Kolmas õhtu ja teine päev uues kodus on möödas.
Tundub, et poisid on vahepeal iseloome vahetanud. Arglikust Pätrikust on saanud tõeline püsimatu hing, kes ei pelga ka uudistama tulla, kes tema puuri kallal nokitseb. Vahest tuleb talle hullutuurid peale, jookseb sinna-tänna nii kiiresti, et ei jõua jälgidagi.
Suslik see eest on just muutunud vaiksemaks, istub ja nokitseb omaette, kätt kardab veel kui tuld.
Aga üldiselt tundub, et on oma puuri ja eluga rahul. Mahutavad end veel kuidagi kahekesi torusse magama.
Lemmik toiduks on siiani kaerahelbepuder. Õde pani just rottidele kaks keedetud pelmeeni, selle asemel, et üks võtaks ühe ja teine teise, kaklesid nad ühe pärast. Üks tiris ühest otsast, teine teisest ja pelmeen oligi peaaegu pooleks.
Ahjaa, mida kõike rottide heaolu nimel ei tee!
Ostsin ühelt isikult Burgess Suparat Rat Royale toitu ja pidin sellele täna hommikul järele minema. Tänu sellele, et eile hilja-hilja magama läksin, oli täna väga raske end 8sast üles ajada, et külma õue trolli ja bussi ootama minna. Lõpuks koju jõudsin, olin läbi külmunud aga rahul, et sain hea toidu hea hinnaga.
Aga praegu vist kõik. Panen mõned pildid ka, mis täna õnnestus teha.
Pätrik
Suslik
Kuidagi veel mahuvad.
Tudus (vasak Suslik, Pätrik paremal) ja pugiv Pätrik.