Rotirahvas & Riina

[Lili]

Mina hoian oma pöidlad tugevasti pihus!

[roberta]

Ja meiegi siin saadame rotukesele omalt poolt mõtteis tugevat elujõudu ja jaksu, head isu ja rõõmsat meelt!

[Riina1958]

Meil on häid uudiseid, aga alustame algusest peale.
Käisin täna Kuldhail külas, oma viimast rotikest Violettat vaatamas. Aega oli meil umbes kolm tundi minu Kuressaare bussi väljumiseni. Kuldhai poolt oli väga soe vastuvõtt, aitäh veelkord, tundsin ennast kui kodus.
Meiega koos oli tugitooli peal ka Violetta. Tagumised jalakesed tal üldse enam ei kanna, on kõhn ja põse peal kasvaja. Aga isukest tal on ja muidu ka väga tubli. Selle koosolemise juures tuli meil mõte, et Violetta saaks ju ka minuga koos koju tulla. Oli loomulikult risk, et ta ei pea seda sõitu vastu. sellegipoolest arutasime asja läbi ja siin me siis nüüd oleme
Hetkel istub ta oma endise diivani porolooni sisse tehtud tunnelis ja sööb juustu. Mulle tundub, et ta tundis ära minu ja ka oma diivani. Varsti hakkame koos filmi vaatama ja kartulisalatit sööma, nagu vanasti.
Homme on rohkem aega, siis peseme Batu puuri ära ja seame ennast paremini sisse. Igal pool on tolmune, aga homseni kannatame ära.

[samton]

Mul on teie mõlema pärast nii hea meel!
Pai Violettale!

[Kissu]

Nii tore, et Sa ikka jõudsid kodumaale ka vahelduseks ja mul on väga hea meel, et te Violettaga ikka kokku saite lõpuks!

[Kuldhai]

Eile tegime mõned pildid: Violetta tugitoolis ja Riina süles. Mina arvan ka, et ta mäletas ja tundis ära .

[Lili]

Südamest hea meel mul teie mõlema üle!
Nii tubli vanake, pikk pai talle!

[roberta]

Rõõmustame koos teiega! Violetakesele meie kõigi poolt pikk pikk pai ja kalli!

[Riina1958]

Aitäh, kõik paid ja kallid on edasi antud. Ega ma muud eriti ei teegi Eile, kui Lihulast läbi sõitsime, arvasin küll, et koju ta elusana ei jõua. Aga praami peal uudistas juba minu põuest reisijaid.
Täna õhtul on ta palju aktiivsem, ronib ringi (tagumised jalad ikkagi lohisevad), üritab ennast pesta, on väga uudishimulik ja hea isuga. Küllap on harjunud juba. Puhtust hoiab ka, ei tee hädasid oma pesasse, vaid tuleb ikka kaugemale. Panin saapakarbi tagurpidi puuri ja lõikasin uksekoha sisse, sealt on tal nüüd hea mind jälgida.

[Riina1958]

Violetta teeb edusamme. Ta ei ole enam arglik, vaid tuleb ise saapakarbi alt välja. Puuris ta olema ei pea, kuna ta ei lähe diivani pealt nagunii kuhugi ja talle lihtsalt ei meeldi puuris.
Tema tagumised jalad on ikka nõrgad, aga ta astub kuidagi ja saab ennast mõlemalt poolt kõrva tagant sügada. Mõnikord ta limpsib mu sõrmi nagu pisike kutsu.
Kuna Violetta vaatamata oma 2 aasta 8 kuusele vanusele kosub (mis on tõesti imetore), on meil ka plaan B välja mõeldud, selleks ajaks kui puhkus lõpeb ja ma tagasi pean sõitma. Mu kolleeg lubas võtta ta enda juurde ja tema eest edasi hoolitseda, nii kaua kui vaja. Siis ei pea seda pikka teekonda enam Kuldhai juurde ette võtma ja ta saab ka puhkust. Aitäh, Kuldhai, Sa nägid suure vaeva ära.
Ka Violettale oleks pikk sõit koormav.
Ja uuesti Eestisse tulen ma juba 29. detsembril. Mine tea, imed ju juhtuvad, äkki kohtume veel!

