Loomade hindamine lemmikloomapäevadel - kas vajalik?

[Sofia]

Tervitus...hakkasin siin mõtlema, et kas taoline lemmikute valimine pisikeste näriliste üritustel on ikka õigustatud. Pahatihti olen märganud, et mõnegi lapse nägu läks õie-õige kurvaks, kui lemmikud välja on kuulutatud - et tema loomakest ei peetudki toredaks ja nunnuks...
Teise asi, kui meil oleks ametlikud tõudokumentidega loomade (näit. merisigade) näitused, nagu mujal Euroopas.
Mis mõtted teil sellega seoses?

Võib ju anda kõigile mingi diplomi kus on kirjas NT!: Aitäh osalemise eest oma armsa looma(de)ga

[Endised kasutajad]

:noworry: Jah, sellest ju piisaks. Aga praegu näib nii, et tegemist juba karmi võistlusega; võitjad saavad kogu au endale, nemad saavad auhinnad, neist tehakse pilte.
Merisigadest torkavad enamasti silma muidugi pikakarvalised, nad lihtsalt on efektsemad...aga teiste suhtes on see ju ebaõiglane.
Pealegi tekitab hindamine igal juhul pingeid. Taoliste päevade mõte on ju aga pigem lemmikloomaomanike kokkuviimine, mitte võistlemine.

[Jänkumamma]

Kuigi ma ise sellel üritusel ei käinud, leian ma samuti, et selline võistlus on üsna kurva- ja ebaõiglasevõitu. Mulle tundub, et hääletamiskriteeriumiks oli vist looma meeldivus inimestele (kas ma eksin?) ja see on üsna subjektiivne asi. Sellega ma olen nõus, et pikakarvalised merisead (küülikutest angoorad?) on kõige silmatorkavamad, mis omakorda tingibki mõne sellise isendi võidu.
Lisaks võivad loomad väljaspool harjumuspärast keskkonda stressis olla, mis omakorda võib põhjustada hoopis teistsugust käitumist (näksamine?), mis aga omakorda ei too midagi head kaasa lemmikuks valmisel.
Minu arust on ikka oma loom kõige armsam ja seetõttu ei saagi teiste loomadega mõõtu võtmas käia. No kuidas mõõta seda, milline loom on kõige armsam???

[Endised kasutajad]

Mul on hea mee, et keegi on minuga ühel nõul. Ka minu loomake on nö. võitnud ja algul tundus see muidugi vahva. Ent nähes, kuidas mõnigi laps kõrval kurvaks jäi, siis tuli mulle küll nukrus peale.
Eestis läheb see võistlemistuhin ikka hulluk kätte ära. Peaks Liivakalda perenaisele kirjutama, et ehk teeks järgmistel kordadel teisiti.

[karvatuust]

njaa, aga kui ikka võistlus siis võistlus, sinna minnakse ju ikka teadmisega, et kõik ei võida. samas mingi meene võiks olla kõigile osaletajete ja /või nende lemmikule. üleüldse leian ma, et küülikuid ja teisi on ju palju raskem hinnata kui näiteks koeri. armsust pole ju võimalik mõõta, võidab kõige erilisem loom.

[Jänkumamma]

See loomade erilisus sõltubki keskkonnast. Kodus on nad erilised, väljaspool võibolla hoopis hirmunud...
Kujutan ette, et minu Radar roniks ninaga kuskile puurinurka ja jätaks pepu teistele vaatamiseks, no kuidas üleüldse hinnata sellist häbelikku noormeest???

[karvapalll]

Mina polegi varem nii mõelnud, osaledes ei tulnud nagu algul selle pealegi, et tegemist on võistlusega. Arvasin, et numbrid on lihtsalt registreerimiseks, kuid kui mu notsu numbrit küsiti, siis hakkas mulle kohale jõudma alles. Minu eesmärk oli lihtsalt sõbraga inimestele infot jagada ja Kessu oli suur tähelepanu köitja, mis täitis eesmärgi . Hiljem vaatasin küll jah, et nii mõnigi laps oli natuke nukra näoga, kuid kas või paberkandjal diplom osalenutele oleks tõesti hea mõte.

