Luisal oli täna tähtis ülesanne. Mulle tuli külla inimene, kes rotte jälestas ja ei tahtnud nendest midagi kuulda. Ükskord juba ütlesin talle, et sa teed veel rotile pai, mille peale tema ütles eieieieiei. Aga täna tahtis rotti näha ja tõin Luisa välja, olime õues. Algul hoidsin teda ise ja silitasin, näitasin teda eest ja tagant ja külgede pealt. Ülle ( nii oli külalise nimi ) pani tähele kõigepealt pikki värisevaid vurre, siis sirutas näpu ja sasis rotti pea pealt, siis juba paitas üle kogu kere ja tutvustamine lõppes sellega, et ulatasin Luisa talle sülle. Küsis nime ka ja sugu ja...Lõpuks mainis, et endale ta ikkagi sellist ei taha. Aga nii tore oli vaadata, kuidas ta muutus
.Sain kiita ka, et paks rott, olen teda hästi söötnud
. Algul mõtlesin näidata tumedat rotti, aga arvasin, et see meenutab rohkem metsikut liigikaaslast ja on võib - olla hirmsam
.