Meie perre on nüüdseks juba umbes kuu aega kuulunud väike lõvilakaneiu Bailey. Saime ta Kuuse talu küülikufarmist.
Kohe algusest peale hakkas ise ilusti pissinurgas käima, mis oli meile üks rõõmus üllatus. Kuna me võtsime ta siiski farmist, ei olnud seal küll puurides spetsiaalseid pissinurki, vaid lihtsalt harjumuspärane nurk, kuhu küülik vajadusel läks. Ei oska öelda kuidas ta kohe seal pissinurgas ise käima hakkas, aga hea lihtne oli nii küll. Mis veel rõõmustas, oli see, et traksidega polnud teda vaja üldse harjutada. Kui need juba selga sai, ei tehtud teist nägugi. Tatsas rahulikult oma radu edasi. Esimene kord õues ei osanud ta kohe nii suure muruväljaga midagi pihta hakata. Istusime temaga siis mõnda aega ja viisime tuppa tagasi. Järgmistel kordadel on ta ikka mõnuga ringi jooksnud ja hüpanud.
Praeguseks on ta 3 kuune ja tundub, et pubekaiga hakkab vaikselt kätte jõudma. Hommikul ei saa rahulikult kodus oma toimetusi enam tehagi, muudkui käi ja jookse vaatama, mida Bailey jälle kolistab või kuhu ta roninud on. Kuna kõige olulisemad juhtmed on õnneks algusest peale peidus olnud, ei pääse neile ta ligi. Üleüldse pole ta juhtmete vatsu huvi eriti tundnud. Mõned päevad tagasi aga hakkas KÕIK talle huvi pakkuma
Kuna olen töö arvutis hetkel, ei hakka pilte lisama. Aga olen veidi kirjutanud Baileyst siin: http://baileyhop.wordpress.com
Kes soovib, leiab sealt pilte ja veidi muud juttu ka juurde. Lähipäevil tahaks ühe pikema postituse blogis ka ära kirjutada, eriti kuna neiust üks pisike pätu on saanud.
/b-tag3.png)
Nimelt kaks patja on tema jaoks vist nii maailma mõnusad või vastupidi vastikud, et need tuleb ALATI täis pissida. Ükski teine padi pole sellist saatust veel näinud, aga need padjad on mitu korda pesus käinud ja just meenuski, et viimasest pesust jäid need kuivatisse 
Ajasime teda siis mõnusalt taga mööda aeda - põõsaid ja kohti kuhu pugeda nii, et kätte ei saadaks, on tohutult. Kõige hullem on elupuuhekk, mille taha enam ise ei pääse. Selle juures omakorda on võrkaed ja sealt kahjuks mahub neiu pea läbi. Ei tea, mida ta suures paanikas teha võib üritada, pärast jääb kinni veel. Emaga kahekesi õnneks saime ta üsna kiirelt kätte sest omamoodi talle meeldib meiega nii mängida. 
Vahepeal pole õunapuu oksi saanud anda, mis meie neiu puhul tähendab, et närida tuleb üritada kõike muud. Sekundiga läks täna üks arvutihiirte juhtmetest, minu arvuti laadijal on mitu täksu (õnneks on need ainult täksud) ja supaka juhe on samamoodi tükkideks. Muud ta õnneks ei näri. 
Loodame, et saate suurteks semudeks ning pättuseid jagub aastateks. 
