www.pisi.ee

Oh, südamlik kaastunne! Tagasi ei saa küll enam kedagi.
Aga on ju veel uued, noored, armsad ja ilusad. Nad rõõmustaksid, kui saaksid uue kodu Sinu juurde, selle hea toidu ja hoolitsusega, mis seal alati on. Ja Mikukeselgi ei oleks siis nii igav.

Südamlik kaastunne! , Loodan juba varsti siit lugeda rõõmsaid uudiseid, kui uued poisid kohal on!

Südamlik kaastunne!
Pai Mikukesele! Loodetavasti ei pea ta kaua üksi olema, vaid saab endale peatselt mõne väikse sõbrakese.

Siiras kaastunne.
Mikule minugi poolt jõudu ja jaksu sõbra ootamisel!

Suur kaastunne.

Nüüd on midagi ilusat teatada! Mikukene sai endale 2 tillukest sõpra, minu rotibandesse lisandus 1 valge ja 1 musta värvi rotipoiss. Lapsukesed leidsid tee minu juurde Lauteri tänava loomapoest ja on umbes 1,5 kuud vanad. Momendil tutvuvad pisikeses rotielamises uue kodu ümbruskonna ja lõhnadega ja Mikukene sebib ümber nende puuri. Popsivad putru süüa. Imetoredad kullakesed, nüüd vaja neile nimed leida.

Oi kui tore, palju õnne!

Mul on teie pärast hea meel! Palju õnne!

Palju õnne Mikule sõprade ja pisipoistele oma kodu puhul!

Palju-palju õnne!

Nii toredad uudised, õnnesoovid pisipägade puhul!

Tited juba mitu päeva majas olnud ja lootsin ka ametlku esitlusega hakkama saada, aga kahjuks sooviks see momendil jääbki. Tittedest oli näha fotokaga lähenedes vaid pool saba ja ninaots. Aga nimed on nad saanud: väike must poiss on Villu ja valge poiss Timmu. Tited on Miku-poisi kaitsva hoole all juba alates teisest päevast: kaagikari limpsati üle ja tunnistati kõlbulikuks koos elamiseks. Aga jah, tited on väga arad, hammustavad. Tundub, et nad ei hammusta mitte tigedusest, vaid peavad sõrme(kätt) millegiks selleks, mis kõlbaks ära süüa. Nende majapidamisele lähenedes poetakse puurivõre vahelt läbi puuri ja seina vahele ja hiilivad siis sealt, et mis nüüd juhtuma hakkab. Meil puurivõre vahed laiad ja veel mahutakse sealt liiklema. Vahest harva õnnestub pisi kätte ka võtta tema suureks meelehärmiks ja sel juhul hambaid kätte ei lööda, nii metslased õnneks ei ole. Aga jah, sotsialiseerimisega tuleb meil siin palju vaeva näha veel. Need on need poestostetud loomakestega kaasnevad rõõmud, ehkki oleme ka varem loomapoest rotukesi ostnud, siis nii "metsalisi" pole seni sattunud. Kuid sellele vaatamata on mõlemad pisikesed kaagid väga väga armsakesed ja silm puhkab ning süda rahul, kui näen neid koos kolmekesi majandamas, kaks tillu-tillukest tegelinskit ja suur boss- onu Miku.

Miku:


Miku 2:


Villu:


Timmu:

Võrratult armsad poisid! Kuidas sotsialiseerimine edeneb, enam ei hammustata? Tundub, et valge rotu läheb siiamiks, ninal oleks nagu pruunikas laik?

Väga ilusad poisid!
Ja tundub, et täitsa suureks juba kasvanud. Villu on natuke Faustiga sarnane.

Fan-tas-ti-li-ne kolmik!
(Aga neljas?)

Neljas poiss, peene nimega Waidmans Heil, aga meie kutsume teda Rommyks, on veel nii värske elanik, et pole fotograafi pilgu alla sattunud. Lapsuke saabus koju eile õhtul (aitähh Kissu!).Öö oli uue ümbrusega ja kohaliku trioga tutvumiseks, täna pärastlõunal kolis teiste poiste juurde sisse. Lapsuke võeti väga sõbralikult vastu, hetk, ja juba trallitasid mööda puuri ringi kordamööda üksteist taga ajades. Timmu ja Villu on väga armsakesed, aga need sõrmed - neid ikka tahetakse endiselt naksata. Ehk näitab nüüd Rommy-poiss nagamannidele eeskuju, kuidas musirott peab end üleval pidama. Rommy-poiss on aga tõeline musirott!
Timmu ninnukene on siiami oma jah, aga pepu on valge,mitte siiamlik. Villu meenutab tõesti Fausti, selline väike mutionu.

Rommy on siis see tulevane peigmees, kelle pilt Kissu teemas on. Väga armas poiss

Uus üüriline - Rommy-poiss.


Pealik sööb:


Uruhiir:

Äärmiselt sümpaatne noormees.

Üleeile töölt tulles leidsin eest väga haige Mikukese. Lõõtsutas ja oli näha, et ei tundnud end mitte kusagil hästi. Õnneks saime kohe järgmiseks päevaks dr. Seliranna juurde. Arst tegi meile kohapeal 2 süsti ja juba õhtul oli näha, et tibuke tunneb end nati paremini, isegi sõi veidi. Nüüd siis ravime rohtudega kodus edasi. Olukord pole veel muidugi ideaalne, aga vähemalt Mikuke on palju parema olemisega. Näha oma kullakest kannatamas ja mitte kuidagi aidata ei saa - see on midagi kohutavat. Terve tee arstile pisarad voolasid, sest olin juba arvestanud selle kõige hullema variandiga. Praegu tundub kullake paranevat ja enda meel rahulikum. Rotipidaja mured-rõõmud

Hoian teile kõvasti pöialt!

Parane kiiresti, Mikukene!

Jõudu ja jaksu Mikule, et ikka tublisti terveks saada.

Kahjuks......mul ei ole enam Mikukest....väikest armsat sõbrakest...ei suutnud kullake kurjast tõvest võitu saada... mul ei ole sõnu, et väljendada seda kurbust, mida ma tunnen praegu...seda ahastust ja valu hinges.... Ainuke lohutus on need 3 karvakera, kes praegu oma õhtueinet naudivad. Puhka rahus, armas Mikuke, seal, teiselpool vikerkaaresilda, on sul ees hulga sõpru ja vennake Kimi! Minu südames elad sa igavesti!

Oi kui kurb. Siiras kaastunne Sulle ja karvastele sõbrakestele.

Oh kui kahju...Südamlik kaastunne!

Südamlik kaastunne Võtab kohe ohkama, nii kurb on lugeda selliseid postitusi kus jälle on vikaerkaaremaale mindud Olge tugevad seal!

Südamlik kaastunne!

Oeh, kui kurvad uudised veel päeva lõpetuseks!
Siiras kaastunne Sulle, pea vastu! Ja kolmele karvasele sõbrale lohutavad paid!