Aitäh, Loomahull ja Scratchy! Kahjuks pean täna jälle teatama kurva uudise. Lõuna ajal leidsin surnuna Lote...
Meil elas ta 5 kuud ja sai väga armsaks. Juulis tulles oli ta vaikne ja tagasihoidlik, muutus aga peagi sama elavaks kui õde Liisu. Aga kui Liisu võttis natuke kaalus juurde, siis tema ei võtnud, jäi kuidagi hapraks ja kurvasilmaliseks. Nüüd, viimastel päevadel oli ta jälle nagu tulles, vaiksem ja vaguram. Avastasin ta ilmselt varsti peale lahkumist, sest teised rotid olid alles erksad ja rõõmsad. Matsime Lote pruunis paberkotis ja viimane, mida temast nägin, oli väljaulatuv pikk roosa säravpuhas saba, kõige puhtam rotisaba, mida iial näinud olen.
Praegu on Iiris täiesti tavalise käitumisega, kuid Liisul on silmanurgad punased...Vähemalt on nad kahekesi, teineteisele seltsiks, kuid õde ikkagi enam ei ole. Mulle tuli kohe meelde samtoni Anni, kes ka õeta jäi, nii kurb...