Tere!
Olen Epp, 28 aastane. Elan Tallinnas. Minu pere sai eile omale merisead. Lapsed on luninud väikeloomi juba vähemalt 2-3 aastat ning kui nägin, et ELS näitab pisiloomakesi, kes vajavad uut omanikku, siis mõtlesin, et olgu, pakume karvapallidele uut kodu ning täidame laste unistuse. Olgem ausad, eks mulle endale meeldivad nad ka, kuid kuna nendega on ikka parajalt tegemist, siis olin kaua kahtleval seisukohal, kas mul piisavalt aega on selle jaoks. Peres on meil veel üks 4-5 aastane triibik kass ka. Õnneks on lapsed juba päris suured ja asjalikud (9 ja peaaegu 7), et saavad korralikult abistada mind tegemistes.
Merisead on alla aastased, täpset vanust ei tea. Väiksem on valge, paari laiguga, 470grammi, nimeks Pilla-Palla. On uudishimulikum, aktiivsem, siiamaani tundub selline eriline jutupaunik olevat. Veidi suurem on pruun, kuid sealgi on tumedamaid laike, 540grammi, nimeks Brigita. Veidi häbelikum, kuid ka rahulikum. Teda õnnestus esimesena paitada ning süles on ka rahulikum. Eile saime natuke ninaotsast paitada, kui nad puuris olid. Täna võtsime puurist välja, olid natuke süles ja kalpsasid mööda tuba ringi. Tunduvad mõlemad häbelikud ja veidi aravõitu, samas loodan, et järjepideva tähelepanuga võidame palju.
Puur on plastikseintega, et kass käperdamas käia ei saaks. Samas väga palju ta huvi ei tunnegi, veidi pelgab neid elukaid.