www.pisi.ee

Kuidas ja millal sai alguse teie rotiarmastus? Ja kuidas sattus teie esimene rott majja?

nu.. täpselt ei teagi millal see alguse sai, arvatavasti kunagi ammu . Mulle on koguaeg rotid meeldinud, kui väike olin siis püüdsin endale hiiri purki ja kantseldasin siis neid
Esimese roti, Rutsu sain a la 5 aastat tagasi. Lugu selline: Läksime emaga järjekordselt zoo kauplusesse rotte imetlema Ja seal ta siis vaatas väike nunnu särasilmne rott, kes püüdis meile iga hinna eest tsirkust teha, et me ta ära ostaksime. Üritasin, siis emale auku pähe rääkida. Ema oli kategooriliselt vastu, kuna arvas, et ma ei viidsi temaga hiljem tegeleda. Kahe paluva näo ja minu suure lunimise peale me siis lahkusime zoo poest kaenlas rott, söök-jook, muud tarvikud ja puur:P

Laps pani ennast WC-sse kinni ja nuttis, sest tal ei olnud oma looma...
Kaalusime siis kõiki argumente (poja astma, liikuv eluviis,...) ja otsustasime roti kasuks - et väike, intelligentne, vähenõudlik, ei ela kaua ja kui poisil halvem hakkab, anname poodi tagasi...

kuidas sattus teie esimene rott majja?

Tegelikult sattusin mina hoopis kohe peale sündimist elama majja, kus oli palju-palju rotte... ehtsaid rändrotte... Ega mul nende vastu mingit armastust küll ei tekkinud, aga erinevalt oma emast ma neid just päris ei jälestanud kah. Ja rotipojad olid ju nii armsad Kodustamiskatsed küll luhtusid, aga igatahes võin öelda, et minu päris esimese roti nimi oli Rätipoiss. Hiljem kolisime ära ja vahepeal jagasin 7 aastat oma tuba hoopis kassiga.
Kui Tallinnasse kooli tulin, siis elasime jälle ühes korteris vähemalt ühe metsiku rotiga. Vot seda looma ma kartsin. Oli selline suur ja tokerdunud karvaga. Vedas ükskord pool pätsi leiba minema ja siis öösiti näris seda väga valjusti... Pidasin plaani kass majja võtta, kuid ühel heal päeval tuli elukaaslane täiesti ette hoiatamata Tartust ema juurest noore valgekirju rotiga. Mis mul siis muud üle jäi, kui teda armastama hakata . Nii me siis elasime pool aastat: köögis kolerott ja rotimürk, toas isiklik sõbralik Rott peaaegu vabapidamisel... Kõik vist jäid ellu ning mõned elavad veel tänase päevanigi...

Olin vist 10-aastane kui nägin tuttavate pool külas esimest korda laborirotti. Loomake hakkas mulle kohe meeldima ja nii ma siis lunisin vanematelt ka endale rotti. Loomulikult ei tahtnud-ema-isa sellest kuuldagi; arvasid, et ma ei viitsi puuri puhastada jne. Kunagi sattusin aga vanaisaga loomapoodi ja tema mulle esimese roti ostiski. Tegelikult oli see paras üllatus, sest vanaisalt oleks rotti kõige vähem lootnud (teadagi- vana aja inimese suhtumine rottidesse!).
Nüüd on mul olnud kokku juba 5 rotti (mitte kõik korraga) ja praegu plaanin uusi võtta. Puur ja tarbed on ju kõik olemas ja roti-igatsus ka peale tikkumas.
Vot nii <:3 )~~

Hamstreid olen pidanud lapsest saati, esimene rott aga oli mul 10 aastat tagasi. Ostsin Pärnust isase roti. Umbes kuu aja pärast sai rotte palju. "Isasel" rotil sündis 13 poega. Suutsin kõik tuttavatele ära anda ja "isase" ka. Kuni siiani olen elanud ilma närilisteta. Nüüd aga.... 3 rotti, kääbushamster, 2 liivahiirt, 2 jaapani tantsuhiirt, 2 paljasnahkset hiirt. Tuttavad juba küsivad, et millal närilistemaja ametlikult avatakse ja palju pilet maksab. Eks endal on ka nati imelik. Teisalt on nad ju mul tütrega (15a) kahe peale.