[Lili]

Nii hea meel lugeda, et Violetakene ennast vaatamata kõrgele eale hästi tunneb!
Panen tema poole parimad soovid teele, et tal ikka jätkuks tervist ja vastupidamist!

[Kuldhai]

Ühinen Liliga. Tõesti uskumatu, et ta kosub. Kui tal tagajalad järgi lohisema hakkasid, mõtlesin, et sellest ta ei parane.
Rõõmurohkeid päevi teile üheskoos!

[Dolce]

Lõpuks ometi kohtusite, nii tore! Ja sain jälle silmad vesiseks... nagu alati seda teemat lugedes. Violetta on tõesti üks tubli rotiproua, sellises kõrges eas juba.
Kas sellel kolleegil on rotte olnud varem? Saab ta haige roti eest hoolitsemisega hakkama? Natukene kurb on mõelda, et Violetake peab veel elukohta vahetama ja uute inimestega harjuma Igatahes palju jõudu ja tervist talle ja sullegi kõike head Riina!

[Riina1958]

Aitäh!
Ma usun küll, et ta saab hakkama. Ma ei annaks oma looma ükskõik kellele. Tal on rotipidamise kogemus, aga sellest ajast, kui ta tütred olid veel lapsed.
Selle ettepaneku tegi ta mulle ise, ilma palumata. Nüüd ta küsib Violetta tervise järele iga päev. Kuna me koos kiirabis töötasime, siis tean, et ta on vastutustundlik. Ka tema mehe käest on nõusolekut küsitud, ta on lubanud Violettat süles hoida ja toita, kui naine tööl on. Selles peres elab ka Kilbu (kilpkonn), kelle eest on hästi hoolitsetud.
Kuressaares on kaks loomaarsti, sealt saab vajadusel abi.

Jah, ma tean, et see on keeruline probleem. Ütlesin juba Kuldhai juures, et ükskõik, mis ma otsustaksin, ma võin seda hiljem kahetseda. Kui ma oleksin ta Kuldhai juurde jätnud, siis oleksin ta järele igatsenud ja ennast süüdistanud. Kojusõidul oli tal väga paha olla, ta oli lõtv ja hingas pindmiselt. Mõtlesin, et kuidas ma teen bussijuhile selgeks, et ma ei saa bussist praami peal välja minna, sest mul on põues surev rott, kes vajab rahu. Aga selleks ajaks, kui praami peale saime, oli õnneks kõik OK. Kas peaks teda veelkord pika sõiduga kiusama? Sest olime Kuldhai ja tema mehega kolmekesi kindlad, et tagasisõitu ei tule? Ma ei tohi, ei suuda ju sellist looma magama ka panna, kes sööb hästi ja ise ennast peseb.
Ma olen kindel, et kui midagi ongi, mida mu kolleeg ei tea, siis saab ta seda ju küsida.

Ma ei tea, mis saab siis, kui lahkumise päev kätte jõuab. Aga ma tean, et Violetta muutis mu kodusoleku ilusaks.

[roberta]

See nüüd oli küll selline postitus, et pisarad hakkasid lausa voolama.... Soovime teile ilusaid koosveedetud hetki ja Violetakesele tugevat tugevat vastupidamist!

