www.pisi.ee

Tere!
Olen olnud pisifoorumis kasutajaks mõnda aega juba, aga pole eriti sõna võtnud.
Esimene rott oli mul umbes 20 aastat tagasi: isane albiino. Tema lahkudes tuli sisse suurem rotivaba periood kuni septembris 2005 sai loomaaiast kaasa krahmatud pisike must huskytüdruk. Siis oli talle loomulikult sõbrannat vaja ja suurt puuri, milleks sobis Jenny. 2008 jaanuaris aga märkasin Laagri Maksimarketi kaupluses imeilusat oranzi kaputsiinipõnni. Kahjuks oli tegu isasega ja mõistuse hääl käskis ilma rotita koju minna. Koju jõudes aga ei andnud poodi jäänud oranz rotilaps mu hingele enam rahu. Hüppasime autosse ja kihutasime tagasi poodi, jõudes sinna napilt enne sulgemist. Nii saigi ostetud järgmine Jenny puur ja ka poisile mõned sõbrad. Rotibande ongi meil viimased paar aastat olnud üsna pirakas, ikka oma kümne ringis: kui mõni vanake rottidemaale läheb, siis lihtsalt peab mõni pisike klutt asemele tulema. 2010 suvel saabusid meile tšehhist ka esimesed nn. paberitega rotid
Tutvustaks siis lõpuks oma praegust rotibandet.
Rotipere on meil hetkel 12-pealine.
Poiste punt on selline: vennad beezid kaputsiinid Jack Daniels ja Johnny Walker, (sündinud 25.03.2010) alias Kaksikud
rex amber kaputsiin Väike Hiir (s. 21.04.2010), vennad dumbo rex fawn self Bebešin Sancho Panza ja dumbo rex beez self Bebešin Sysel (20.05.2010).
Plikade bande: must rex berkshire Ott (28.07.2009), sinine berkshire Ruth (05.08.2009), must dumbo berkshire sfinks Ruu (28.08.2009), amber kaputsiin Red Label (kaksikute õeke s. 25.03.2010), aguuti kaputsiin Tipp & Täpp (26.10.2010), must capped spotted Tipp & Täpp (10.2010).
Plikade hulgast lahkus 30. märtsil siiamineiu , kelle asemele asus 31. märtsil Tirinipi vapra tuhkru leitud valge dumbo rex neiu.
Plika saba on üsna koledas seisus: umbes 3 cm pikkune osa saba nahast on maha rebenenud, järel ainult mustaks tõmbunud luine könt. Võtame praegu antibiootikume ja mõned päevad ka valuvaigisteid, et olemist kergemaks teha. Pisike rotilaps on üsna hirmul ja ei liigu puuris eriti ringi, öösel on ta nõus pisut ringi toimetama ja toidukausis krõbistamas käima. Kätt ta natuke kardab, tuleb vaid sõrmi nuusutama, julgemata maiustusi käest vastu võtta. Üritame talle anda rahu ja aega harjumiseks meiega.

Tere tulemast rotipessa! 12 - pealist karja ei näe just iga päev, vahva!

Tere tulemast!
Ma olen väga õnnelik, et pisike hüljatud rotike hea kodu sai. Aplaus sulle selle eest, et võtsid vaevaks abivajajat aidata! Ma väga austan selliseid inimesi. Jõudu ning hästi palju tervist dumbo rex neiule ning ülejäänud kambale pikk-pikk pai ja musi ka!

Tere-tulemast ka minu poolt! 12 rotti on tõestti vägev

Tere tulemast ka minu poolt! Albumis on väga ilusad pildid!

Tere tulemast !

Täna proovisin uut rotineiut teistega tutvustada. Ei mäletagi, et mõne uue tulija vastu kunagi nii vaenulikult suhtutud on. Viimati kui sügisel Tipp&Täpp tulid, siis aguuti neiu kolis juba samal õhtul suurtega samasse puuri (mitte ühtki löömingut ega kisa polnud) ja nädal hiljem meile tulnud mustatäpiline oli ehk 2-3 päeva eraldi ja pisut oli ka puuris nügimist-nägelemist suuremate plikadega.
Täna panin kogu plikadepundi koos diivanile toimetama. Esialgu ei märgatudki, et üks väike valge kahupea nende sekka poetatud on, mitu korda isegi jalutati tast üle. Siis aga avastas must rex Ott, et miskit on jama, nuusutas korra ühku ja hüppas karmauh pisikese manu. Pisike siis kohe kahe jala peale püsti ja kisas nii mis kole, ise käppadega vehkides. Siis avastasid ka teised, et keegi võõras neil seal ringi toimetab. Sinine Ruth keeras külje pisikese poole ja üritas teda pahaselt podisedes tagumise jalaga togida, sfinksitüdruk aga oli veendunud, et uustulija saba alt midagi väärtuslikku leida võib. Siis ühines kiusajatega ka aguuti Tipp&Täpp. Ükskõikselt suhtusid väiksekesse aga must Tipp&Täpp ja oranz neiu, kes nuusutasid kisakõri, kehitasid õlgu ja läksid oma asju edasi ajama. Võtsin kiusajad diivanilt ära ja jätsin väikese vaeslapse kahe sõbraliku tüdrukuga harjuma ja maha rahunema.
Saba näeb neiul juba üsna viisakas välja: osa, kust nahk maas oli, on peaaegu juba küljest tulnud. Koledat musta könti on veel ehk poole sentimeetri jagu. Järgijäänud sabake on ikka jupats tal küll ja Rotipesa pikima saba võistlusest me vist osa võtta ei saa .

