Meie pisike Johanna

Millised ruigamid meil kodus on ning kuidas neil läheb

Moderaatorid: triini22, nirgike

Foorumi reeglid
See foorum on mõeldud oma lemmiku(te)st rääkimiseks, mitte hoolduse alase nõu küsimiseks! Iga kasutaja teeb omale teema, kus on juttu tema lemmiku(te)st. Teema pealkiri võiks olla kujul nt. "Kissu rotid", "Foksi küülikud" vms.

Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 17. aprill 2013, 23:18

Johanna on mitmes mõttes eriline siga ja kuigi ta on meie juures olnud alles üsna lühikest aega, siis selle aja sisse on jäänud juba üsna palju muret ja natuke pisaraidki, rõõmu loomulikult ka, aga südamest rõõmustada me siiski veel ei julge.

Alustan siis meie lugu päris algusest. Laupäeval käisime kogu perega kõige tavalisemal shopingutuuril, et varuda toitu, riideid ja muud eluks vajalikku. Kuna meie peres kasvab kolm lasteaialast, siis oleme me alati kohustatud käima ka mänguasjapoes ja loomapoes. Loomapoes oli nagu ikka lastel palju vaatamist, kui järsku nägin ma ühes puuris koos mitme mitme küülikuga ka üht imetillukest halli pundart. Esmapilgul arvasin, et tegu on väga tillukese jänesega, lähemale minnes sain aru, et see on merisiga. Pikema jututa palusin müüjalt notsukest lähemalt vaadata. No ta oli liiga armas, et olla tõsi, halli-musta-valgekirju, koheva ja kergelt lokkis karvaga. Olin temast nii lummatud, et isegi kui abikaasa oleks hakanud oma sulonjubaükssigamilleksveelühtevajaon juttu ajama, siis oleks ma selle lihtsalt ühest kõrvast sisseja teisest välja lasknud, õnneks ei öelnud ta sõnagi ja nii saigi nots kokku pakitud ja koju toodud.

Koduteel teatas lastest kõige vanem, et uue pereliikme nimeks saab Johanna ja see ei kuulu vaidlustamisele. No Johanna siis Johanna. Suur oli aga mu ehmatus kui karbist välja võttes ja Johannakest kõndima utsitades avastasin, et tema parem esikäpp ei ole sugugi sellises asendis nagu see olema peaks, ning loomake lihtsalt keeldub liikumast. Ei pea olema loomaarst, et aru saada, et tema käpp oli murdunud. See pidi olema juhtunud juba loomapoes. Ma olin nii ehmunud ja õnnetu, veetsin terve õhtu guugeldades ja sarnaseid juhtumeid otsides. Tegin talle eraldi pesa keskmise lapse robotkalade akvaariumisse, õnneks oli laps mõistlik ja ei olnud kade, et tema kalade kodust notsu kodu sai.
Pühapäeva veetsin taas guugeldades, notsut kaaludes, toidukoguste arvutamise ja kaalumisega, erinevate abivahendite varumisega jne. Kuna olen ühte merisiga ellujäämise nimel poputanud, siis polnud potseduurid ja töö käik mulle võõrad, toit ja jook on eluliselt olulised ja nii haige sea puhul, oli ülioluline jälgida, et ta sööks.

Esmaspäeval läksin Johannaga loomaarsti juurde, kes kinnitas mu luumurrukahtlusi ja seda tõestas ka röntgenpilt. Pisinotsu n.ö. randmeliiges oli sodi ja arst soovitas mul ta magama panna või siis poodi tagasi viia. Opereerida sellist vigastust ei ole võimalik. Minu jaoks polnud kumbi variant vastuvõetav, olin guugeldades leidnud tohutult vastuseid, et kui seale piisavalt rahu anda, siis paranevad sellised vigastused ise. Ka loomaarst nõustus, et tegelikult peaks murdumiskohale kasvama uus luukude küll. See vastus sobis mulle ja tulin arsti juurest tulema koos valuvaigistitega ja lubadusega nädala pärast helistada ja notsu seisundist teada anda. Arsti juures sai kinnitust ka mu teine kahtlus, et nots ei ole teps mitte 2,5 kuune, vaid palju palju noorem, 1,5 kuud ehk!!!...

