Mercaril õigus.
Pilte hetkel ei ole teinud, kuna ma tänu mingile gripiviirusele ise suhteliselt
out olnud.
Aga esimesed topeltrexikesed või rexteenid (rex-velveteenid) on hakkanud laiguti karva kaotama. Mitte päris kiilaks aga no ikka hõredamaks. Ühel tüdrukul on jube lahe punkarisoeng. Pea ja kõrvatagaused hästi hõredad aga keskel üle pea ja selja jooksmas poole cm laiune karvane triip.
Minu pisikesest blondist tüdrukust on saanud kõige suurem kraakleja puuris. Kahtlustan, et temast võib alfakandidaat saada. Paneb kõiki järgemööda pikali ja kakleb igal võimalusel (mängult muidugi aga ikkagi).
Samtoni Tjorven (ehk hall siledakarvaline huksy) on kambas kõige hulljulgem ja süüdimatum tegelane. Tal juba väga hästi kätte õpitud see mustade nööpsilmade ja ingli näoga otsa vaatamine - mina ei olnud üldse läheduses, kui see pahandus ära tehti. Samtonil saab temaga veel lõbus olema ja ehk teeb tal suurtele tüdrukutele puuris tuule alla?
Loomahullu huskypoiss on ka paras kraade, õppis eile ära, kuidas jooksmisalast välja pääseda ja siis õpetas selle selgeks kohe ka kõigile teistele. Täna pean midagi uut ja huvitavat välja mõtlema neile.
Mustadel ma siiani eriti vahet ei tee, kuigi topeltrexid või velveteen-rexid hakkavad eristuma. Seega ehk neil saab lausa vahet teha.
Igatahes kui ennem pildistamiseni ei jõua, siis loodetavasti õnnestub laupäevasel sotsialiseerimise üritusel teha hulgaliselt pilte tibudest. Muidugi ega nad hetkel väga ei muutu, pigem lihtsalt kasvavad laiusesse agaralt - söögikausid 24/7 tühjad, kuigi ma panen süüa 3-4 korda päevajooksul ette neile.