Poseerida talle meeldib jah, ma ei tea kust tal selline geen küll saadud on
Ma olen olnud jah laisk ja siit eemal olnud. Pole nagu otseselt millestki koguaeg kirjutada ka, kõik ikka liigub sama rada pidi edasi.
Käisime ükspäev koos poes. Oli vaja koju veidi süüa tuua ja loomapoest Pitsule ka veidi näksimist vaja võtta. Õnneks mustika keskus siin samas, niiet panin ta väikesesse transpordikasti (pealt lahti) ja tipatapa. (Mulle meeldib temaga poes käia, sest ta paneb alati kõigil silmad särama ja suu naeratama) Võtsin siis käru, panin ta transpordikastiga käru põhja ja läksime loomapoodi. Tüüp pani rahulikult esikäpad kasti ääre peale ja vaatas südamerahus ringi. Poemüüjal läksid imestusest silmad pärani, et kuidas ta niiiii rahulik on. Uuris kui vana ta on kas ta koguaeg selline. Ja et küll see on alles imeloom. No ma ei tea, minu arust küll asi kasvatamises ja harjumises. Pitsu harjunud minuga igalpool kaasas käima ja selleks ta ilmselt nii rahulik on ka. Igatahes ilmselt see müüja naeratas seal veel terve õhtu, oli teine kohe niii siiralt õnnelik Pitsut vaadates.
Suvel sai tihtipeale koos kusagil käidud. Näiteks pubis söömas käimine pole ka probleem. Poiss istub tavaliselt mu kõrval diivanil ja sööb nt saia või vaatab niisama ringi. Pole mingit muret, et ta kusagile jooksu pistab.
Käin aegajalt ühele 7 aastasele neiule õhtuti seltsi pakkumas. Sinna ikka olen Pitsut kaasa võtnud. Ta on küülikutesse üleüldiselt nii armunud ja siis oi kuidas alles nunnutab Pitsut. Tähelepanust tal just puudust ei tule
Mis on minu arust imelik on see, et ta ei armasta väga ringi joosta. Puur võib päev otsa lahti olla. Vahepeal teeb tiiru toa peal ja hops jälle puuri ja maja otsa istuma. Ja isegi kui on väljas siis midagi ei näri.. ainsad kes ohus on, on kass ja kassi toit