[Riina1958]

Violetta on uskumatult tubli. Tema hingamine rahuolekus on normaalne, kiiresti hingama hakkab ta siis, kui kusagile ronib.
Ta ei saa tagumistele jalgadele toetuda ja sellepärast ei saa ta kahe käpaga oma ninakest ja kõrvu pesta. Aga ta toetab ühe käpa maha ja peseb teisega ühe poole ning siis jälle teise käpaga teise poole. Ta ei lohista enam jalgu, vaid astub pika ja imeliku sammuga, kuigi saab näiteks mõlema tagajalaga ennast kaela pealt sügada.
Harjutan teda puuriga, kuigi see neiule üldse ei meeldi. Selleks on kaks põhjust - esiteks peab ta varsti töökaaslase juures niikuinii puuris olema. Diivani peale saab ta siis, kui pererahvas ise ka seal istub. Teiseks on ta kaks korda alla kukkunud (või ise läinud), aga tagasi ta ise ei saa.
Me sööme koos ja vaatame koos televiisorit. See on nii uskumatult tuttav ja mõnus, kui ta mind ja mu prilliklaase üle nuusutab või oma pisikesed käpakesed mu nina peale toetab.

[Riina1958]

Uudist meil niipalju, et tüdruk oli eile õhtul esimest korda nõus sulesussi sees magama. Praegugi magab seal. Aga suss ise on diivani seljatoe peal, elutoas kus me telekat vaatame. Teine suss on puuris, seda ta veel umbusaldab ja magamise ajaks ronib ikka saapakarbi alla.
Ega see hingamine tal väga kiita ei ole, ka rahuolekus mitte, eile ikka veidi liialdasin. Väga kõhn on ta ka, kuigi sööb hästi.

[Riina1958]

Kes uudiseid Violetta kohta ootab, siis sellised nad on (kopeerisin siia oma FB sõnumitest, mida kolleeg kirjutas):
"Riina! Violettaga on kõik hästi. Enne, kui tundi läksin, siis oli ta küll vaikselt, magas. Aga nüüd sai ta puurist välja võetud- küll ta uudistas palju, mind ja Andersit, ronis igale poole (diivani peal). Andersi saia pealt vorsti ei tahtnud. Anders ütles küll, et Ranna Rootsi vorst, mis sellel siis häda on. Aga siis tõin seda saia, mida isegi enne sinuga koos sai söödud- selle saia tüki tõmbas ta kohe mu käest ära. Ja siis vahepeal oli ta mu süles, käe peal ja hõõrus hambaid vastamisi (tegi vist seda häält, millest sa rääkinud olid, vähemalt ma arvasin ära tundvat selle hääle). Ma usun, et ma saan ta hoitud...kui tuled, saate jälle koos olla."

Ja veel:
"Teateid tegelikkusest. Kui Violettal on valida minu ja Andersi vahel, siis on ta meelsamini Andersi süles (vaatasime uudiseid). Peseb ennast Andersi süles praegu."

Aga ma loodan, et tal on lähiajal aega ennast Pisi kasutajaks registreerida ja ise siia kirjutada.

[Kuldhai]

Ootasin - ootasin! Head uudised!

[Riina1958]

Bret kirjutab:
"Kui tahad, võid mu kirju kasutada küll foorumi jaoks, ise ei ole sinna veel jõudnud.
Violetta on kaisurotu, kui käe puuri panen, tahetakse kohe käe peale ronida ja välja saada Kahju teda kinni hoida, aga kui tööle tulen, ei jää teist teed üle. Nüüd olen mähkmelinasid ka saanud muretseda (tavalisest linast tuli pissi läbi, tõmbasin lina üle diivani, et siis terve diivan oleks ta jaoks). Nüüd saan linale mähkmed alla panna. Oma und ta magab sinu ostetud pehme valge sussi sees. Kui ise söön, annan talle ka. Ega talle meeldigi lina pealt, nõust vms. süüa, tahetakse ikka, et antakse käest ...

... Violettast veel nii palju, et eile kui ta diivani peal oli, siis ta ei tahtnud olla mähkmelinade peal, vaid tahtis uurida just, mis nende linade all on. Kust vähegi sai, leidis tee jälle mähkme alla. Kui ta oma puuri tagasi panin, oli ta kõigest nii väsinud, et vajus kohe magama. Pärast andsin talle värsket kapsast proovida, seda ta ei tahtnud, aga kapsapiruka võttis kohe käest ära. Nii et täpselt nii kui endalegi teen talle ka süüa, ka ma ise ei hooli eriti toorest kapsast ...

