Oeh. Ma ei taha seda postitust teha. Ma ei taha. Aga läbi pisarate teen. Minu Remyke lahkus reedel. Õigemini ma kutsusin loomaarsti koju ja lasin tal piinadest vabaneda. Ma nägin, kuidas ta vanemaks ja väsinumaks muutus, kuid neljapäeval läks kohe päris kehvasti. Ta tahtis koguaeg ainult magada ja ma lihtsalt istusin tema juures ja paitasin teda. Arvasin, et ega teda kauaks enam pole. Reedel aga minu õuduseks oli ta endiselt elus ja meeletutes piinades. Vasak pool oli halvatud ja ta ei saanud midagi teha. Kui eelmisel õhtul toitsin teda käest, kui ta meeletult aeglaselt väikeste ampsukestega sõi, siis reedel ei tahtnud ta sedagi enam teha ja nii ma otsustasingi aidata teda ja lõpetada need piinad. Nii kohutavalt raske oli teda näha sellisena. Üks paras katsumus oli kell 8 õhtul leida loomaarsti, kes teeks seda. Sain ulme summaga (100 eurot!!) pakkumise Loomade Kiirabist, kuid nad pakkusid ka ühe koduvisiite tegeva loomaarsti nrit, kellelt sain 65 eurose pakkumise. Endiselt ikka päris kirves hind, kuid vähemalt etem kui 100 eurot. Võtsin selle 65 eurose pakkumise vastu, sest mu süda ei saanud lasta tal enam piinelda. Ja noh see arst, kes siis tuli... ma ise soovisin teises toas olla sel ajal ning mu elukaaslane rääkis pärast, kuidas arst olevat väga suured silmad pähe teinud, kui kuulis kui "noor" Remy on. Tema teada elavat rotid keskmiselt 5-aastasteks.. Tore oleks, eksole. Kus on algteadmised, loomaarst? Lisaks oli ta täiesti empaatiavõimetu. Ta tuli meie kallist pereliiget magama panema ja rääkis, kuidas talle uusi tehnikavidinaid vaja oleks, uut tabi jne.. ohjah. Vb ma reageerin üle vms, aga tõesti oli see ääretult kurb hetk meie kodus ja tema tuli ja tegi nagu täiesti tavalist tähelepanu mitte väärivat protseduuri siin.. Nojah, vähemalt Remyke sai rahulikult unne jääda. Ja see on peamine. Aga igatsema jään teda küll igaveseks.
Õnneks saavad Kizmo ja Kenzo minu lohutamisega suurepäraselt hakkama. Nad nagu leinaksid minuga koos. Kui nad on alati rahmeldised olnud, siis eile tuli Kenzo mu sülle ja oli reaalselt 6-7 minutit lihtsalt minu kaisus ja nautis kukla pealt sügamist. Täiesti rahulikult ja minu peal lebotades. Enne seda istus Kizmo mu jala peal ja sõi maiust minu juures, mida ta pole varem teinud ja peale Kenzot nautis ka tema nii 2-3 minutit kukla sügamist.
Vot sellised kurvad lood siis. Ta oli tõesti väga eriline rotike mulle, algusest peale mingi seletamatu side olnud meil omavahel. Õnneks on mul veel vähemalt mu kaks musta tondikest.
Panen siis natukene rõõmsama pildi Remykesest, kus ta ilmselgelt esmaklassilist massaaži saab.
30.03.2013-21.08.2015