Nüüd ongi minu peamiseks ülesandeks hommikul ja õhtul Johannat kaaluda, jälgida tema toidukoguseid, joogikoguseid, junne ja pissimist ja siiani ei ole ta mind alt vedanud, kaal on tõusnud 170g pealt 200grammini, ta on mul täna juba kolm pluusi, kahed püksid ja seeliku läbimärjaks pissinud, söönud kurki, õuna, kiivit, kuivtoitu, porgandit jne, väljutanud hulga junne, täpselt nii nagu üks tubli notsu tegema peabki. Igal vabal hetkel hoian teda süles soojas ja talle tõeliselt meeldib see, silitades põriseb ta nii armsalt ja paneb oma pea mulle kõhule ja silmad kinni ning jääb tuttu, üliarmas lihtsalt ja mul on täiesti arvestatavad vabandused olemas, miks on pesu pesemata, söök tegemata jne, ma ju pean Johanna eest hoolitsema.

Katkine käpp näitab ka juba paranemise märke, või siis ma nii tahan neid näha ja suudan pool juurde mõelda, aga ta tõesti kasutab seda käppa juba nina sügamiseks, ukerdab tunduvalt rohkem ringi, üritab elueest üle oma ajutise elupaiga ääre vaadata. Kord päevas lasen ka Lotte tema juurde, Lotte on umbes 6k süsimust emane notsuplika. Johanna üritab iga kord Lottele kõhu alla pugeda ja tundub et Lottele see meeldib, sest ta hakkab niimoodi õrna häälega põrisema. Loodetavasti paraneb Johanna käpp kenasti ja ma saan nad ühte puuri kokku panna ning neil saab koos tore olema. Üritan ka teid kursis hoida Johanna saavutustega.
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas AlbinoFurets » 18. aprill 2013, 04:13

Tubli, edu Johannale! :-) Ilmselgelt suured küülikud tegid pisile haiget või kaklesid.. Kas teil pilte ka Johannast ja Lottest on?
AlbinoFurets
Vastutustundetu loomapidaja
 
Postitused: 827
Teemad: 22
Pildid: 8
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 21
Sugu: Naine
Tuju: Lohutamatu
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas Keilyke » 18. aprill 2013, 06:22

Milline loomaarst küll soovitab looma tagasi loomapoodi viia sellise vigastusega.:nono: Seal küülikute seltsis ei saaks ta üldse rahus paraneda.
Aga väga hea, et on selliseid loomaomanikke nagu teie! :worsh:
Soovin Johannale kiiret paranemist. :better:
I got plenty of nothing and nothing is plenty for me.
Mida rohkem ma õpin tundma inimesi, seda rohkem hakkan ma armastama loomi.
Kasutaja avatar
Keilyke
Boss-E
Mängujuht & Jututuba
Mängujuht & Jututuba
 
Postitused: 2743
Teemad: 33
Pildid: 7
Asukoht: Tallinn
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 31
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 19. aprill 2013, 12:25

Johanna kaalub tänahommikuse sisuga 209 grammi, sunniviisiliselt enam teda toitma ei pea, ta sööb ise oma normi täis ja rohkemgi veel. Porgand on tema eriline lemmik, samas heina ei võta ta suusissegi, ainult kuivtoitu närib. Kuivtoidu valisin talle spetsiaalselt sellise, mis sisaldaks pikka kiudu nagu hein, sest kuskilt peab ta ju seda kiudu saama kui ta heina ei taha. C vitamiini, probiootikume ning valuvaigistit siiski veel saab ja nendega on plaan jätkata niikaua kuni loomaarsti arvates aitab.

Ta juba üritab ka oma kausikeses ringiratast joosta, haiget käppa kasutab sama palju kui tervetki ja kõndides enam ei lonka. Plaanin teda veel mõnda aega eraldi hoida, et jalg tugevamaks saaks ja ta ise ka suuremaks kasvaks, sest Lotte on meil tõeline turbosiga ja Johannast kolm korda suurem ning ringirallides võib ta Johannale kergesti viga teha.
Tütar ütles mulle eile, et nägi loomapoes kuidas üks küülik istus meie Johannakese peal vahetult enne seda kui me teda vaadata palusime, ilmselt siis see õnnetus juhtuski.