caty kirjutas:Hamstreid olen pidanud lapsest saati, esimene rott aga oli mul 10 aastat tagasi. Ostsin Pärnust isase roti. Umbes kuu aja pärast sai rotte palju. "Isasel" rotil sündis 13 poega. Suutsin kõik tuttavatele ära anda ja "isase" ka. Kuni siiani olen elanud ilma närilisteta. Nüüd aga.... 3 rotti, kääbushamster, 2 liivahiirt, 2 jaapani tantsuhiirt, 2 paljasnahkset hiirt. Tuttavad juba küsivad, et millal närilistemaja ametlikult avatakse ja palju pilet maksab. Eks endal on ka nati imelik. Teisalt on nad ju mul tütrega (15a) kahe peale.

***15a endameelest olen küll alles 14***
Esimese roti sain kuna:
1. sain omale 2 jaapani tantsuhiirt
2. tekkis eriline armastus näriliste vastu ja sain kääbushamstri, kelle puur oli liiga suurte vahedega ja siis sai uus puur ostetud
3. allesjäänud puuri (laia vahega) mõtles mamps panna midagi suuremat...Liivahiir või rott...otsustasin, et rott...
Nii saingi "oma" esimese roti kuigi jah rotid on ennegi mu maja vallutanud nagu caty enne ütles

Kairi_616 kirjutas:***15a endameelest olen küll alles 14***

Tõde tuleb päevavalgele.
Mu päris esimene rott oli kunagi lapsepõlves, isane must, kellest eriti ei mäleta peale selle, et ta suri millegi kätte, mida tollal arstid ravida ei osanud. Ilmselt ka kopsupõletik vms.
Praegused said alguses 2001 sügisel, kui sõbranna juurest kaks viiekuust arga emast tõin. Pidasin neid üsna keskpäraselt üle aasta. Kuni 2002. a. sügisel tekkis seis, et oli üks rott, kellele arst soovitas kaaslase leida. No siis hakkasin rottide kohta infot otsima. Kogu 2003 lugesin hoolega ning rottide arv tõusis koos teadlikkusega - ühest sai kolme kuuga kuus. Pikemalt jutt kodukal, mis nüüd jälle mitu kuud uuendamata.
Praegu tean küll, miks just rotid, aga peale selle, et neist kahest halist sõbranna juures kahju hakkas ja nad nunnud olid, ei oska asja algust seletada.

minu esimesed rottid tõi minu õde umbes 4 aastat tagasi nad olid meil umbes paar kuud ja meil oli 3 pesakonda ja antsime isase rotti onule ,,rott elas onu juures lahtiselt....rott suri ära sest ta sõi midagi mürgist ja hambad olid liiga pikad....ta ei jõudnud õigel ajal arsti juurde,,,,meie rott suri 1 kuu pärast vanadusse..peale seda tõime ühe rotti veel aga me kolisime siis pidime rotti ära andma....nüüd võtsin üle pikka aja uue rotti.....

Endal mul sai rotiarmastus alguse kuskil 4-5 aastat tagasi. Ühel naabril oli rott, kellega ta õues käis ning siis kari lapsi ümber alati oli. Mina olin kah alati kohal Nägin siis, kui suurepärased on ikka rotid
Esimesed kaks rotti sattusid majja nii, et pika unistamise peale lihtsalt ostsin puuri ja tõin rotid. Vanemad polnudki eriti vastu.

