Meie põrsakari korraldas täna hommikul ühe suuremat sorti ehmatuse kogu perele.
Et kõik ausalt ära rääkida, tuleks alustada sellest.....
Meite preilid/prowwad söövad tavaliselt oma hommikusöögi umbes kella seitsme paiku (siis kui pere tööle/kooli hakkab minema). Ja peab ütlema, et tüdrukute kellad töötavad äärmiselt täpselt, sest väiksemgi hilinemine teenindava personali (st. minu) poolt, mõistetakse valjuhäälselt hukka. Ja puhkepäev (nagu tänagi) ei ole vabandus, s.t. söök peab õigeagselt
ees olema ja kõik. Muidu saavad ka kõik naabrid teada, kui hoolimatud omanikud meie põrsastel on.
Täna hommikul aga oli kuidagi kahtlaselt vaikne, olgugi, et ma jäin söögi etteandmisega hiljaks (äratajaid ju polnud). Ka toitu ette andes ei olnud Printsess Bonita nina tavapärasel kombel mu kätt eest ära nügimas. Mina ei hakanud unise peaga sellest suuremat numbrit tegema ja pugesin uuesti põhku.
Aga kella üheksa paiku läks emmeliine põssadele hommikutere ütlema ja jooksis siis, näost valge, minu juurde, et nüüd on küll midagi väga pahasti, sest hommikul pandud toit oli puutumata ja ühtegi põrsast ei paistnud ka kuskil olevat.
Uhhh.
Tormasin ka siis puuri juurde ja tõesti tõesti, söök täiesti puutumata ning mitte ühtegi põssat silmapiiril. Lähemal uurimisel leidsime siiski ühest puurinurgast üsna hirmunud olekuga Pisikese kössitamas. Peale väikest põssatamist ilmus maja ukse peale veel üks arglik nina ja siis veel teinegi (mis iseenesest on juba üsna erakordne sündmus, sest kui majakeses on Printsess Bonita, siis ei mahu sinna kedagi teist, kuna puuri sees olev maja on tema oma ja punkt).
Jälle Uhhhh (nüüd juba kergendusega), sest kõik põssad kenasti alles ja näis, et ka täie tervise juures.
Preilide väljameelitamine ja sellise hirmuhoo põhjuse väljaselgitamine võttis aega. Päris 100% kindel ma pole aga tundub, et süüdlaseks oli üks raadioga äratuskell, mis polnud korralikult välja lülitunud ja tegi sellist hästi vaikset ja madalat urinat. Kuulsin ise seda juba eile õhtulgi aga arvasin, et ju see kuskilt õuest kostab ning põssad ei paistnud ka sellest välja tegevat. Igatahes muutusid põssad pääle selle uriseja väljalülitamist kohe pisut julgemaks.
Natuke peterselliga meelitamist ning esimesena ronis välja Pisike ja tema matsutamise pääle mõne aja pärast ka vanemad prowwad. Ja kui juba kurgi maitse suhu sai, olid ka hirmud unustatud
.
Moraal siis selline, et merisgadel on väga hea kuulmine ja et nad on ühed parajad argpüksid
Kuna täna oli meil korraline suurpuhastus põrsaste elamises ja neiud seetõttu vabalt ringi jooksmas, siis sai neid natuke läbi kaamerasilma luuratud:
(klikitavad)