Täna siis Otu pojad nelja päevased. Nüüd tean ka et vähemalt üks poeg on kindlalt elu ja tervise juures, sest eile kui ema pesast välja tuli oli vist poja veel tissi küljes, nii et ta kukkus pesast välja. Ukerdas teine tükk aega enne kui ema tagasi läks ja poja pessa viis.
Otsustasime elukaaslasega et kuigi ruumi vähe ja ka rahalisi resursse pole eriti raisata, siis ostame ikka Totule suurema puuri. Kahju teist kohe vaadata, õnnetu et üksi pidi jääma ja siis topiti veel väiksesse puuri ka. Plaanis mul nagunii pojad endale jätta (kui neid just 7 või rohkem pole), nii et siis nagunii läheb puuri vaja. Kui pojad piisavalt vanad siis lähme arstile, teeme sood kindlaks ja püüame isased pojad Totuga sõbrustada ja emased siis jäävad ema juurde. Plaan küll sellina, aga näis mis saab.
Pilt siis hetkel selline-vasakul puuris elab Otu oma pojukestega ja paremal Totu oma suure üksindusega.