Ülevaade rottidest ja nende pidamisest

Sabalised jutustused

Moderaatorid: E4-, Amelia

Ülevaade rottidest ja nende pidamisest

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 21. juuli 2007, 10:18

Rott on uudishimulik ja suhtleja loom, talle meeldib, kui temaga tegeletakse. Rott on väga sõbralik, suhtub inimesesse väga soojalt ja lausa otsib tema seltsi ning hellitusi. Isegi uneajal ei pane nad pahaks, kui neid segatakse. Kui peremees temaga piisavalt tegeleb, siis on ta nagu väike kutsikas. See loomake armastab väga mängida ja hullata. Rott on väga hea ronija ja hüppaja ning alati tegevuses, iseloomult kärsitu ja uudishimulik. Alles vanemas eas jääb rott aeglasemaks ja naudib seda, kui teda kõrva tagant sügatakse ja silitatakse. Aga ka selles osas on erandeid - igal rotil on veidi erinev iseloom!


Alustuseks

Rott on kohenamisvõimeline ja väga viisaka käitumisega. Oma metsikust eellasest erineb kodustatud rott väga suuresti. Aretamisega on rottidel mitte ainult palju erinevaid kenasid värvitoone, vaid ka parem iseloom saavutatud.

Rotid on karjaloomad, kes on kõige õnnelikumad omasugustega koos elades. Olgugi, et inimene talle armas on, vajab ta teisi rotte. Inimene veedab paratamatult suurema osa ööpäevast oma tegemisi tehes ning rotile ei jätku kuigi palju aega. Kaaslane aitab tal seda aega mööda saata ega röövi sult sugugi tema armastust. Ausalt öeldes on mitu rotti mitu korda toredam. Kõige mõistlikum on koos pidada samasoolisi rotte.

Paljud inimesed jälestavad rotti tema saba pärast, kuid saba on rotile väga kasulik, sest aitab tal tasakaalu hoida ja ronimise ajal haarata. Samuti ei ole saba sugugi vihmaussitaoline roosa ja vormitu vonkleja, vaid kerge karvastiku ja soomustega kaetud viies jäse, millest palju kasu on.

Rotti tuleks iga päev vähemalt pooleks tunniks puurist välja võtta. Esiteks saab rott sedasi end liigutada, teiseks aga kiindub oma hooldajasse ning nii õpite teineteist tundma. Kui rotiga pole varem palju tegeldud, võib puurist väljavõtmine mõjuda talle veidi śokeerivalt, ent ta harjub õige kiiresti. Rott õpib ruttu oma hooldajat teistest eristama ning peagi tervitab su saabumist innukalt puuris püsti seistes väljalaskmist oodates.

Ära hakka uustulnuka õpetamisega pihta kohe pärast kojutoomist, vaid lase tal enna koduneda oma puuris. Looma puur olgu algul vaikses kohas, eemal lärmist ja askeldamisest. Harjuta rotti oma käe lõhnaga ja meelita siis loomi maitsvate maiustustega enda juurde. Rotid õpivad kiiresti ja tulevad sind varsti jooksuga tervitama.

Rott ei ole loom ainult lastele. Pigem on rott kogupereloom, mis sobib igas vanuses inimesele. Muudest loomadest võrreldakse rotti kõige sagedamini koeraga.


Enne kui võtad roti

Oma hinna poolest on rotid väga soodsad - pojad ja noorloomad maksavad ca 50 krooni, täiskasvanud looma saab kätte sageli isegi 25 krooni eest. Roti ülalpidamine ei ole kulukas ja teda on väga kerge pidada, kuna tal pole toidu osas erilisi nõudmisi.

Peamised kulutused on korraliku, piisavalt suure puuri muretsemine ning sellele huvitava sisustuse varumine. Korralik suur rotipuur, millel on noortele sobiva vahega võred, maksab 1000-1500 krooni. Täiskasvanud rottidele sobivad ka meriseapuurid; noortele on need võrevahed liiga suured.

Rotipojad on petlikult väikesed. Täiskasvanud rott on temast viis korda suurem - keskmiselt. Täiskasvanud rott on suuruselt pigem merisea kui hamstri taoline. Rott saavutab täiskasvanud suuruse umbes aasta vanuselt. Peale seda lähevad nad pigem paksemaks kui pikemaks. Emaste normaalkaal on vahemikus 350-500 grammi. Isaste normaalkaal on vahemikus 400-600 grammi.