[Helery]

Nagu ma aru saan, sihitakse selle teemaga AINULT Kotkal toimunud lemmiklooma päeva.
Kaitsen endiselt oma seisukohta, et miks ei võiks neid loomi hinnata. Esiteks, saad sa teada kes oli siis see, kes jäi kõige rohkem inimestele silma. Teiseks, kui sul on tõesti nii vägev loom, siis saab ta ka autasu ja see on ju omanikule väga tore üllatus. Ja küll on siin foorumites öeldud, et väikestelaste näod läksid kurvaks. Aga siis võiks nendele väikestele lastele ju ka keegi selgeks teha, et muidugi on ka sinul tore loom, aga kõik ei saa ju võita. Inimesed, saage oma ahnusest üle ja olge kordki teiste üle ka õnnelikud. ( muidugi võiks ju olla igasugused diplomid jms., kuid korraldageja tehke ise siis, kui teie meelest seal nii halvasti oli see korraldatud)
Vabandan, kui jutt liiga karmiks läks, kuid see on minu arvamus...

[Liisa]

No kuulge! Oma loomaga koos elate ikka ise ja ainult teie teate, kui eriline ja armas ta on. Kui teised, võõrad, seda ei näe või kui ta seda neile ei näita, mis siis sellest? Ega see võit või kaotus looma vähem armsaks ei tee.
Võit ei ole peamine! Ka need tõukoerad, kes näitustel ehk kunagi midagi ei võida, kuigi seal ju vinged tiitlid ja auhinnad mängus, on koduringis armastatud lemmikud. kui võidab, on hästi, kui ei võida, tühja kah. Aga väga paljudele jääb loom näitusel ikka silma ja kiidetakse, kui kena ta on ja saad temast rääkida.
Kui te hoolega järele mõtlete, siis MIKS on nukker, et teie loom ei võitnud? Mulle tundub, et mõned võtavad lemmiklooma edu oma populaarsuse näitajana. või kuna teised ei kadesta sind su looma pärast. Kah asi. Nemad ju on need, kes su nunnuga koos elamise rõõmust ilma jäävad.

[vaigla]

Võistlus võiks ikka toimuda, lihtsalt kõik võiksid saada osavõtu eest ka ära märgitud. Ja võistluskategooriad peaksid muidugi olema kitsamad kui et ainult kategooria Merisiga või Küülik. Kõik erineva karvastikuga isendid omaette võistlustulle ja siis ei võida rosetikas siledakarvaliste ees. Rosetikad võistelgu omavahel, silekarvalised omavahel, angoorad omavahel jne. Korralduse küsimus.
Lastele lohutuseks kuulutatagu välja üks võitja ja ülejäänud olgu teise koha saajad kõik

[Celion]

Lastele lohutuseks kuulutatagu välja üks võitja ja ülejäänud olgu teise koha saajad kõik

OT: see meenutab ühte anekdooti, kus kaks meest võidu jooksid. Kaotaja poole propaganda oli "Meie esindaja sai auväärse teise koha, vastane aga jäi häbiväärselt eelviimaseks."
Kui aga nüüd teema juurde tulla - kui palju meil siin näiteks puhtatõulisi merisigu on, et neid liigitada saaks? Mis siis, kui mõnel on pikakarvaline rosettmerisiga? Sest iseenesest lemmikute kategooriatesse jagamine on tõesti vajalik, kuid neid ei tohiks liiga palju tekkida. Mäletan näiteks, et Tartu näitusel oli minu mäletamist mööda ka üks hermeliinküülik otse meie kõrval. Lühikarvaliste ja/või kikk-kõrvade kategoorias tuleks ta kahtlemata võitjaks, aga samas hermeliinidele eraldi kategooriat teha on ka suhteliselt mõttetu - seal oleks suure tõenäosusega vaid 1-2 võistlejat. Ja eksootilisemaid tõuge/loomi välja jätta pole ka aus. Kahjuks läheb see jälle teemale mida rohkem raha (=võimalus endale haruldasemat looma hankida), seda suurem võiduvõimalus.
Samuti on küll hea ja tore arutada siin sellest loomaomanike vaatepunktist, aga hääletavad külastajad. Seega peavad nad viitsima ja oskama hääletada ka. Ise küll vaataks lolli näoga, kui pistetakse A4 leht kätte, millel hunnik tabeleid erinevate liikide ja tõugudega, ja nõutaks, et sa igas kategoorias hääletaks. Suure tõenäosusega a) ei viitsita kõiki neid täita ega iga looma puhul näitusel täpset tõugu uurida ja b) läheks vähemalt osa loomi vale kategooria alla, mida ei saa arvesse võtta. Tulemus - arvesseminevaid hääli oleks ilmselt märgatavalt vähem kui lihtsama süsteemi puhul ja kuna see arv jagatakse suurema arvu kategooriate vahel, on tulemuseks tõenäoliselt ka palju viike.
Sai segane tekst, aga mida teha - ma olen pessimistlik matemaatik/analüütik Samas igale osalejale mingi meene jagamise idee vastu pole mul midagi - teeb meele rõõmsamaks küll. (Kuigi sellest tuleks teatada alles näituse/milleiganes lõpus, et see üllatuseks jääks )

