Vanemate suhtumine rotti

[Gerbil]

mul kah ema kardab rotte muidu võtaks need kah

Oma esimese roti tõi ema mulle ridikülis. Väga nunnu rott oli, ja ma olin isegi veidi kohkunud, kui ema nagu muuseas roti lauale pani. Rotti olin ma endale alati tahtnud. Kui 2 rotti oli juba vikerkaare taga, siis tekkis tahtmine uus rott võtta. (Olen selline inimene, kes armastab loomi, kuid mitte leinata. et siis ruttu uuega tegelema, et ennast mitte piinata) Valgeid rotte ema ei sallinud...kohe üldse mitte (teised olid standard must-valged), isaseid ta ka ei sallinud. Lõpuks sain suure mangumise peale endale koju uue ISASE VALGE rotu. Ema ei olnud alguses just kuigi õnnelik. Peagi võttis ta poisile seltsiks ka tüdruku - minu viimase roti Roberta. Peale pausi väitis ema ka, et see oleks nagu harjumuse asi - tema põlastus valgete rottide vastu vähenes. Totaalselt .
Ise tahaksin endale hirmasti koera. Kas või sellist pisikest. Aga vastus oleks teada tuntud: "Camoon, me elame korteris...Kes temaga väljas hakkab käima? Bla bla bla bla, bla bla!?! Bla bla! Bla bla bla bla bla?" Jne...
Kui vaid saaks ema kuidagigi nõusse ...

[Endised kasutajad]

Nagu ma tähelepanin ,ei luba paljude emad endale rotti võtta!Sellest ma võin kohe väikse loo rääkida,kuidas ma endale rotid sain!
Oli minu sünnipäeva õhtu ja ma sain endale 1000 kr.Me läksime ema sõpradega kohvikusse mu sünnat tähistama ja me panime õega tähele ,et kohviku all asus loomapood.
Me jooksime koos loomi vaatama ja nägime kahte armast isast rotti.Mul endal oli raha kaasas ja mõtlesin ,kuna meil loomi pole ostan rotid ära.Ma tegin natukene pätti ja ei küsinud kas ema ja isa nõus,kuna ma teatsin ,et nad ei luba ja ostsime õega ära.
Kui ema ja sõbrad alla tulid ,jäi ema trepil suu lahti vaatama.Ta päris kas me oleme segased,sest me teadsime et talle ei meeldi rotid.
Pärast kui nad olid juba kuu elanud meie juures nunnutas ja hoolitses nende eest ema ,kuna ta oli nii ära kiildunud.
Nüüd on kahjuks rotid surnud ja need kes peale neid olid nemad ka ja nüüd on meil odus selleasemel 3 koera ,2 deegut ja 2 viirpapagoid.
Tegelt ma tahaks saada endale veel paljusid loomi ,aga praegu piisab ,kuna deegud on emane ja isane ,koerad on emane ja 2 isast ja ka viirud on emane ja isane

[Endised kasutajad]

Mul pole ema kunagi lubanud roti ega muid loomi võtta . Olen võttnud salaja ning kui ta näinud on pole rotist juttu olnud või ta ütleb rohkem äa võta loomi.

[Endised kasutajad]

Kuidas suhtuvad teie vanemad rotti
Minu ema ei tahaksi üldse rotti, aga mina niiväga tahan

[Endised kasutajad]

Minu emale hullult meeldivad aga isa jälestab.Nii kahju et su vanematele ei meeldi. Millil tulevad pojad ja ma saaksin ühe sulle anda.

[Endised kasutajad]

Minu emale meeldivad rotid. Aga kuna ma ei ela enam vanematega koos, siis pole probleemi!

[Endised kasutajad]

Mina ka ei ela oma emaga juba 15 aastat koos. Tean, et ta ei salli rotte silmaotsaski, kuid minu rotudest on hakanud lugu pidama ja hirmud taanduvad vähehaaval. Ta olla kunagi noorpõlves metsiku rotukäest kaela hammustada saanud ja sellest ka hirm ja vihkamine nende vastu.
Moraal: vanast peast on ka võimalik muuta suhtumist.

[Endised kasutajad]

minu ema on kah nende järele hull...
ma ei ela enam emaga koos vaid ainult venna ja tema pruudiga...ema aga käib neid kogu aeg vaatamas ja kasuisa ei ole kah päris ükskõikne. ainuke kes neid natuke kardab meie peres on venna pruta, aga mitte nii hullult et neid toita ei suudaks ja kui puuri luuk on kinni siis olukord rahulik... sel ajal kui tibud vabalt ringi jooksid ei julgend tüdruk isegi minu tuppa netti tulla kuna kartis aga seegi möödub ajapikku...
seega on olukord paari kraadi võrra heast parem
rottidel armastust rohkem kui oleks võinud alguses arvata

[Endised kasutajad]

Kuna minagi elan sügisest vanematest eraldi, pole mu ema-isa meie rotte veel näinudki.. Ema kuulab siiski huviga minu rotiheietusi, kuigi ta rottidest kui lemmikloomadest (veel) eriti lugu ei pea. Isal on jällegi suhteliselt ükskõik, on mul rott, kass või tarantel või mis nende nimed on, rääkimata sellest, mida nad teevad....