... Ma ajan juttu Kilbuga, Violettga, ma olen nad oma "tiiva" alla võtnud, ma hoolin nendest, nad on omad. Violetta on küll ajutiselt oma, aga seda enam ma tahaksin et ta vastu peaks selle ajani, kui sa jälle Saaremaal tagasi ."

[Riina1958]

Bret kirjutab:
"Violettaga on nii, et kui ma ta puurist välja olen võtnud, siis ta ei taha palju liikuda, oleks ainult süles (hingeldus on ju ka; et ma temaga peaaegu päevast päeva koos olen, siis ma ise aru ei saa, et see süvenenud oleks) . Ja kui ta puuris on, siis ta on karbi peal, karbi peal on ka suss, puuripõrandal ta peaaegu ei olegi, karbi all ka ei käi. Ja kui siis olen talle karbi peale süüa pannud, siis, mis talle ei meeldi, selle ta ajab ninaga puuripõrandale alla. Aga mis maitseb, see rabatakse kohe käest ära, kiirelt kohe. Poest ostetud krõbinaid ta ei taha üldse, ostsin talle ühed, ma ei mäleta praegu täpselt Ultravital või umb. nii, aga ei ta neist hooli. Kõige lihtsam on ikka anda seda, mida isegi sööd, siis tahab Violetta ka.
Kui olen ta puurist välja võtnud, siis ma ei panegi teda alati diivani peale, vaid vahel ka põrandale, põranda peal on ka mähe, sinna ta teeb oma häda.
Pisike armas Violetta ootab sind ära, hingelt on ta erk "

Minagi ootan ja see aeg tundub nii pikk... kuigi see kodus koos olemise aeg tundub just lühike...

[Kuldhai]

Mõtlesin just Violetta kohta küsida ja pole vajagi, juba jutt olemas! Nii hea lugeda, et tal läheb jätkuvalt hästi!

[Dolce]

Pole pikka aega siia teemasse kirjutatud... Mis Violetast saanud on?

[Riina1958]

Püüan seda pikka vaikimist täna kuidagi heaks teha. Olen meie koosoldud ajale palju mõelnud.
Aasta eelviimasel päeval kohtusime siis Violettaga uuesti. Koduteel ei tahtnud ta isegi põues olla, vaid uudistas õhtuse Kuressaare tulesid minu peo pealt. Ka ei kartnud ta enam autosõitu, sest see oli talle tuttav.
Kodus selgus siiski, et vahepealsed viis nädalat on teda muutnud veel kõhnemaks ja tagumised jalakesed veel nõrgemaks. Bret oli ta õpetanud õlal istuma, ning seal ta siis meeleldi istuski, tahtmata diivani seljatoele ronida või ääre pealt alla vaadata.
Vana-aasta viimased tunnid magasime mõlemad kodus, aga rakettide laskmise ajaks läksin ta juurde. Ta ei kartnud neid.
Viimasel õhtul vaatasin teda - Violetta üritas mu sõrme lakkuda, kaotas tasakaalu ja veeres mu õlalt alla nagu väike kera. Ta tundus nii pisike ja armetu, konksus varbad täiesti kasutud. Ei, haiget ta ei saanud, aga mina nutsin vist oma elu suurima nutu

Kodusolemise aeg sai seekord väga ruttu otsa, ning Violetta on jälle Kuressaare tüdruk.
Bret kirjutab tema kohta nüüd nii:
"Violetta on palju aega sussi sees küll, rohkem, kui ta varem oli (eelmisel korral, kui ta mu juures oli). Söönud on, valib, mõnda toitu sööb parema meelega kui teist. Häda teeb, aga ei joo eriti palju. Olen mõelnud, et järsku ta saab puuviljadest jm. oma vee kätte.
Ma tõstan teda põranda peale välja ka, siis ta veidike liigub, aga rohkem on siis ka paigal. Ja peale selle armastab õla peal olemist nii kui sa isegi tead. Toidu ta võtab küll kohe mu näppude vahelt ära, isutust ei ole."