Ka mina olen lapsepõlves igausugu loomi pidanud: kääbushamstrid - 2, tavaline süüria hamster - 1, viirpapagoid - 2, merisiga - 1, kuldkalad - 4, jaapani tantsuhiired - 2, kääbusküülik - 1 (nad ei olnud muidugi õik korraga ), aga kunagi ma ei saanud endale rotti, kuigi väga tahtsin, sest ema ei sallinud neid...
Nüüd, kus elan oma elukaaslasega ja meil muid loomi ei olnud, otsustasime koos, et võtame rotid ning käisime neid tihti loomapoes piilumas, kuni lõpuks lambist ära ostsime ja üldse ei kahetse

Minu rotiarmastus sai alguse sellel kevadel, kui mul oli võimalus ühe inimese lemmikrotti käes hoida. Ta oli nii tore ja sõbralik tegelane, et hakkas mulle kohe meeldima. Siis ma hakkasingi ise ka roti võtmise peale mõtlema. Siis leidsin lontu.ee-s sobiva kuulutuse ja rotu saigi koju toodud

Minu huvi rottide vastu algas Tartu Ülikooli loomapsühholoogia loengus, kui reastati arukamaid loomi ja linde. Minu suureks üllatuseks sain näiteks teada, et rott suudab eristada ja meelde jätta väga erinevaid kujundeid. Näiteid rottide arukusest oli selles loengus veel palju. Esimene kokkupuude päris rotiga oli mul Tallinn-Tartu bussis, kui minu kõrvale sattus istuma noor naine, kellel oli kaasas valge rott. Algul uurisin rotut vähe kaugemalt, kuid siis otsustas rott olukorra lahendada ja ronis mulle sülle. Hästi vahva tunne oli see, kui see valge rotu veel mu näppe nakitsema hakkas. Roti omanik oli samuti üllatunud, sest tavaliselt see rott võõraste sülle väga ei olevat roninud. Eks mul siis vaikselt hakkas tiksuma mõte oma rotist. Läks veel aastake või paar, kuni hakkasin juba tõsisemalt infot rottide kohta otsima. Nii nagu ikka roti-info otsimise käigus, on kõik varem või hiljem jõudnud Lontusse. Nii minagi. Mäletan, kuidas lausa ahmisin kõiki postitusi- ise ma ennast kasutajaks ei registreerinud, sest mul ju rotti polnud. Ka siis, kui juba oma esimese rotu, Mirka, koju tõin ei julgenud ma veel foorumisse midagi kirjutada. Pidasin end ikka tõeliseks algajaks, kellel tarkade jutu vahele segada ei sobi.

No mul üldiselt oli nii , et mul kadus hamster 3 nädalaks ära ja ma arvasin , et ta on juba ammu surnud . no siis ma olin nii kurb , et ema lubas mulle osta kaks rotti ma olin siis nii õnnalik !
siis kui ma polnud jõudnud veel rotti osta ilmus mu vana hamster välja , kes oli elus ja terve. Siis ema ei tahtnud enam mulle rotti osta kuid pika mangumise peale ema oli ikka ja jälle nõus roti ostma. Siis kui rotipuur oli valmimisel käis mul külas 1 sõber kes võttis oma roti Twisty kaasa . Ma kiindusin selesse rotti väga . Ta on nii armas . . Nüüd tahan ma endale 3 rotti , aga ema ei taha lubada!

Küsisin emalt kas sa rotti tahad, nii nalja pärast. Hakkasin siis pärast rottide kohta uurima ja... Siis tahtsin hoopis mina rotti.

Sain oma esimese roti 4 aastat tagasi.Läksin ühel päeval koos emaga loomapoodi , nägin seal esimest korda rotte.Nad hakkasid mulle silmapilk meeldima.Siis saingi omale väikse rotikese .

Mul pole mitte kunagi hirmu olnud rotikeste vastu ja nad on mulle alati meeldinud , ma sain eile omale valge rotikese Elemendi .
ta on nii nunnu .

Mulle on alati loomad meeldinud.Enne esimest rotti olid mul 3 kääbushamstrit, kes väga ruttu ära surid.Siis saingi oma esimese roti ja nüüd olengi neid pidanud.Rotid on üle kõige!

Rotiarmastus algas u. 2 aastat tagasi, kui lugesin lontu.ee`s rotiteemasid. Nii nad mu südame vallutasidki ja on sinna täiesti lootusetult kinni jäänud. Eriti võluv on nende suur, paks, roosa saba. Rotte mul endal veel kahjuks ei ole, aga tahakisn need väga suve alguses saada.

kaisake131 kirjutas:Rotiarmastus algas u. 2 aastat tagasi, kui lugesin lontu.ee`s rotiteemasid. Nii nad mu südame vallutasidki ja on sinna täiesti lootusetult kinni jäänud. Eriti võluv on nende suur, paks, roosa saba. Rotte mul endal veel kahjuks ei ole, aga tahakisn need väga suve alguses saada.

