No tervitus, pisilased!
Peale pikka mõtete mõlgutamist otsustasin endale jällegi rotid soetada. Vanad olijad ehk veel mäletavad, aga uutele tutvustuseks, et pidasin pikalt rotte, kuniks see siis 2010. aasta alguses suure fiaskoga lõppes (kes teab, see teab; suue kella külge seda ei pannud). Seetõttu otsustasin ka teha uue teema, mitte jätkata vanaga. Aga see selleks.. Keda huvitab, siis saab mu eelnevatest rottidest lugeda siin:
viewtopic.php?f=70&t=3995Hakkasin siis rotte otsima. Arvasin, et see on lihtsam ülesanne, kui tegelikult välja tuli. Kuna minu teada enam Eestis rotiaretajaid ei tegutse (aga üllatus-üllatus, avastasin just, et Kissul pesakond planeeritud!
), siis arvasin, et mis mul muud üle, kui mööda loomapoode jalutama hakata. Ostsin oma esimesed kaks rotti loomapoest, kuid mu järgmised rotid tulid kas aretajatelt või siis olid nad nö
rescue rotid. Seega polnud ma ammu niimoodi mööda loomapoode rotte otsimas käinud ja kui päris aus olla, siis tegelikult ma lubasin endale, et ei osta enam kunagi loomapoest rotte. Sellel lihtsalt põhjusel, et mitte toetada loomapoes loomade müümist, pluss kunagi ei tea nende vanemate ja tervise kohta. Aga kuna ma otsisin just kindlaid rotte (oleksin tahtnud kahte musta või agoutipoissi) ja mujalt neid ei leidnud (Soomest kasvatajatelt toomine oleks liiga kulukaks ja keeruliseks osutunud), siis hakkasin eile loomapoode läbi kammima.
Minu üllatuseks oli see päris keeruline ülesanne. Kokku läks meil linnas vist viis tundi, kuniks rottidega autosse istusime. Käisime läbi kõik loomapoed, mis pähe tulid, kuid kuskilt ei leidnud selliseid rotte, nagu oleksin tahtnud. Üks must self poiss istus Kristiine keskuse loomapoes ja kui olin otsustanud, et just teda tahan, siis sain sealt vastuseks, et ta on broneeritud ja õhtul tullakse järele.
Olime juba lootust kaotamas ning viimase kohana läksime veel vaatama Magistrali keskusesse, kuigi me polnud üldse kindlad, kas seal loomapoodigi on. Sealne Bosse on kinni pandud, kuid alles oli Pet Shop. Läksime vaatasime ja tundus algul, et ainult üks suur valge rott on alles. Uurisime lähemalt ja üks pisike pruun ninaots piilus ka majakesest. Küsisin müüjatelt, et kas ma saaksin neid rotte lähemalt näha ning vastuseks kuulsin kohe, et nad on emane ja isane ja müüvad ainult koos. Mul vajus tõesti suu lahti, olin hetkeks shokeeritud. Üritasin jääda väga viisakaks ja küsisin, et miks neil emane ja isane koos on, et nad saavad ju pojad. Selle peale ütlesid müüjad, et jah, et nad tahtsidki poegi. Olin veelgi üllatunud. Läksime vaatasime siis neid lähemalt. Mõlemad olid kuskil 6-7kuused ja väiksest peale juba seal loomapoes koos elanud (üllataval kombel polnud neil siiani ühtegi pesakonda sündinud). Õnneks ei olnud tegu venna ja õega. Kui mu mälu mind ei peta, siis isane oli sinna toodud Rocca al Mare loomapoest ja emase tõi mingi eraisik õdede-vendadega müüki.
Müüjad hakkasid seal kohe hinnast rääkima, emase eest tahtsid ikka paar eurot rohkem kui isase eest ja väitsid, et isase võivad ka eraldi müüa. Mul hakkas neist pisikestest nii kahju, mõtlesin natuke ja otsustasin nad ikka ära osta. Ei oleks suutnud neid kahekesi sinna jätta, mine tea, kuhu oleks võinud sattuda ja mis nende poegadega edasi oleks tehtud.
Tõesti huvitav suhtumine on nendel loomapoemüüjatel. Kaks rotti koos oleksid andnud emase hinnaga ja kui lõpuks nendega kassasse jõudsin, siis tegi mulle veel soodushinnagi. Ütles, et pojad võivad ka poodi müüki võtta.
Poest välja minnes ei suutnud ise ka uskuda, et mis ma nüüd tegin. Poleks sellist tulemust küll oodanud.
Läksime siis veel järgmisesse loomapoodi, ostsin sealt kaks puuri ja muu vajaliku ja ruttasime kodu poole. Kodus panin nad muidugi eraldi puuridesse.
Nimede koha pealt veel kahtlen, kuid emane sai endale hüüdnimeks Preili ja isane Ruu. Ja nagu juba öeldud, siis peaksid nad olema kuskil 6-7kuused.
Ruu on albiino rex, kelle vanemate kohta räägiti mulle poes, et üks oli rex ja teine sfinks. Iseloomult on ta väga uudishimulik ja julge. Inimest otseselt ei karda, pigem ikka tuleb juurde uudistama, aga paitamine ja kätte võtmine on tema jaoks harjumatud ja natuke hirmutavad.
Preili on väga ilus himaalaja dumbo rex. Ta on paras uudistaja, aga inimese suhtes umbusaldab. Poes vaatasin, et müüja tõstis ta välja kindaga ja nüüd olen ka ise paar korda ta hambaid tunda saanud. Samas kui ta jooksma lasin, siis tuli ise natuke juurde uudistama. Aga eks nüüd peab vaatama ja ootama, kas on pojad tulekul või mitte.
Seniks aga olen täielikus segaduses, et mis nüüd saab. Tahtsin endale kahte isast rotti, kuid sain isase ja emase ning võib-olla ka pesakonna. Jube kahju on neid eraldi hoida, aga samas ei taha praegu rotte juurde ka võtta, sest äkki on pesakond tulemas. Preilil nagu oleks väike kõhuke ees, kuid samas äkki kujutan jälle ette, sest hästi on nad toidetud küll. Ja ega see kõht võib ju alles viimasel hetkel ka tulla, ehk siis väga mingit ennustamist siin kõhu järgi pole.