan, et see ongi karma või dharma - jumalik võimalus üles näidata halastust endast väiksemate ja väetimate suhtes. Nagu ütles kuulus Paunvere mõisavalitseja - kõik saab üles märgitama "nägematusse raamatusse" - tema korjas sinna küll oma vingamehest rätsepa kiusutöid ja muid narrusi, aga minu arust ka sellised pisikesed igapäised heateokesed lähevad sinna kirja ja muudavad maailma jälle paremaks. Kui saad teha heateo - siis tee, kui saad jätta pahateo tegemata - siis jäta. Ühesõnaga - et käsi ei tõuseks hävitama, vaid aitama, päästma.

[Tishka]

Jah, su jutt on tõsi. Julmust on siin maailmas liiga palju. Ma tahan igat looma aidata. Väiksena ma isegi võtsin omale tigusi koju elama, arvates et neil on õues paha üksi elada, et nad ei leia toitu. Puberteedieas ma leidsin koduõues, kortermajade vahel roti, kes oli "keldrirott", ta oli vist suremas, või ma ei tea, kõht oli imelikult suur ja lamas ainult. Võtsn karbi, panin ta sinna ja läksin koju. Ema tõstis mind koos selle rotiga välja, ütles et ma otsekohe viiks ta tagasi, ta võib haige olla jne. Hiljem ühe suure suure koeraga sain sõbraks. Tahtsin ta ka koju võtta, tahtsin talle kaelarihma ostma minna, aga vanemad siiski ei lubanud. Koer käis iga päev, pikka aega mul trepikojas, mul ukse taga, et ma talle süüa annaksin. Tihtipeale mängisin temaga õues. Hiljem ta kadus kuskile ära (koertepüüdjad olid siis väljas).Kiisusid koguaeg aitasin ja tassisin koju. Ühe kassipoja kohta valetasin, et üks onu tahtis kiisupoja ära uputada. Tegelikult võtsin ta minu kooli juurest töökojast . Praegu mul ema räägib, et kas ma olen väike laps et mõtlen hiirte asjade peale? Et on vaja osta plastmassist konteiner, et ise puur teha jne... Ema räägib, et ma käin tööl, saan raha, praegu on talv tulekul, riided ja saapad vaja osta. Aga sellepärast ma tahangi ise teha puur, et vähem raha läheks ja ikka nii nagu ma ise tahan (meeldib meisterdada ) Ma ise ei näe et mul oleks midagi viga, aga teised miskipärast näevad. See on kurb, et mõni ei saa aru, et ma lihtsalt olen selline inimene ja mind on vaja aktsepteerida sellisena nagu ma juba olen.

OT: Kunagi ammu, mingi 7 aastat tagasi ma vaatasin ühte filmi, kus üks naine võttis omale mehe prügikastide "maalt" ja tegi temast inimese. Mul läks see film nii hinge ja ma mõtlesin, et teen ka nii...

[cougar]

Oi jummel, ära sa mingit prükkarit küll üles korja, saad tema karma endale kaela et mitte hullemat öelda.
Muus suhtes saan sust täiesti aru, ka mina olen selline, kes lapsena korjanuks kõik hulkuvad kassid ja koerad meile. Ega vanemad sellele hea pilguga ei vaadanud ja nii nad jäidki minust tänavaile (st loomad muidugi, mitte vanemad), kuid minu süda valutas nende pärast. Siiski on vanemad hiljem möönnud, et see minu mure ja hool kodutute või kannatavate loomade pärast läks neile hinge, kuigi nad mind tookord ei mõistnud (ega ka hiljem). Misn'd kassidest ja koertest rääkida, ka usse ei lubanud me vennaga maal tappa ja lasime nad kaugemale viia ainult.

Ja noh, eks muidugi saabast jalga ja riiet selga on vaja, aga paljuken'd see hiireke siis sööb? No ja ta pisike loomake, ei vaja nii suurt puuri nagu näiteks rott, väiksemad puurid pole ju kallid ka nii väga, aga kui tahad ja saad ja oskad ise teha, siis miks mitte? Kõike ei saa rahasse arvestada ja nagu ma ennist ütlesin, emotsioon ja selle kaudu hingerahu maksavad, st loevad tunduvalt rohkem kui see mõni või mõnikümmend eurot. Küll ka seda riiet ja saabast saab. Ikka südame ja kõhutunde järgi tuleks käia, kuigi tervet talupojamõistust ei maksa unustada. Aga kõhutunne on see, mis ei peta, kui õpid seda usaldama. Kui inimene pole pikemat aega (või tundlikuma loomuga inimese puhul piisab ka ühest korrast juba) oma südame häält järginud (kuigi mõistus ütleks teisiti), siis tekitab see enda sisse äärmiselt paha tunde. Kordumisel lausa frustratsiooni ja viha nende inimeste vastu, kes ei lase sul su südame häält kuulata, oma südametunnistuse järgi elada. Ja ela siis sellega, selle halva tundega - oi kui raske! Seepärast soovin sulle vastupidamist ja mitte neile järele andmist, kuula ikka oma südame häält, sest nagu ma ütlesin - süda tundub sul olevat õigel kohal. Aga muidugi jah - selles osas on su emal õigus, et ikka praktiline meel olgu ka omal kohal. Eks tulebki leida siin kompromiss nii praktilise meele kui südamehääle vahel ja nii, et kumbki pool ei kannataks. Eks see kogemus tuleb aastatega ka, niiet võtagi seda kui elu õppetundi. Kui teed selle õigesti ära, siis usu, edaspidi on palju kergem.