[Endised kasutajad]

No ma lihtsalt ei saa aru, mispärast eestlased nii väga VÕISTLEMA kipuvad???
Eks igaühele jäägu oma arvamus. Fakt on aga see, et näiteks Liivakalda Talus toimuva ürituse mõte ei ole mitte mingi VÕISTLUSE korraldamine, vaid see, et pisiloomade omanikud saaksid omavahel kokku.
Teine asi on siis, kui tõesti on a la loomade näitus, seal on see võistlemine pigem omal kohal.
Aga noh, võistlushimulised, võistelge siis edasi. Isiklikult minul on siis küll edukas loom, ta on ka VÕITNUD:))) Hurraa, eksole.

[Celion]

Nõus. Ma rääkisingi rohkem näituste vaatepunktist. Loomaomanike kokkutulekul ei ole jah võistlusel väga mõtet, sedaenam et vähegi normaalne inimene hääletab oma looma poolt
Samahästi võiks neil Tartu üritustel hakata vaidlema, kelle loom kõige tupsum on.

[Liisa]

Eks laste kasvatamise üks osa olegi neile õpetada, kuidas kaotustest üle saada. Eriti millegi nii subjektiivse ja ebaolulise puhul.
Seebikate kurjad tibid tulevad silma ette, nemad ei suuda kunagi leppida sellega, et kedagi teist neile eelistatud on ja siis pühendavad kogu elu kätte maksmisele, kuigi võiksid kellegi teisega õnneliku pere luua.

[roosinupp1601]

Jah, eks väikestel lastel olegi see kõige hullem, et nemad peavad alati võitma. Kasvõi lauamängu mängides, kui poole mängu pealt hakkab paistma, et ta hakkab kaotama, siis ta enam mängida ei taha. Samas ma saan neist täiesti aru. Aga kaotada peab ka oskama.

[paraboa]

Liigse maast madalast võistlemisega inimestes komplekse kasvatada pole ka mõtet . Juba see , kuidas siin teemas ühe inimese soov väiksemate ja nõrgemate kasuks tähelepanust loobuda tekitas nii palju tigedust , süüdistamist ja ärapanemissoovi , näitab , et inimestel on midagi viga ja mõni oskabki elu ja teiste käitumist ainult võistlemise ja omakasu vaatevinklist näha . Inimene tegi lihtsalt ettepaneku , et midagi võiks teisiti teha , aga millegipärast reageeris osa rahvast nii , nagu tahetaks neile kogu lõbu ära keelata .Võtaks äkki vabamalt ja saaks aru et elus on palju mõnusamaid mänge , kui võistlemis- ja võimumängud ...

[Endised kasutajad]

Tere, kõigile siin foorumis kaasarääkijatele!
Kõigepealt soovin teile kõigile hästi kaunist aastat kuni 26. augustini 2006.
Selgitan, et Kotkal toimuv lemmiknäriliste päev on siiski meeleolukalt sisustatud perepäev, mille üheks väga väikeseks osakas on päevale saabunud kõikide päevakangelaste hulgast lemmikumate valik, see ei ole võistlus ja pealegi lemmikute valijateks olete te ju ise. Te ei pea lemmikuid valima, kui ei soovi. Meie kohus on lubatud auhinnad välja anda. Sohki sellel päeval ei tehta ja n.n. nänni ei jagata. Lemmikud saavad kaasa vaid päeva- ja asukohateemalisi meeneid. Oleks tore, kui me õpime mitte alati ainult ise võitma, vaid õpime rõõmu tundma ka teiste loomade võidust. Armasta oma looma jäägitult ja seda märgatakse ning võib-olla järgmisel aastal oled just sina oma loomaga võitjate hulgas. Kuid võit ei ole ju kõige tähtsam, tähtsaim on päeval osalemine, sõpradega kohtumine ja tegevustest osasaamine. NB! Kõik eelregistreerunud loomad said kaasa tunnistuse "Täname osavõtu eest"
Maali musi kõigile

[Väike merisiku]

Tegelikult ei tohiks nii väga loota võidule. Mida rohkem sa loodad seda kurvema sa pärast kaotust oled.