[Endised kasutajad]

seda varianti valikus ei ole, aga ma olen ise vanem ja võtan kahel käel rotikesed vastu

[Endised kasutajad]

Minu vanemad elavad ka minust eraldi, aga minu rottide võtmise plaani suhtuvad nemad väga kriitiliselt. nagu kõikidesse minu plaanidesse, nii et olen juba harjunud

[Endised kasutajad]

olgu, ämm avaldas arvamust ja ei kiitnud heaks, kui aga külas käis ja looma nägi oli sõber küll, looma haigusele elas kah kaasa ja kui loom magama sai pandud oli kurb kah ja uuris kuna uus tuleb (uus tuleb kui leian tingimustele vastava looma, poed pole veel suutnud pakkuda)...

[Endised kasutajad]

Minu emale väga meeldib rott. Ta võtab teda kätte ja hoolitseb tema eest, kui mind ei ole. Minu isal on suhteliselt ükskõik, aga ka tema vahest paitab Fridekat . Üldiselt on minu vanemad rotti mõistvalt suhtunud ja on talle ka väiksed pahandused andeks andnud!

[Endised kasutajad]

Mu ema suhtub rottidesse täiesti mõistvalt, tänu temale rotid meile tulidki. Vahel ta võtab neid sülle, pakub neile head-paremat ja silitab neid. Kui ma ka kodust ära olen hoolitseb ka tema nende eest. Ühesõnaga ta suhtub rottidesse hästi.

[Kissu]

Minu ema suhtub ka kõigisse minu loomadesoetamise plaanidesse kahtlaselt ja pigem negatiivselt. Kuna ma aga temaga koos ei ela, ega isegi mitte ühes linnas, siis ei saa ta mind takistada.

[Endised kasutajad]

Jah, mida suuremad ja iseseisvamad me oleme, seda enam need vanemad ikka sekkuda tahavad. Neil mingi harjumus vist?

[Kissu]

Nad tahavad, et lapsed jääkski lasteks.

[Endised kasutajad]

Imelikul kombel ema, kellele niikuinii ei meeldi, et mul loomad on ja neid aina juurde tuleb, irw, küsib nüüd, peale seda, kui ma oma rotti kõikmõeldaval moel üles kiidan, et vot kui TIBU loom ikke teine, kuidas tal läheb ja tunneb huvi... Ta pole teda veel näinudki, aga äkki pühapäeval tuleb minu poole ja näeb. Näis mis ta siis ütleb. Kasside suhtes ta niikuinii oli alati eelarvamusega, aga muidugi on kass ka märksa tavalisem loom. Huvitav, mis siis saaks, kui peaksin tuhkru võtma?

[Gerbil]

Lisada võiks veel ükskõikse ja perelemmiklooma vahepealse variandi . Minu ema andis küll vahest süüa, kuid puuri puhastasin jms tegin ikka ise. Ja kui tahtsin, et ema rotiga veel enam suhteid soojendaks, siis pidin ikka mina minema ja talle roti kätte andma. Seda küll ei olnud, et ta ise välja võttis ja poputama hakkas .

[Endised kasutajad]

Mina võtsin roti siis, kui ma enam kodus ei elanud. Alguses ema küll vaatas imeliku pilguga - rott?:o
Aga nüüdseks on ta omaks võtnud. Külas käies silitab ikka rotti ka

[Endised kasutajad]

Kuna elan oma vanematest eraldi, siis pole sellega probleeme olnud.
Küll aga tuleb mõne päeva pärast ema ja roti üksteisele tutvustamine...
Ei tea, kas tuleks nad ka vaniljesuhkruga kokku määrida ja siis ise ärevalt veepritsiga kõrval vaadata ?

[Endised kasutajad]

Mina elan veel perega koos. Ema lubas mul roti võtta. Aga ta nii hirmsalt kardab ta saba ja seetõttu ei julge ta Bertale isegi mitte pai teha. Üks päev isegi puudutas teda korraks, kui ma Bertat oma süles hoidsin. Aga muidu hoiab ta roti puurist ja rotist kaarega eemale. Ma ikka narrin teda, et ta on ikka nii argpüks ja et see saba pole üldse nii jube, kui ta arvab. Hirmudest saadakse ikka jagu ka. (Mina ju sain)

[Endised kasutajad]

Aga hirmul pidid suured silmad ka olema...Äkki su ema näeb rotil saba poole suuremana?

[Endised kasutajad]

Kes teab. Äkki näebki. Varem kartsime emaga koos rotti ja eriti tema saba. Ma arvan, et ta kujutab ette, et see on mingi suur suur vihmauss. Aga saba pole ju ligane. Isegi lontu küsitluses vastasin paar kuud tagasi, et ei võta iial rotti. Vaat, mis siis nüüd välja tuli.
Aga jumal tänatud, et temal pole probleemi rotiga koos elada. Tegelikult ta nii kui nii armastab väikest Bertakest. Ma ju tunnen teda ja tean, et ta armastab väga kõiki loomi ja hoolib nendest.