Mul selline küsimus, et kas teil toimetab seal kaks samanimelist rotti? (ehk Tipp&Täpp)

Justnimelt, Tipp&Täpp on kaks kõikse täpilisemat rotineiut, üks must teine aguuti. Praegu ei ole veel nad kokkuleppele jõudnud, kumb on kumb

Teretulemast ka minu poolt rotipessa ja tervitused sabalistele (eriti uuele lühisabalisele).

Vahva kuid kahjuks kurva maiguga kasutajanimi sul Oi ma olen seda raamatut ja just toda lugu palju kordi lugenud. Aga lõpp võtab alati pisara silma.

Kuidas teil läheb?

Tillukesel lumivalgukesel läheb kenasti ja sabake on paranenud. Päriselt ei ole mul veel õnnestunud kogu plikadekambaga teda kokku panna. Minu vanim tüdruk ei taha pisikest kuidagi omaks võtta. Vahepeal on pisike valgeke omaette puuris, kui aga must kurjam eraldi on, siis jälle saab väikseke koos teistega olla.
Üldiselt ongi ta jäänud selliseks arglikuks, kui teised robinal puurist välja põrutavad, siis tema piilub kiiges või mõnes torus. Samuti on ta ettevaatlik teiste tüdrukutega suheldes, kui mõni teda hoolega pesema-kasima asub, siis lööb neiu igaks-juhuks hädakisa lahti.

Oi, kui tore kuulda! Milline see saba välja näeb, kas luine könt paranes või kukkus lihtsalt ära? Minu roti väike sabaots läks ka esialgu mustaks ja lõpuks kukkus ära.
Minul on tutvustamisel aidanud riiukuke eralditõstmine. Istus 2 nädalat eraldi puuris ning vahepeal sai ainult 2-3 korda ülejäänud kambaga kokku ja kui siis puhastamatta puuri ta 2 nädalat hiljem panin (tema lõhna seal ei olnud - ainult teiste rottide), siis oli mul selline tunne, nagu nad oleks eluaeg sõbralikult koos elanud. Lihtsalt soovituseks, kui muu ei aita .
Minu poolt pai su rotikambale!

Kõigepealt järelhüüe armsale Väiksele Hiirele (21.04.2010-07.06.2011). Noor poiss lahkus meil väga kiirelt areneva hingamisprobleemiga, mis ei allunud kuidagi antibiootikumidele. 07. juuni hommikul toimetasin aias ja viisin rottidele mõned võilille õied, mille ka Hiir omale rõõmsalt hambusse kahmas... mõned tunnid hiljem, kui tuppa naasin, oli kahupäine apelsinikarva noormees juba Rottidemaale läinud, puuripõrandal küliti, närbunud võililleõis kõrval.

Tüdrukutepundis aga valitseb juba mai lõpust rahu. Ütleks, et pisike juppsaba (Yuki) saab kõige pareminigi läbi teda algul terroriseerinud musta Otiga.
Väike valgeke ise aga on kõikse pisem ja arglikum rott, kes mul iial olnud, kaalub ta kõigest 270 g. Kui lasen rotid mööda elamist ringi toimetama, siis tema üritab ikka end varjata pleedi all või muus varjulises kohas, ka on ta viimane, kelle peale jalutuskäiku kinni saan. Enamus tüdrukuid tuleb kohe minu juurde vaid neid kutsudes. Kuna nüüd olen osav ja saan juba piltide lisamisega hakkama, paneksin siia ka mõned pildid pisitüdruku toimetamisest.