Rotti tuleb transportida selleks sobivas kandenõus ja reisija mugavuse tarbeks tuleb selle põhja panna aluspanu. Osta näiteks poest plastist transportpuur.

Rotti pesta ja kammida pole üldiselt vaja, ta hoolitseb oma puhtuse eest ise. Rott peseb end keskmiselt kuus korda päevas. Pesta tuleb oma lemmikut üksnes siis, kui ta on end millegagi kokku määrinud.

Terve loomaga pole arsti juures käia vaja. Rotte pole vaja millegi vastu vaktsineerida ega ussitõjet teha.

Roti suurim puudus on tema lühike eluiga - enamasti vaid 2-3, vahel kuni 4 aastat.

Rotid on sotsiaalsed loomad, niiet peaksid kohe arvestama kahe või rohkema samasoolise roti koos pidamisega. Üksik rott on õnnetu. Mitmekesi on rottidel lõbus ning neid jälgida lõbusam. Rotti arv sõltub aga sellest, kui suure puuri sa neile muretseda jaksad ning kui paljude järelt koristada suudad.

Rott tuleb teistest loomadest rangelt lahus hoida, sest endast väiksemat võib rott rünnata ning endast suuremad võivad jälle rotile saatuslikuks saada.

Ja veel: ära jäta rotipuuri lähedusse ei riideid ega muud närimiskartlikku. Rottidel on hämmastav võime need kõik kätte saada ja väikesteks tükikesteks hekseldada.

Looma pidamisel peab temperatuur olema normaalne, kuni 22 kraadi. Liiga sooja ja liiga külma talub loom halvasti.

Kui pead ära sõitma, siis võid roti jätta üksi paariks päevaks, kui talle ette anda küllaldane vee- ja toiduvaru. Kui lähed ära kauemaks kui 2 päeva, siis lepi kokku mõne tuttavaga või naabriga, et too su rotti hooldamas käiks; või vii rott ise tema juurde. Jäta oma roti hooldajale kogu vajalik info, mida too su roti kohta teadma peab ning jäta enda ja loomaarsti telefoninumber.


Mitte üks, vaid mitu rotti

Rottide puhul ei ole mingit küsimust, kas võtta üks või mitu rotti. Välja arvatud üksikud erandid, on rotid õnnelikud ainult mitmekesi elades. Kas sinu rott on selline erand, saad teada vaid proovimise teel. Kui ta pole, jätad ta kaaslaseta kogu eluks õnnetuks.
Rotte on mõistlik pidada ainult samasooliste gruppidena. Ka aretajad lasevad emase ja isase looma kokku vaid paaritamise ajaks, kuna koos elades oleks emasel iga kolme nädala tagant pojad. See on emasele füüsiliselt kurnav ning sulle nii koristamise kui rottide toitmise ja kodude leidmise poolest väsitav.

Kõige parem on võtta kas sama pesakonna õed või vennad, kes juba üksteist tunnevad. Nii pole ka uude kodusse minek nii hirmus. Võib võtta ka erinevatest pesakondadest rotid. Noortel rottidel läheb üksteisega kohanemine kiiremini ja kergemini, niiet mida väiksema ajalise vahega nad võetud on, seda sujuvamalt nad ühtse grupi moodustavad.

See, et isased rotid mitmekesi elada ei või, on müüt. Tuleb rotte noorena tutvustada ning tutvustamisel korralikke reegleid järgida. Kui üks rott peaks teiste vastu pidevalt agressiivsust üles näitama (see on tõenäolisem 6-8 kuu vanuses), siis muidugi ei tohi neid koos hoida ning agressor tuleks kastreerida. Absoluutsel enamikul juhtudel muutub kastreeritud isase iseloom leebeks ja rahulikuks. Aga ka täiskasvanud isasele rotile on edukalt noori kaaslaseid tutvustatud. Emastest rääkimata.

Koos elavad rotid pakuvad üksteisele seltsi, kui sind pole kodus või sa muude tegemistega hõivatud oled. Rottidele meeldib koos hullata, üksteist klanida, teineteise najal magada ning sinu tähelepanu pärast võistelda. Ühele rotile piisavalt paras puur mahutab ka teise ning kahe roti eest hoolitseda pole raskem.

Omaniku loal kasutatud:
Mitu rotti võtta?