[Endised kasutajad]

Vaatan et teil siin nii toredad jutud ja otsustasin ka enda jutukese kirja panna;)
Algas see nii et ma tahtsin rotti aga emale ei meeldinud roti saba ja yhel p2eval ( kui mu isa mulle raha yle kandis ) ostsin ma roti puur ja teattasin emale rõõmsalt ma ostsin rotudele juba puuri valmis aga mu j2rgmise raha ylekandmiseni oli kuu aega j22nud ja mu pere tegi kõikk võimaliku mulle selgitamaks et rotid on vastiku sabaga nad haisevad ja hammustavad ja on nii suured...Võta parem hamster, aga mul olid ennem juba olnud 2 kbushamstrit nunnud olid aga igavad ei liikunud yldse jne..Aga see selleks.Siis ma võtsin oma sõbralt laenu 100EEKU et osta rotu ja ma j2in sõpsu juurde ööseks sel p2eval me selle 2ra korraldasimegi ja kui mulle j2rgmisel p2eval j2rgi tuldi tulin ma koos puuri ja rotudega autosse...
Ja nyyd armastab ka minu ema rotusi, ta isegi võtab neid rohkem v2lja kui mina ja vaatab ikka et kas seda või toda saaks ka rotule pakkud:P
Selline oo mu Story...
ThE EnD...

[Endised kasutajad]

Minu lugu oli aga teistmoodi.
Tahtsin endale õudsalt rotikest,sest Helena rääkis,et tal on ja nad on nii armsad.Otsustasin,et võtan salaja.Tegin siis talle ühte suurde karpipesa ja hoidsin seda väga suure saladus katte all.Öösiti magas ta minu voodis.Varsti aga hakkas paha tunne,et kuidas ma ikka teda hoian ja läksin rääkisin emal.Ema sai väga pahaseks ja ütle,et rotid talle ei meeldi.Palusin,et ta vaataks kasvõi teda.Emale hakkas kohe rotike meeldima ja kohe järgmisel päeval läksime ja ostsime talle puurikese.Nimeks panime sellele pisikesele siblijale Rotu.Nüüd on ta meil elanud vist 6 kuud ja on minusse väga kiindunud.

[Endised kasutajad]

Minul on ema see, kes lubaks. Ta ütleb et väike loom, ja et kui endal pealehakkamist on siis palun väga.!! Kui mul alguses tekkis tahtmine rott saada, siis olin selle lause üle väga õnnelik .
Siis tuli aga mängu isa. Temale rääkisin isegi natuke enne kui emale, arvasin kohe, et vastus on ei. Nii see oligi. Otsustasin isale mõni nädal seda mitte mainida, siis rääkis talle sellest ema. Siis võeti mind letti ja hakati pärima minu ja ema käest et misasja me siin organiseerime. Tema nimelt arvab, et rott on loom, kes haiseb (sellele olin ma KATEGOORILISELT vastu!) ja enda tõestuseks tõi ta mulle näite alt korruse 2 suurest koerast ja sellest haisust mis seal on . Siis tekkis minu ja isa vahel loomulikkult tüli. Ei rääkind vist oma 3 päeva . Siis ütles mulle ema, et olgu ma parem hea laps, siis on veel lootust
Siis lubas ema mulle, et hakkab isale ise vaikselt mainima, eks näis, kas ema suudab isa põhimõtted alla suruda. Endal on igatahes pöidlad peos .

[Endised kasutajad]

Emmele jubedalt meeldivad rotid. Toidab neid jne. Isa käib vahest vaatamas ja anna talle sülle neid.

[Ene]

Kuna ema rääkis pidevalt: "Korterisse me loomi ei võta!", ei osanud ma arvatagi, et talle võivad rotid meeldida. Seega, kui mulle rott kingiti, oli ka tema päris õnnelik.

Isa suhtus algul väga kahtlevalt uude pereliikmesse ja oli ka üpriski tige. Kuigi ta saab loomadega väga hästi läbi. Loomad tavaliselt kohe jooksevad tema juurde kui ta nende juurde satub Nüüdseks on ta rotiga harjunud.

Mõlema vanema poolt oli koju loomade võtmise üks vastuargumente ka selline, et me nagunii ei hoolitse nende eest korralikult see ajas pidevalt tigedaks.

Õnneks on nüüd selge, et ma hoolitsen oma roti ja tema puuri eest korralikult.

[Lind1100]

Minu rotivõtmise lugu algas nii:
Autoga koju sõites küsisin ema käest niisama, rohkem nalja pärast:
"Ema kas sa rotti ei taha?"
Ema muidu kartis kergelt rotte.
Ja nüüd on mul rotid.
Üllatuslikult oli aga ema see kes ühel päeval küsis kas ma tean kõike rottide kohta ja mind poest rotte valima sõidutas. See kui rotid ta peal on ei tundu talle aga praegugi parima asjana, kuigi muidu loomakesed talle juba meeldivad. Isale meeldivad rotid väga ja ta võtab neid ka ise välja.