Tegelikult oli loomaarsti soovitus ta poodi tagasi viia isegi asjakohane, sest katkise asja viid ikka poodi tagasi ja tema jaoks oli see lihtsalt üks merisiga tuhandetest, aga minu jaoks oli see just SEE merisiga, teda nähes tekkis mul kohe see õige tunne, et tema on minu siga. Ma lihtsalt ei suutnud temast loobuda, pealegi poes ei hakka neid keegi ravima vaid nad saadetakse tagasi kasvatajale, kes haiged loomad hukkab või siis ootab, et loodus ise oma töö ära teeks. Loomapoes öeldi mulle just seda, et nende ravimisega ei hakka mitte keegi tegelema, samas nad olid valmis haige sea ümber vahetama.
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 19. aprill 2013, 21:00

Vahepeal selgus, et meie preili sööb küll heina, aga tal on lihtsalt kallis maitse :wink: Kohalik, odav Eesti oma toodang, Eritex ei kõlbagi talle, kaubaks läks hoopis Versele Laga kummeliga hein (4,35€ pakk), seda hakkas ta kohe usinalt krõmpsutama. Eritexi heina toppisin ma laupäevast saadik talle sunniviisiliselt suhu ja tema hoidis oma suukest väga jonnakalt kinni ja tagurdas eest ära kogu aeg.
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas Kissu » 20. aprill 2013, 09:45

Oi milline õnneliku lõpuga kurvapoolne lugu.

Tegelikult võib selles katkises käpakeses olla süüdi just nimelt need samad küülikud, kellega ta poes koos elas. Merisiga on enamuse küüliku liikidega võrreldes ikka pisike loom ja seega võib ta kasvõi kogemata saada nende mängu/ringi jooksmise käigus haiget. Mida ma soovitaks on minna sinna loomapoodi ja öelda neile, et selline probleem on/oli. Teoreetiliselt oleks nad kohustatud arsti arve kinni maksma, kui see esitada. Praktiliselt punnitaks kindlasti vastu aga vähemalt natukene häbi-häbi võiks neile teha ning ehk paneks see neid mõtlema ja edaspidi ei topitaks väikesi merisigu küülikute puuri.

Loomaarsti soovitus ei tule mulle päris üllatusena, kuna tänapäeval on üpris suur hulk inimesi, kes arvavad, et tihtipeale on väikelooma ravi asemel odavam ja praktilisem uus osta. Väga kurb aga tõsi. Loomaarsti suust see soovitus on küll veidi kummaline aga ehk ei olnud tegu kõige väikelooma teadlikuma arstiga, kelle jaoks põhiliselt eksisteerivad vaid koerad-kassid?

Igatahes teile jõudu ja jaksu tervenemiseks! Väga tublid olete, et alla ei andnud ja otsustasite ikka notsukese terveks ravida. Tahaks hirmsasti pilti ka näha, kirjelduse järgi on notsu lihtsalt võrratu välimusega!
(\(\
(>'.')
(~(")(")
Kasutaja avatar
Kissu
Mental health will soon be yours..
Administraator
Administraator
 
Postitused: 10146
Teemad: 936
Pildid: 1303
Asukoht: Tartu/Jõhvi
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 37
Sugu: Naine
Tuju: Unine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 29. aprill 2013, 21:34

Väike update, Johannakene on kõvasti kosunud ja tundub, et ka jalg on terveks saanud. Kepsutab ringi ja ruigab kõva häälega kui keegi tema puurist mööda jalutab.
Lottega teda kokku veel päriselt ei ole pannud, panin Johanna ühte väiksemasse puuri, mida me kasutame transpordipuurina kui mõni pikem reis on ja peame notsud kaasa võtma, ja lasen Lotte iga päev talle natukeseks külla. Lasen Johannal veel natuke kosuda ja kasvada, siis panen tema ka suurde puuri, praegu ma ei taha lihtsalt, et Lotte teda oma lakkamatu tähelepanuvajadusega tüütaks.