Kuidas saab ühel väikesel loomakesel olla nii palju vastupidavust, kuigi temast on järel ainult luu ja nahk? Kas oleks õigem olnud oma julgus kokku võtta ja Violetta magama aidata? Kas need väikesed liigesed ja lihased, mis kogu aeg paigal on, valutavad ehk ka? Kas nahk, mida ei saa korralikult puhastada, sügeleb äkki? Kas üksindus - pikad päevad ja ööd - on ehk rasked väikesele loomale?
Ma ei tea seda. Ta on mul kogu aeg meeles.

[Lili]

Sinu südamlikkus, see postitus ja Sinu ning Violetta vaheline side on minu jaoks nii hämmastavad, et pisar tuleb silma.
Mul endal alles värskelt Tulipuna kaotus selja taga. Tulipunaga oli tema valu kahjuks nähtav, sest ärkvel olles ta ei suutnud paigal olla, vaid uitas mingit oma rada. Täiesti monotoonselt ja lõputult, kuni ta jälle uinus.
Tahan sellega öelda seda, et kui Violetta ise on isukas ja valu üle "ei kurda", siis ei ole Sul mõtet ennast halvasti tunda, et tal veel minna ei lasknud.
Mina siiani mõtlen, kas Tulipuna magama panek oli õige otsus, aga tagantjärele mõeldes tean, et oli. See on mingi hetk, kui sellest aru saad, et seda peab tegema. Tavaliselt on see õige hetk.
Soe kallistus Sulle ja pikk pai Violettale. Ta on vapper vana!

[Riina1958]

Aitäh, Lili! Aitäh kõigile, kes seda teemat siin silmas peavad - ma saan teilt toetust!
Varem oli enesestmõistetav, et mind ootas kodus neli rotti, nad olid osa minu perekonnast, osa minu päevast. Samuti oli kurb, aga siiski enesestmõistetav, et nad jäävad haigeks, lahkuvad, nende asemele tulevad teised.
Nüüd on olukord muutunud. Peale pooleteiseaastast rottidest lahusolekut ei ole Violetta enam enesestmõistetav, vaid kingitus, MINU ENDA ROTT! See, et ta vana, abitu ja haige on, muudab ta minuga sarnasemaks ka mina ise pole enam noor ja terve.

Violetta saab nüüd ühte ravimit, mis mõjub hästi hingamisele ja vähendab lihasvalusid. Täna paistis Kuressaares päike, Violetta sõi riisihautist, sai puhta puuri ja olevat ka rohkem liikunud, kui tavaliselt.

[roberta]

Elame siin kõik Violetakesele mõeldes ja sinu postitust lugedes ei suutnud minagi pisaraid tagasi hoida. Iga rotisõber saab aru, mis tundeid see tähendab. See, et rotu on saanud vanaks, jäänud haigeks ja vajab abi, ei tee teda vähem kalliks, kui terve rotu on. Kallid teile kõigile ja hellad paid Violetakesele!

[Kuldhai]

Ma ei olnud mitu päeva foorumis käinud ja avasin teema halva eelaimusega, aga siis ohkasin kergendatult, Violetta on elus! Musid talle ka minu poolt!

[Dolce]

Oh väike vapper Violetake! Rõõm on lugeda, et Te palju aega koos saite veeta ja Tal ikka jaksu ja tervist on, et elus püsida. Kui Ta ikka vähegi kõbus, sööb ja valude käes ei vaevle siis ma usun, et magama panek poleks vajalik. Ravim teeb Talle ka kindlasti head.
Rumal küsimus vist aga kas Riina skyp´i vms. ei kasuta? Ja sõber, kelle juures Violeta elab? Siis saaksid online Violetakest näha
Igatahes soovin palju jõudu Violetakesele ja muidugi ka Sulle Riina!

[Lind1100]

Oh, mis väike vapper rott...Tõepoolest väga meeltliigutav on seda teemat lugeda.