Kuna mul pole siia teemasse eriti midagi kirjutada, siis teen lihtsalt neist ühe väikese kirjelduse.
Minni on minu lemmikküülik. (ma ei tea kes Meloofia lemmik on) Sellepärast on ta lemmik, et ta on nii sõbralik. Kõige sõbralikum. Alati kui puuriukse lahti teed ta tuleb sinu juurde ja tahab, et pai teeksid. Ja tal on väga lahedat värvi ja pehme karv ka.
Siis tuleb Villi. Tema on selline argpüks, kui tahad pai teha, siis jookseb eest ära ja kui veel seda üritad, siis hammustab ka. Aga õnneks mitte tugevalt ja mind on ainult kaks korda näksanud. Tegelikult on ta väga tore küülik ja tal on ka lahedat värvi karv.
Järgmine on Kiki. Tema on selline rahulik ja nats arg ka. Aga muidu on ikka sõbralik. Sellepärast ei meeldi mulle teda pildistada, sest ta on iga pildi peal täpselt ühte pidi.
Need olid siis Valgukese pojad. Jaa ma mäletan kui nad veel pisikesed pätid olid ja nad olid õleni valges ja tegime ainult kõrvade järgi vahet. Nad olid nii pisikesed, et mahtusid nendest heinasõimevahedest läbi ja koguaeg pidi jälgima, et nad sealt alla ei hüppaks. Mäletad Meloofia? Ja Villi oli neist siis kõige energilisem ja kõige sõbralikum ja kõige julgem. Aga nüüd on nad suured ja nii palju muutunud. Eriti veel Villi. Ja ma mäletan, et kui Valguke noor oli, siis ta oli ka üleni valge, aga enne surma oli juba täitsa pruunikas, eriti veel näo pealt.
Aga mis ma siin ikka unistan.
Järgmine on Ninni. Ninni on ka väga sõbralik, aga ta ei armasta eriti puhtust. Sellepärast ongi temaga kõige raskem, puuripuhastused ja nii. Aga muidu täitsa norm.
Ja siis musi Mustikas. Tema teisel kohal minu lemmik. Tema on ka väga-väga sõbralik, peaaegu nagu Minni. Tal on ka pehme karv ja hästi armas nässukas on ka. Kunagi kui Mustu veel elas, siis nad olid ühes puuris ja nagu kaksikud. (Kui Mustu elas oli ta mu lemmik, sest ta oli VÄGA eriline, tal olid karvad nagu sulgedena...)
Ja siis on jäänud veel Maasik. Kah väga sõbralik ja tore, aga natukene on muurunud laiskvorstiks. Muidu täitsa norm, pole tema kohta enam midagi öelda. Muidu kui ta noor oli, siis ta oli Meloofia lemmik küülik ja tal oli siis ka väga eriline oranšikas karv.
Loodan, et ei tulnud väga mõttetu postitus.
(Muide see on mu elu pikim postitus. Sattusin vist hoogu)