Vahepeal on selgunud ka, et olen Johanna karvade vastu üsna tugevalt allergiline. Teadsin seda juba ammu, et mul on merisigade allergia, aga see väljendus suhteliselt kergelt, lihtsalt tulid punased sügelevad punnid nahale nendesse kohtadesse, mis seaga kokku puutusid, eelkõige siis käed. Nüüd aga Johannaga tegeledes hakkavad silmad jubedalt sügelema ja vett jooksma, samuti läheb nina kinni, lisaks siis veel naha sügelemine :wacko:
Aga ma ei heida meelt, sellepärast ma teda ära andma ka ei hakka :nono: . Mulle on meelde jäänud netiavarustest leitud lause ühe kassiomaniku suust, mis kõlas umbes nii et * kõik mu neli kassi on 100% väärt neid kuutteist allergiatabletti, mis ma igal hommikul sisse pean võtma* Mulle väga meeldib see lause :-D
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas Kissu » 01. mai 2013, 17:55

Väga tore kuulda, et notsu paranenud ja õnnelik. Loodetavasti saab ta oma kõigil neljal jalal veel aastaid ja aastaid rõõmsalt ringi joosta.

Loomaallergia paneb loomasõbra ustavuse proovile. See lause on muide ilmselge märk, et tegu on tõelise loomasõbraga. :rofl:
(\(\
(>'.')
(~(")(")
Kasutaja avatar
Kissu
Mental health will soon be yours..
Administraator
Administraator
 
Postitused: 10146
Teemad: 936
Pildid: 1303
Asukoht: Tartu/Jõhvi
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 37
Sugu: Naine
Tuju: Unine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 22. mai 2013, 10:09

Avastasin, et pole juba väga ammu siia midagi kirjutanud. Johannakesel on kõik kõige paremas korras, käpp on küll natuke kõver ja selliseks see jääbki, aga see ei takista teda rõõmsalt ringi kepsutamast. Lottega on nad nüüd ühes puuris ja kui alguses oli neil väikeseid lahkarvamusi, siis nüüdseks on need lahendatud ja notsud elavad sõbralikult koos.

Üks uudis ka, nädalake tagasi saime me ka kolmanda merisea :-D . Mulle oli varem juba Mustika keskuse loomapoes silma jäänud üks natuke erilisema värviga merisiga. Tookord lahkusin sealt poest raske südamega, nii oleks tahtnud ka sellele seale kodu pakkuda, aga hakkasin mõtlema, et kas ikka on nii palju neid sigu vaja, mina ju koristan nende järelt, kolm söövad ju kolm korda rohkem :-D kui kaks, mida abikaasa ütleb jne jne. Aga kui kaks nädalat hiljem see notsuke endiselt poes oli ja ma ennast teda vaatama unustasin, siis jõudsin järeldusele et kolm ei ole ju nii hirmus palju, koristamine on käkitegu, palju nad ikka süüa jõuavad ja poogen mida mees ütleb. Lasin notsu sisse pakkida ja tulin tulema. Lotte ja Johanna tervitasid uustulnukat nagu vana head sõpra.

Nädal hiljem on selge, et kolm on täpselt paras ja isegi neljas mahuks veel :devil: , söövad nad ikka metsikult :lol: , koristamine on endiselt käkitegu ja mees ei arvanud uue merisea tulekust suurt midagi. Tegelikult mehe reaktsioon üllatas mind kõige rohkem, nimelt, olin talle skype teel juba kirjutanud, et meil on nüüd kolm merisiga, töölt koju tulles ei hakanud ta oma tavapärasel moel riideid vahetama, vaid tormas esimese asjana notsupuuri juurde, heitis kõhuli :rofl: maha (ülikond endiselt seljas :o ) ja hakkas uue seaga suhtlust arendama :o . Hiljem võttis ta ühe sea sülle ja suundus telekat vaatama. Meil oli lastega nalja kui palju kui ta ennastunustavalt siga sügama hakkas ja temaga titekeeles rääkis, täielik pehmo :rofl:
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas nirgike » 22. mai 2013, 14:22

Oh kui vahva!