Mul ka veel rotte ei ole kuigi väga tahaks. Ma arvan/kardan, et ema ei taha neid võtta aga samas, kui ta oli ennem merisea võtmise vastu, võtsime ikkagi ja nüüd meelidb ta emale küll.... Niiet, mine tea! Muidu sai mu rotiarmastus alguse sellest, kui ma nägin loomapoes imearmsate nägudega emaseid rotte, kes kõik minu pool vaatasid . Nii suur kiusatus oli neid endale võtta.

Minu roti armastus algas esimesest silmapilgust kui ma teda poes nägin siis võtsin ema isa käest kinni ja viisin nad roti puuri juurde

see oli selle aasta augustis , kui ma läksin oma sugulasega tema sõbra poole . tal oli aastane emane , musta värvi rott , ja sellest ajast peale hakkasid mulle metsikult rotid meeldima

Kaks kuud ma siis lunisin omale rotti , aga ema oli nii vastu kui vastu , aga ükspäev läksime lihtsalt möödaminnes loomapoodi sisse , ja isegi tema ei suutnud neile hallidele mustade ümmarguste silmadega rotikestele vastu panna ja järgmine päev võtsime kätte ja ostsime ühe halli , reks karvaga (natuke aega tagasi avastasin et pealeselle on tal ka 'irish' markeering) ja ühe albiino .

Ma ei teagi, ma arvan et siin pisis algas mu rotiarmastus. Nüüd on rotid mul lemmikud loomad ja kindel plaan on nad endale koju muretseda ka.

Mina käisin (ikka veel käin) koguaeg loomapoodides rotte nunnutamas. Lõpuks ütlesin emale, et tahan rotti. Ema ei olnud nõus, aga siis ma uurisin nende kohta hästi põhjalikult (ema käskis, aga ise tahtsin ka) ja kandsin emale ette, mis ma teadsin. Ikka ei tahtnud eriti..Aga siis ma kirjutasin paberile 5 põhjust, miks ma rotti tahan. See õnnestuski. 19. märtsil läksime kogu perega poodi ja ostsime kaks berkshire emast rotikest .

Ma täpselt ei teagi kust kõik alguse sai, aga väiksena oli mul hiir ja kui ma siis suuremaks saades jälle looma tahtsin ei olnudki mul peas muud valikuvõimalust kui rott. Ning peale esimest rotti jäid nad mulle kinnisideeks.

Mul on ammu juba rotiarmastus peal.Sellised armsad ja väga targad loomakesed.Peale pärnu looduskeskuse elusnurga külastamist olen üritanud emale auku pähe rääkida.Jäi üleeile nõusse.Saan 12.märtsil rotid kätte.

Rott meeldis mulle juba pubekana. Siis küll natuke valedel põhjustel ... sest ta ei meeldi enamusele keda tunnen Aga oli ka põhjus, mis on natuke mõistlikum - rott on sotsiaalne tüüp. Suhtleb inimesega.

Siis suri mu koer. Pikalt leinasin ja lubasin et ei ühtegi looma enam. Nüüd olen tagasi tulnud oma rotiarmastuse juurde. Mida rohkem süviti selle pisikese intelligentse tüübi kohta uurin seda rohkem veendun et just see loom on mulle ja mu perele õige sõber.

Tegelikult on mälestus päris lapsepõlvest vast koolieelsest ajast või nii. Tahtsime naabripoisiga laudas rotte püüda ja siis purki elama panna Ühe peaaegu saimegi kätte. Õnneks pääses ta siiski minema.

Hetkel veel rotti ei ole.

Leidsime bussipeatusest kandepuuriga 6 rotti, 3 emast ja 3 isast.
Ühe kõige väiksema emase jätsime endale. Ja see oli kõik vist 2009 aastal.

Kasutaja ganna juures nägin nüüdseks juba lahkunud Tila, võrgutas mu ära...enne mõtlesin, et jubedad elukad...