[Tishka]

Ei, muidugi ma ei hakka prügikasti inimest omale võtma. Ja kõike ikka mõistuse piires. Muidugi ma ei hakka oma kogu finantsid igakuiselt hiirte peale panema. Aga ema muidugi ei saa aru, et mina, kui tundeline inimene, tahan praegu pakkuda head elu nendele, kelle ma enda hoole alla võtsin. See annab tulevikus ju hea "skill"-i enda järglaste kasvatamises, ma arvan Aga see selleks.
Hiljem panen pilte üles


Edit: Minu lubatud pildid. Ei raatsinud uut teemat teha

Suutsin algul ühte puurist välja võtta. Ta nii jooksis mu käte vahel, et ei jõudnud teist välja võtta. Ta hakkas ka hammustama mind, huvitav, mille pärast. Püüdsin ta igatepidi paitada ja kui teist hiirekest välja võtsin, siis mõlemad istusid mul käe peal ja mõnulesid sellest, et ma mudisin nende kasukat. Tundub et nad ei saa ilma üksteiseta olla isegi minutitki. Aga sellest ma ei saa aru, miks nad mu näppe nüüd hakkasid näksima Muidugi mitte vereni, aga siiski...

(Selleks ajaks kui ma teist pisilast välja võtsin, oli telefon, millega pilte tegin juba mehe käes Eks teine kord jäädvustan neid koos pildile)

[Tishka]

Huh, lõppuks ometi puhkepäevad algasid. peaaegu nädal aega jutti töödata ja veel 12 tundi ja veel poes, on ikka päris väsitav. Pisidega sain päris vähe tegeleda. Pühapäeval oli mul puhkepäev ja jõudsin ikka pilte klõpsutada . Pisid on ikka päris suureks kasvanud. Nüüd on vaja palgapäeva ära oodata ja kiiresti kiiresti linna minna, et puurimaterjali osta. Netist vaatan ja uurin neid ise tehtud "Mini duna"-sid, suu lausa jookseb vett .

Pildid .







Üks pisidest on nii julge, et tuleb mulle õla peale

[cougar]

Näh, ma just mõtlesin, et kuidas teitel läheb
Järjest numpsikumaks pisikesed lähevad, ja ikka täitsa kodulooma moodi juba. Vaatavad täitsa intelligentselt otsa!

[Tishka]

Hihih, jah, juba koduloomad, va see osa, kui ma nad kandepuurist välja tahan võtta, üks nendest näksab mind, ja kui ma ta kätte saan, siis paitamise ajal vaatab mulle otsa sellise näoga "Miks ma nii tegin? Anna andeks palun, ma rohkem nii ei tee" kuni järgmise korrani

[roberta]

Pole ammu oma hiireperest jutustanud, kuidas teil läheb?

[Tishka]

Kahjuks polnud mul aega pikka teksti piltidega maha panna- kiire aeg, aga muidu meil läheb vägagi hästi, mu unistus sai teoks . Sain soetatud omale plastkonteineri ja tegin sellest puuri, panin jooksuratta kah sisse, see suurem väikeste võrekestega (rotide jaoks?), jooksevad nagu hullud seal, pm terve öö jooksevad, korra söövad ja joovad ja jälle jooksevad. Päeval ka tuduvad natuke ja siis jälle turbomootor tööle ja ringile. Päris naljakas on see, kui joostakse hoog sisse ja üks hetk võetakse käpakestega ratta võredest kinni- küsimus selles, kas pea ringi käima ei hakka?

[Lind1100]

Sain ma ikka õigesti aru, et rattaga tehakse "võllikaid"? Seda olen ma näinud, kuidas rotipoeg puht esikäppade jõul mööda traatpuuri lage "jalutab", kuid hiirekarusselli küll mitte.

Hästi armas ja südantsoojendav lugu. Loodan sabahamstrite tegemistest edaspidigi kuulda.
(Ohjah... Isegi olen selline inimene, kes lapsena hea meelega oleks kõik haiged metsloomad ja kodutud koduloomad endale koju vedanud...)

[Tishka]

Hehe- jah- "võllikad" on nende lemmikud asjad. Ikka joostakse hoog sisse ja -viuh-viuh- üle võlli . Vahest nad asendavad üksteist jooksmises ikka nii kiiresti, et peab hästi hoolega jälgima, millal... See käib ikka nii kiiresti, et vahest paneb mõtlema, et mis asi see oli? Just oli ju üks hiireke, ja nüüd on teine . Täna püüan pilte teha puurist ja hiirekestest .

[Tishka]

Nii siis! Mul kaks uudist. Üks hea ja üks halb .
Hea uudis: Pildid tehtud! Ja video kah
Halb: Mõlemad pisid ühest silmast pimedad Miks? Muidu jooksevad ja möllavad ja lõbusad. Ühel pisil märkasin eile, et üks silm on pime, täna läks see suht valgeks

Puur:





Pisid: Kahjuks nendest ei saanu korralike pilte, nad ei püsi üldse paigal enam






Ja video "võllimisest" Naerge terviseks
http://www.youtube.com/watch?v=ftJr6KdVZX8

[cougar]

Uimaivõi! Naera kohe nii, et munad märjad... no silmamunad, noh Muusika ka vastav
Aga kummast silmast nad pimedad on? Ma vaatasin, et paremal pool saavad nad pidevalt selle ratta ristpulgaga piki pead, äkki see on kuidagi mõjunud?

[Tishka]

ma ei tea, aga üks on paremast silmast pime, teine ma nagu ei saanud aru, kas on pime, aga igatahest nii tundub mulle, sest et silm pole särav, vaid hääästi veits tuhm siuke, või mulle tundub? aga sellel kellel parem silm pime sellel on see valgeks läinud, keskelt...