Rottide tutvustamine


Rottide valmidus uusi rotte omaks võtta või sellest keeldumine sõltub nende iseloomust ja vanusest. Täiskasvanud rottidele uustulnuka tutvustamine võtab rohkem aega, kuid on sellegipoolest teostatav. Kui varuda aega ja olla piisavalt kannatlik, lepib uue kaaslasega peaaegu iga rott. Kõige lihtsam on tutvustada kaht noort rotti, kõige keerulisem on kahe täiskasvanud isase lepitamine, eriti kui nad ei ole kastreeritud. Teisest küljest aga võivad rotid vananedes iseloomult leebemaks muutuda ja seega kergemini uute kaaslastega kohaneda. Täiskasvanud isasele rotile on parimaks kaaslaseks noor rott, aga ta peab olema vähemalt 6 nädalat vana, sest isasrotid mõnikord tapavad võõraid rotititasid. Emasrottidele on uute kaaslaste tutvustamine tavaliselt lihtsam, isegi kui nad on juba täiskasvanud. Harvem leidub aga ka selliseid emaseid, kes uustulnukat väga agressiivselt vastu võtavad, kõige tõenäolisem on, et nii juhtub loomaga, kes on juba vana ja kaua aega üksi elanud ning ei ole seega seltskonnaga harjunud. Sellest hoolimata peaks neile siiski üritama kaaslast leida, sest üksik rott on tunduvalt õnnetum rott, kui see, kellel vähemalt üks sõber puuris seltsiks igavust peletamas.

Tutvumine nõuab mõningaid teadmisi käitumismallidest ja tegutsemisoskusi ka uustulnukalt endalt, väga väikesed rotititad ei pruugi hakkama saada ja agressiivse residentroti korral võib lugu lausa õnnetult lõppeda. Emased kusjuures kalduvad noorukeste uustulnukate suhtes isegi julmemad olema kui isased. Sageli on täiskasvanud isastele aga väikesi rotipoegi just lihtsam tutvustada, kuna siis ei taju nad selles jubinas veel konkurenti, see peaks toimuma vanuses 6...8 elunädalat või pisut hiljem aga enne “puberteedi” algust. Tavaliselt aga ei ole hea tutvustada suuremale rotiseltskonnale nooremat rotipoega kui 8 nädalat.


Roti majutus

Milline üks puur olla võiks

Roti puur võiks olla traadist ning võimalikult suur ja avar, sest ta on väga liikuv ja elav loomake. Kõige paremad on kõrged mitmekorruselised puurid. Mida suurem ja kõrgem see on, seda õnnelikum su loomake seal on. Roti puur peab kindlasti olema kindlalt suletav, sest kuna ta on väga hea hüppaja ja ronija, siis lahtiunustatud puuriuksest laseb ta kohe jalga. Puuri asemel võib kasutada akvaariumi või plastist puuri, kuid see ei ole nii hea, kuna nendesse on keerulisem korruseid ja mänguasju lisada..

Akvaariumi peamine eelis on see, et rott ei saa midagi maha ajada ega üse serva pritsida. Aga akvaariumi puhul tuleb arvestada, et puhtust tuleb hoolega hoida, et pissist lenduv ammoniaak akvaariumis kogunema ei hakkaks ja roti kopse ei kahjustaks. Ka on akvaariumit tülikam puhastada ning mitmele rotile paras akvaarium on küllalt suur. Plastist puuridel on akvaariumiga sarnased eelised ning puudused. Mitmele rotile piisavalt suurt on raske leida ning tülikas hooldada, aluspanu kipub toidukaussidesse minema ning rottidel on küllalt vähe ruumi.

Kapist või riiulist tehtud puurid on päris hea võimalus neile, kel osavad käed. Selliseid puure näeb näiteks siin:
Dapper.com grotto
Grotto eeskujul tehtud puure

Roti toitmine

Rotti on lihtne toita. On väga vähe asju, mida ta ei tohi süüa ning mis on talle mürgised. Enamik sellest, mida inimesed söövad, on talle sobiv.

Sellegipoolest pead silma peal hoidma, mida su rott sööb. Paljud peremehed kipuvad oma rotid liiga paksuks söötma, toites teda liiga tihti ning andes loomakesele ette rammusat toitu oma toidualaualt ja nii palju, kui tollele ainult sisse mahub.

Paljud rotipidajad varieerivad kuivtoidusegu ning kodutoitu, andes kord seda ning kord teist. See on väga hea, sest mitmekesisus muudab toidu roti jaoks huvitavamaks.

