www.pisi.ee

Palju õnne!

MY 7. juuni 2012 - 3. september 2013


Puhka rahus, mu armas pisike My!

Oii, väikseke! Siiras kaastunne!

Nii nooruke veel... Siiras kaastunne.

Südamlik kaastunne teile kõigile!

Siiras kaastunne
Mis ometi juhtus, et nii noorelt?

Südamlik kaastunne!

Südamlik kaastunne!

Siiras kaastunne!

Tunnen kaasa!

Siiras kaastunne!

Vabandust et küll hilinenud aga ka minu poolt kaastunne!:(

Kuskil Sa imestasid, et keegi Su teema kõik 30 lk läbi oli lugenud. Mina pean tunnistama, et lugesin läbi kõik Su teema 52 lk. Seda muidugi umbes nädalaga, sest pidevalt arvuti taga ju ei istu.
Südantsoojendav inimene ja ülivahvad rotineiud, ainult kiidusõnad!
Nüüd Sul aga ainult 6 rotti alles jäänud, kas GMR ei ole kiusama hakanud juba?
Ja kuidas läheb praegustel rottidel?

Ohoo! Olen viimasel ajal üpris busy olnud ja pole siia üldse kirjutama jõudnud. Pean tunnistama, et enam eriti ei viitsi ka. Loodan, et ühel päeval tuleb see kihk siia kirjutada tagasi ja muutun jälle aktiivseks, aga praegu käin ainult lugemas ja ennast uudistega kurssi viimas.
Praegu on mul tõesti kuus rotti ja hetke seisuga ei kavatse juurde võtta. Olen kõik rotikuulutused nimelt vaatamata jätnud. Ega neid praegu eriti palju pole ka õnneks. Rottidest ma lahti ei kavatse öelda, aga enam 14 korraga ka ei taha. Kuskil 3-4 oleks tulevikus super. Tagasi algusesse ühesõnaga - alustasin kahega ja tahaks umbes sinnani tagasi jõuda. Ehk tulevikus hakkan jälle 14 poole küündima . Praegu tahaks mõnda teist liiki ka lisaks rottidele vahelduseks proovida.
Kuuikul läheb, ptui-ptui-ptui, hästi. Elavad ikka oma rahulikku, või siis mitte nii rahulikku rotielu. Võtangi just hoogu, et puur puhtaks teha. Viimasel ajal läheb ta nii kiiresti mustaks ja ma siiani mõtlen, et kuidas saavad need inimesed oma puuri puhtaks, kel survepesurit ei ole...

VUNTS 20. märts 2013 - 13. detsember 2013


Puhka rahus, mu armas pisike lontkõrv!

Otsustasin ka rääkida sellest, kuidas Vuntsi puurist leidsin. Kes on väga-väga nõrganärviline, loeb omal vastutusel. Ma ei ole enne sellisest asjast kuulnud, seega võib siin olla inimesi, kes on ehk roti taolisest käitumisest huvitatud ja oskab ehk põhjendada, sest mina igatahes olen šokis. Algas asi sellega, nagu tavaliselt ikka - sööma tuleb üks rott vähem. Sellisel juhul on kaks võimalust: a) rott on nii sügavas unes, et lihtsalt ei kuule (mis on VÄGA ebatõenäoline, minu puhul on see juhtunud vaid korra) ja b) rott on surnud (mis on tavaliselt põhjuseks). Kompasin kohe kiiku, mis neil täna puuris oli. Magamiseks oli neil seekord üks suur t-särk ehk siis nad said sinna vahele ronida, mistõttu ma Vuntsi kohe ei näinud. Võtsin särgi välja ja endiselt mingit liikumist ei olnud, seega teadsin, mis mind ees ootab. Ootaski. Aga seekord midagi muud. Ma nüüd ei oskagi kuidagi sõnastada... Vuntsist oli järel kere ja pool pead. Kuna olin vaatepildist niivõrd kohutatud, kerisingi ta selle sama kiigukese sisse ja asetasin väikesesse kirstu, lähemalt ei uurinud. Aga kindel on see, et pealuu oli nähtav. Suuremast käevärinast üle saanud, toksisin Googlesse küsimuse sisse ja tuleb välja, et ei ole ma ainus, kellel nii juhtunud on. Üks väidetavalt 10 aastat rotte pidanud naine põhjendas seda sellega, et looduses rotid kipuvad oma kaaslasi pärast nende surma ära sööma, et mitte vaenlasi ligi meelitada ning teiseks põhjuseks pakkus välja nälja. Viimane on ilmselgelt välistatud. See sama rotikamp ju on ennegi liikmeid kaotanud, kuid midagi sellist pole iialgi juhtunud - kuidas nad nüüd siis järsku arvasid, et niiviisi oleks ohutum?! Täiesti uskumatu... Selle juhtumi saaks ilmselt instinktide kaela ajada, aga teiseks müsteeriumiks jääb Vuntsi surm. Täiesti elujõuline noor rott, üdini terve...
Minu elu esimene õnnetu 13 ja reede.

