Lõpuks on KAISU oma seakarjaga kah tagasi foorumisse jõudnud. Ja meelde tuletuseks mõned read ka meie tegemistest.
Notsusi endiselt neli. Kolm emast. Ja üks lõigatud isane- Härra Saba. Kuna Sabal on väike pea, siis ta enam ei mäleta, et lõigatud sai. Omast arust on ta endiselt üks õite kõva isane. Tegelikuses aga naiste ülemvõimu vastu ei saa. Sest karja juht on Otu-Potu- suur ja võimukas emane. Ka kõige inimsõbralikum. Otuka meelistegevus on õla peal kõrva krudisemine.
Äpu- sai nime pideva hädaldamise järgi. Tema meelistegevus on karjumine. Siis kui sülle võtad, siis kui kammid, kui keegi juhtumisi talle otsa jookseb, kui keegi tema hammaste vahelt võilille ära näpsab, kui teda üksi toa teise nurka jäetakse, kui..., kui... Ühesõnaga igal võimalikul ja võimatul juhul. Aga pahaks talle seda ei panda, sest ta näeb nii beib välja. Väikesest karvapallist on kasvanud tõeline lokkiskarvaline iludus. Lausa uskumatu tundub see muutus tuhkatriinust printsessiks.
Ja auga on Äpu oma iseloomu ja välimuse edasi andnud oma lapsele- Tuustile. Tuust on suvine poeg. Aga karvapikkust võib juba emmega võrdlema hakata. Ja kisamise poolest ei jää ta ka mitte teps alla Äpule.
Notsud on võrratud. Ja kihk hinges, tahaks koju tassida aina uue ja uue. Siiani on mõistus võidutsenud. Aga üks teine sisehääl püüab seda alatasa maha teha. Kumb võidab. Ei tea. Mina vahele astuma ei hakka.
(ja uued pildid "murdjalooma albumis")