Kuivtoidusegud

Enamik välismaiseid lehti soovitab rottide põhitoiduna kasutada valmis poesegusid. Valmis toidusegus on olemas kõik rotile vajalik ning see on ka hästi tasakaalustatud. Sellegipoolest, tuleb tähele panna, et:
1) sobivad ainult spetsiaalselt rottidele tehtud toidusegud. Erinevalt muudest närilistest ei söö rott heina, mis paljudes näriliste üldtoidusegudes ning merisea- ja jänesetoidus sees on.
2) hamstritoidud ei ole rotile sobivad.
3) rottidele toodetavad toidusegud on erineva kvaliteediga.
4) kui rott sööb toidusegu valikuliselt, ei saa ta sealt kõike vajalikku kätte. Siis tuleb kindlasti toitu kodutoiduga varieerida.
5) kindlasti tuleb lisaks anda puu- ja juurvilja ning võimalustmööda toitu mitmekesistada.

Toidu kogus
Tavaliselt sööb su loomake umbes 45 grammi põhitoidusegu päevas. Toitu võib rotile anda 1-2 korda päevas. Kuivtoidusegu võib tall ka kogu aeg ees olla.

Mõnedele rottidele meeldib toitu peita ja varuda. Kord nädalas puuri puhastades tühjenda ka toiduvarud. Riknevat toitu pead puurist muidugi kogu aeg eemaldama, kui ta seda varuma kipub. Õhtul pandu jääke on paras hommikul kokku korjata.

Toidulisad

Tiine ja imetav emane vajab kindlasti proteiinirikast lisatoitu. Nt muna, kassipoja krõbinad, liha, kohupiim jm.

Kui annad rotile mitmekülgset toitu või toidad teda peamiselt näriliste kuivtoiduga, siis pole menüüle vitamiine ega mineraalaineid lisada tarvis.

Igaks juhuks võiksid panna loomale veidi ka heina, et varustada teda vajalike kiudainetega. Kuigi rott üldiselt heina ei söö, vaid kasutab seda pigem pesa vooderdisena, võivad nad vahel seda veidi siiski näksida.

Igaks juhuks on hea puuris hoida mineraalikivi, mida rotid vajadusel närivad.

Maiustused
Rotile sobivad mitmesugused pisiloomade maiustused, aga ka koerte närimiskondid. Samas võib poemaiuste asemel pakkuda ka puuvilju, maisi ning muud rotile meeldivat tervislikku. Poemaiustusi on tark kasutada eelkõige siis, kui soovid rotti hea käitumise eest kiita.

Joogivett vaheta iga päev ja pese pudelit põhjalikult kord nädalas. Kui kasutad lahtis jooginõu, pese seda iga päev.


Omaniku loal kasutatud:
Kuidas ja millega rotti toita


Rottide paaritamine

Rottide paaritamine ei ole asi, mida kergekäeliselt ette võtta. Sellegipoolest tasub end rottide suguküpsuse ja tiinusega kurssi viia. Võib juhtuda, et just need teadmised panevad sind roti paaritamise üle järele mõtlema. Võib juhtuda, et elu mängib sulle vingerpussi ja täiesti ootamatult oled silmitsi tiine rotiga. Võib juhtuda, et need teadmised tulevad kasuks.
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 41 korda
Vanus: 34
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Ülevaade rottidest ja nende pidamisest

PostitusPostitas Mercar (Teema autor) » 25. veebruar 2008, 19:13

Marjaana e. Coco kirjutas põhjaliku kursusetöö rottidest.
Tegu ei ole puhtalt ülevaatega kodus peetavast rotist- vaid mitmekülgne ülevaade nii kodurotist kui rändrotist, muuhulgas vaadeldes neid ka haiguskandjatena ja ohuna inimestele. Kokku siis üle 20 lk põhjaliku eesti keelset teksti.
LINK pdf failile.

Soovitan kindlasti lugeda :)
Lohe (geko liigist Rhacodactylus ciliatus)
[Pleig, Varglik, Murdjakääbik, Urglik, Vilks, Väle Kütt, Tahmanina]
Kasutaja avatar
Mercar
Hingelt Tartlane
Üldkorrapidaja
Üldkorrapidaja
 
Postitused: 3807
Teemad: 65
Pildid: 40
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 41 korda
Vanus: 34
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Üldised jutud

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 1 külaline