Sügav kaastunne Sulle ja rotiperele!
Selline kohutav leid lööb tõesti rivist välja.
Puhka rahus, väike Vunts!

Täiesti sõnatu
Siiras kaastunne sulle armas Merily

Kaastunne!

Siiras kaastunne!
Olen samuti sõnatu... Pai,pai ja kalli Merily,Ole tugev!

Südamlik kaastunne!

Südamlik kaastunne!

Südamlik kaastunne teile kõigile!

Kaastunne

Sügav kaastunne.

siiras kaastunne! ka mina ei ole varem kuulnud, et lemmikloomadena peetavad rotid niiviisi käituva...

Merily, ei ole Su rottidest midagi kuulnud enam.
Mitu Sul neid alles on? Kuidas neil läheb? Või oled jälle rotiperet suurendanud hoopis?
Tahaks väga lugeda/näha!

Viimasel ajal olen tõesti eemal olnud, aeg-ajalt käin siin rotipesas piilumas ainult (ja Kissu titapilte vaatamas! ). Lihtsalt puudub see miski, mis mind siia kirjutama ajaks... Rottidest nii palju, et alles on neid neli. Biru lahkus meie seast mõned kuud tagasi (täpset kuupäeva ei mäleta ning pole hetkel seda märkmikku käepärast, kus kõik rottide sünnid-surmas kirjas). Oli teisel mingisugune haigus, mis võttis ta nii kiiresti, et ei jõudnud arstilegi. Pole plaanis rohkem rotte hetkel võtta, sest kolin ülikooli tõttu, aga praegustel on kõik ok, hästi ei ütle, sest minu ärasõnumisvõimed on märkimisväärsed. Vannitoas jalutavad nad endiselt ja praegused rotid (ma ei tea, kas põlvkondade erinevus või mis...) ei karda üldse vett. Kui ise duši all olen, pean enne liikumist alati põrandale vahtima ja kindlustama, et kedagi mu jala all poleks. Huvitavatest lugudest ka veel nii palju, et Oskariga (kes pole kursis: mu siil) on üks rottidest kohtunud ka. Kiiruga ei saanud aru, kas Aili või Sigur. Igatahes koristasin just rottide puuri ja sel ajal olid nad puuri peal ringi jooksmas. Tean, et nad eriti ära ei taha minna (ja kui tahavadki, siis tulevad kutsumise peale tagasi) ja viisin kiiresti ühe puuri osa vannituppa. Tagasitulles, umbes 5 sekundit hiljem, nägin, kuidas üks rottidest Oskari puuris koos siiliga kahekesi kassikrõbinaid pugis. Nii kiiresti pole ma end eales liigutanud, rott oli igatahes sekundi murdosaga Oskari puurist väljas. Oskar ise aga polnud end kerragi tõmmanud ja rott oli näoga, nagu ta omas kodus tegutseks, laskmata end okaskerast häirida. Vot sellised tegemised. Pildi vaatamiseks peab pildile vajutama, kahjuks on kõik vajalikud paroolid normaalsete piltide lisamiseks ununenud.

Hea lugeda kohe üle pika aja teie tegemistest!
Sinu teema oli see, mille oma otsast lõpuni läbi lugesin ja alati uut postitust ootasin, sest nii huvitav oli lugeda.
Mulle meeldib, kui hingega Sa oma loomadele pühendud!
Tublid olete ja pikad paid Su neljale sabale! Nii vahva pilt neist.