Mis värvi uus elanik siis ka on?
Kasutaja avatar
nirgike
Merisigala
Merisigala
 
Postitused: 1031
Teemad: 16
Asukoht: Võru/Tartu
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 36
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 22. mai 2013, 21:25

Tegin notsudest mõned pildid ka. Uskumatu kui raske on neid pildistada, eriti Johannat, enamike piltide peale jäi ta poolikult või siis jäi paistma ainult taguots, ta lihtsalt jalutas kogu aeg kaadrist välja. Ma vist ei ole maininud veel, et ta on metsikult uudishimulik, kõike on tal vaja uurida ja maitsta, tütar sõi küpsist Johanna oli tal süles, üks küpsisetükike pudenes Johanna nina ette ja kohe kadus see ka tema hammaste taha. Süles olles maitseb ta ära kõik näpud, pluusi, kaelaketi, juuksed jne jne.
Ok, pildid :-D
Johannake siis, kui käpake veel pooleks oli
http://album.ee/node/27999245/50328971

Piia
http://album.ee/node/27999243/50328971

Lotte
http://album.ee/node/27999241/50328971

Sõbrantsid koos
http://album.ee/node/27999235/50328971
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas MustuTäpi » 22. mai 2013, 21:28

Issand kui armsad :biglove: Johanna peaks olema teddy tõugu merisiga.Häästi armsad ikkagi :D Pilt puurist ei teeks ka paha :D

pealkirja võiksid ka ära muuta ,nüüd on sul ju 3 notsut , mitte üks :)
Viimati muutis MustuTäpi 24. mai 2013, 13:00, kokku muudetud 1 kord.
Kasutaja avatar
MustuTäpi
Kodustatud
Kodustatud
 
Postitused: 219
Teemad: 16
Pildid: 9
Asukoht: Paide
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 20
Sugu: Naine
Tuju: Õnnelik
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas Kissu » 24. mai 2013, 11:39

Oi milline võrratute värvidega notsude pere. :biglove:

Pisike Johhanna on üliarmas karvapall, saan täiesti aru miks ta nii jäägitult su südame võitis.
(\(\
(>'.')
(~(")(")
Kasutaja avatar
Kissu
Mental health will soon be yours..
Administraator
Administraator
 
Postitused: 10146
Teemad: 936
Pildid: 1303
Asukoht: Tartu/Jõhvi
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 37
Sugu: Naine
Tuju: Unine
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas AlbinoFurets » 24. mai 2013, 14:35

Lotte on väike südametemurdja, nii kenake! Tahaks ka näha kus 3 siga ringi traavivad. :)
AlbinoFurets
Vastutustundetu loomapidaja
 
Postitused: 827
Teemad: 22
Pildid: 8
Teda kiideti: 1 korda
Vanus: 21
Sugu: Naine
Tuju: Lohutamatu
Prindi postitus

Re: Meie pisike Johanna

PostitusPostitas kats26 (Teema autor) » 05. juuni 2013, 11:30

Kaalusin täna Johannakese ära, tervelt 350grammi, vanust peaks tal nüüd olema 3-3,5 kuud. Karvkate on tal tõeliselt kohev ja need palavad päevad tunduvad talle olevat tõeline katsumus, enamuse ajast ajab ta ennast puuri põrandale nii laiaks kui võimalik ja lihtsalt lösutab, jahutuseks saab ta külmkapist võetud kurki, tomatit ja salatit, vesi on ka pidevalt olemas. Minu kolmest seast on ta kõige lärmakam, uudishimulikum ja kõige näljasem. Kuna puur asub lastetoas, siis on meil mehega õhtuti tükk tegu, et hiirvaikselt liikuda, sest Johanna hakkab iga krõpsu peale kõva häälega tähelepanu nuiama ja siis on kogu mu lastebande ka kohe üleval.
Üritasin temast vabas looduses ka pilti teha, aga enamuse piltide peale jäi taaskord ainult tema taguots või siis udune siga, ta ei püsi üldse paigal. Süles olles ka muudkui ronib ja ronib järjest ülespoole, maitseb ära kõik näpud, pluusid, kaelaketid, eino tore tore, nüüd pissis ta mulle sülle :lol:
kats26
Uus kasutaja
Uus kasutaja
 
Postitused: 21
Teemad: 2
Teda kiideti: 0 korda
Vanus: 39
Sugu: Naine
Prindi postitus


Tagasi: Meie merisead

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Registreeritud kasutajad pole ja 3 külalist