Jälle titt majas!
Teisipäeva õhtul sain telefonikõne emalt, kes parasjagu viibis Poolas. Ema hääl kõlas pahuralt ja ta teatas mulle, et ostis roti ja seetõttu pidi ostma ka transpordipuuri. Väidetavalt oleks ma sama raha eest saanud endale näiteks paari kingi ja üleüldse ei saa mu ema aru, miks mul peab nii palju rotte olema?? No olgu... justkui poleks rotti ostnud minu ema mulle vaid ma ise. Aga üht musta dumbokõrvadega poisslast mu ema ikka poodi ei jäta küll. Olen tükk aega juba rääkinud, et tahaksin väga süsimusta siledakarvalist dumbopoissi ja emal oli see korralikult meeles. Kolmapäeva hommikul aga helistas ema uuesti ja teatas, et see rott ei olegi vist musta värvi ja varsti sain veel ühe kõne ning ema hääl oli juba üsna murelik, kuna ta avastas, et rotipõnni vurrud on krussis. Vot nii juhtub, kui inimene on poes dumbokõrvadest pimestatud ja krahmab roti pikemalt uurimata kaasa.
Põrutasime siis reedel oma põngerjale Tartusse järele. Rott siiski on must, kuid kuna ta parasjagu vahetab karva ja selline suhteliselt villane praegu on, siis tema must kasukas pole sugugi nii sitikmust nagu siledakarvalistel rottidel.
Täpset poisi vanust kahjuks ema unustas küsida, kuid ise arvan, et ta kusagil 7-8 nädala kanti jääb, kaalub teine 196 g ja on väga julge ja hakkaja tegelinski.

Oi kui ilus poiss! Sellist ei saanud ju ometi poodi jätta! Ema tegi õige valiku.

Tõesti ülimalt nunnu ja ilus poiss

Õnne uue poiska puhul . Ta ikka väga armas .

Palju õnne!
Vot sellised emad on ühed väga mõistlikud emad. Torisevad küll, aga roti toovad ikka poest kaasa.

Imearmas pisike rotipoiss! Väike Mutionuke!

No muidugi tubli ema, vähe sellest, et tooks lihtsalt poest kaasa. Ööbib hotellis ja ületab mitmeid riigipiire koos rotipoisiga, et oma pooletoobisele tütrele heameelt teha

Nii ilus poiss! Meenutab üht Kissu rotti... (Vist oli Kissul taoline, või siis ajan lihtsalt kellegagi sassi) Igatahes jube tuttava näoga poika on .

Võrratu poiske!

Meie pere rotitüdrukuid on tabanud kasvajate rünnak. Alguse sai kõik Sfinks Ruust, kellel tekkis kõhu alla kasvaja juba juunikuus. Kuna tüdruk juba nii eakas ei julgenud ma temaga operatsioonile minna, mõtlesin, et on meil aega kauaks on, ei tahaks seda lõppu ka kiirendada (juhul kui op peaks halvasti lõppema). Lõpp oli meil väga kole: rotike ise oli tohutult reibas ja tubli, vedas järel pea-aegu endasuurust kasvajat, mis hakkas pidevast mööda maad lohisemisest lõpuks veritsema.
1 oktoobril panin Ruu magama ja kahetsen, et ei katsetanud operatsiooni. Rottidemaale minekuks esimesest narkoosisüstist ei tahtnud ta magama jääda ja enne lõplikku süsti sai veel teisegi narkoosisüsti. Võib-olla oleks ta ka operatsiooni narkoosi nii hästi talunud?
Hüvasti kallis Ruu:



Septembris avastasin ka halli Ruthi kõhuõõnes tuntava kõva muna, mis oli umbes sarapuupähkli suurune, kolm päeva hiljem oli õhtul töölt tulles Ruthikene puuri põrandal surnud, kõht tohutu suureks paisunud, katsudes tundus, et seal on vedelik.
Kui Ruth veel väikene jupp oli:



Nädal tagasi avastasin ka kõige vanema neiu Oti kõhu alt kasvaja, mis nädalaga tohutult kasvas: herneterast sarapuupähkli suuruseks. Nüüd enam ei hakanud ma mõtlema, kas lasen asjadel omasoodu minna, silme ees on Ruukene, kes tohutut kasvajat järel vedades mulle puuriuksele vastu ruttab, lootuses midagi maitsvat või siis lihtsalt pai saada. Eile käis neiu Ott opil ära, vanust on tal praegu 2 aastat ja 2 kuud. Öö otsa oli ta uimane, lohistas end vaevaliselt puuris ringi, nõus oli ta võtma sõrme otsast natuke Nutri Plus geli , ja süstlaga andsin talle ka vett. Hommikupoole tekkis üsna kiire elavnemine tal , praegu toimetab ta kenasti puuris ringi (teistest eraldi, ühekordses puuris), sööb natuke paremad palasid ja joob isegi pudelist vett.
Noh kange vanaproua, pea nüüd vastu!

Vastikud kasvajad ! Kaastunne!

Vanaprouale kiiret kosumist ja pikka iga!

Südamlik kaastunne!
Vanaprouale soovime kiiret paranemist!

Siiras kaastunne sulle ja su rotiperele.
Vanatädile hästi kiiret paranemist.

Südamlik kaastunne!
Vanaprouale kiiret paranemist ja pikka iga!

Südamlik kaastunne, kaks sõpra järjest...

Vanaproua on küll väga tubli ja vapper ja Sina tubli, et julgesid opi ette võtta. Hoiame teile pöialt!

Kaastunne minugi poolt ning Otile kiiret paranemist!