Olen mõelnud, kas Kratt oli peaaegu aasta tagasi viletsam või parem kui Lakk praegu. Kratike sai märtsis 3. Samamoodi kõhn ja poolkarvutu, Kratil küll jäid karvad selga, aga rex-Lakk on poolkiilas... Tagajalakesed lohisevad juba täielikult niisama taga, aga vahepeal ta nagu natuke tõukab ka end siiski nendega. Kratike lohises mitu kuud, kuid silmad särasid. Lakk saab ka hästi hakkama, alati tuleb kutsumise peale vastu ja dropsi võtab puuruvarvade vahelt kiirelt ja rotilikult. Kahjuks kiiged ja sputnikud on talle juba tükk aega ligipääsmatud, tuleb igludega leppida.
Eile isegi nägin, kui ta püüdis mööda puurti üles ronida, aga see ei õnnestunud. Isu on tal hea, söödan kõrvalt hapukoore ja titepüreedega, ilusti sööb. Korraga terve purgikaanekese täis püreed ära süüa pole paha.
Samuti suudab pähkleid ja sihkvasid närida. Seega elujõudu ja tahtmist on, lihtsalt füüsis on väsinud. Teine vanur samamoodi- tagajalad kasutud. Kas keegi oskab seletada, millest see tuleb? Teised vanad loomad nagu ei jää niimoodi poolenisti halvatuks vanusega- koerad, kassid, küülikud. Kuidas teiste pisinärilistega on, liivakad ja deegud?