Postitas darkhelen (Teema autor) » 02. november 2010, 13:59
Sandrat arsti juurde siiski kaasa ei võtnud, arst ütles, et see oleks liiga suur väntsutus tema jaoks kui peaks veel sõitma ka. Määras meile nädalaks ajaks valuvaigisteid. Mul elukaaslane toob need ära õhtul kella 5 ajal, eks siis näeme... aga kirjavahetus oli ka M. Makkoga:
"Tere,
Ilma ravimiseta kindlasti pole võimalik mingit muutust saavutada. Ravimeid on ta tõesti saanud palju, aga minus hakkab eelkõige süvenema kartus, et kogu see seisund on seotud üldise immuunprobleemiga, mis nahavigastuste tõttu nähtavale ilmus. Bakter, mis tal leiti on väga haruldane ja täiesti üllatav, et ka resistentne bakteritele.
Te olete tema nimel võidelnud juba väga tublilt. Loodan väga, et valuvaigistitega toimub mingi muutus, kui mitte, siis tuleb teda aidata ja jälgida, kuni on näha, et see seisund temale endale hakkab valu ja ebamugavust põhjustama. Kuni jänes sööb, on jänes veel tubli ja elujõuline - nagu ma aru saan, siis selle osaga tal probleeme pole. Püüame teda veel aidata nii palju kui saame, kui meditsiin enam ei aita, siis ühel päeval võib tekkida siiski olukord, kus peate tegema raske otsuse.
Loodan ikka veel, et ta saab liikuma ja toimetama!"
Praeguseks on meil kergelt jalad juba all, istume, tundub, et hullem on olukord õhtuti ja hommikuti... Ilmselt siis jäävad kangeks peale uneaaega... Eks vaatab mis saab, kui siirupi õhtul sisse luristame.
Ise tahaks küll pead vastu seina tampida.. Aga kui muud ei jää üle, siis meisterdan talle rattad alla- nägin just kuidas tagakehast halvatud taksi rataste peal liikus Elva tänavatel.. Miks siis ei võiks küülik liikuda...
“Kui tegeled palju inimestega, hakkad paratamatult loomi armastama.” Jack London