Ei rohkem ega vähem, kui poole aastase vahega lahkus täna öösel ka Sauroni vend Frodo.
Ta oli oma pea 2 a ja 3 k vanuse juures väga aktiivne ja seltsiv rotike! Oli aeg-ajalt hädasid hingamisteedega, aga üldjoontes oli ta lõpuni sära silmades ja hakkamist täis parajalt pontsu rotihärra.
Eile õhtul neile süüa pannes aga märkasin, et Frodo on kuidagi apaatne, ei tulnud sööma (mis oli tema puhul täiesti enneolematu), ta ei roninudki karbi otsa, et kõrgemalt mind uurida. Kui talle pai tegin, siis ta tõstis pead mu poole, aga see oli ka kõik.
Võtsin endale teadmise, et kui ta öö vastu peab, siis läheme arsti juurde teda minna laskma, sest ilmselt oli lihtsalt tema aeg. Tõstsin ta karbi sisse, Opaali juurde ja sealt ma ta hommikul ka leidsin, Opaal tema kõrval küsiva pilguga mulle otsa vaatamas.
Vähemalt olid sõbrad koos ja Frodo veel ka kergelt leige.
Puhka rahus väike siblik!
Kissu's Frodo Baggins 04.07.2014 - 27.09.2016
Mul on nüüd veel Opaal...
Ma ei teagi, mida temaga nüüd teha. Ta mõistus on veel noor, aga ta tagakeha on halvatud ja ta on küllaltki kõhn. Mitte küll katastroofiliselt, aga siiski...
Mul ei ole olnud siiani seda tugevat südant teda magama panna, sest ma näen, kuidas ta ise tahab toimetada ja saab endaga kenasti hakkama. Sööb ta ilusti, eks annan pehmemaid asju ja rammusamat kraami, krõbinaid isegi näksib vahel.
On see mõistlik lasta tal sellisel kombel veel edasi elada? Mõistus ütleb, et loomal ei ole nii tore olla, kui tagumine ots järel lohiseb, süda aga, et tal endal ju tahtmist on veel...
Opaal saaks 26ndal detsembril 3 aastaseks.