(kes küll veel rohtu edasi saab) kõrval veidi alla kahe kuu vanad must berkšiir (rex) Brita ja himaalaja (himalayan?) Kessu. Kohutavalt uudishimulikud, julged ja inimsõbralikud tegelased, kes iseäranis öösiti oma puuris sellist pillerkaari korraldavad, et nendega ühes toas magamine on paras katsumus. Seda enam, et Ronja kehvematel päevadel hüppasin iga kõvema heli peale voodist välja ja tormasin vaatama, ega temaga midagi pahasti ole. Tegelikult kostis lärm muidugi teisest, pisipätakate puurist. Ronja millegipärast suhtub uustulnukatesse kahtlustavalt ja vaat´et agressivselt, nii et kokku on nad saanud ainult mõneks hetkeks (nuusutada natuke pikemalt) ja vääääga valvsa pilgu all. Pontsakas Maria seevastu käitub nii nagu tahaks pisikesi tõsimeeli ära lapsendada. Omapead neid muidugi kokku veel ei lase.
Pisipätakad ise ei karda kedagi ega midagi, söövad hea isuga kõike, mida pakutakse; puuriukse avanedes on kohe valmis käe peale ronima ja tahaksid hirmsasti kõrval paikneva puuri elanikega (Ronja ja Maria, muidugi) palju lähemalt suhelda.
). 
Ehkki selle poe omanik, mida peamiselt külastan, lubas veel nädala algupoole kindlalt, et neljapäeval läheb Tallinna kauba järele ja toob seda kõike, mida juba teist kuud küsimas käin, rotte sealhulgas. Ei toonud ta tegelikult ühtki asja, mida mina olen tahtnud. Ei Chipsi maizi allapanu (õigeimini: tõi küll, aga tsitruselõhnaloist ainult, mida ma põhimõtteliselt ei kasuta, nii et ostsin hädaga jälle mingit kassipoegadele mõeldut - ajab asja ära), ei Xtra Vitali toitu (õnneks on veel natuke vanu varusid). Ja rotte kah mitte ainsatki. Pole vist lootustki, sest seal, kust ta neid toob (kusiganes see koht siis on) polevat veel pesakondi tulemaski teada.
/100_cool_avatars_0327_www.free-avatars.com.jpg){kind=avatar}
/100_bunny_sweet.gif)
