www.pisi.ee

Täna täitus Patricku ja Misty pesakonna tittedel 1. eluaasta!! Soovin tittedele palju õnne ja palju porgandeid Tahtsin teiega hirmsasti jagada ka paar pilti.

Pipi- https://fbcdn-sphotos-b-a.akamaihd.net/ ... 0106_o.jpg
Minni- https://fbcdn-sphotos-d-a.akamaihd.net/ ... 1304_n.jpg
Bandiit- https://fbcdn-sphotos-h-a.akamaihd.net/ ... 30d3049f13

Mul on kahju, et teistest pole uusi pilte saadaval aga sellegi poolest, südamest õnne tittedele issi ja vanaema poolt

Pole siia mõnda aega enam midagi kirjutanud. Patrick-poisil läheb kenasti ja ajab hetkel õudsalt karva. Ootan juba aega, mil saaks poisiga õue minna. Praegused ilmad on veel väga tuulised. Karv on tal hästi tihe ja pehme- paitamisel on tunne nagu katsuks siidi .

Väga armas pilt! Meie Mastul on suurem karvaajamine juba möödas.
Jääme siis õuepilte ootama!

Nii armas pontsu poiss

Täname Sind, Kuldhai, et hoiad meie tegemistel silma peal

Meie aga soovime täna kõikidele pisilastele toredaid pühi!

Väga kena munadepühaline pilt Patrickust.

Oi kui armas, aga kus tibu on? Ilmselt Patrick ongi üks suur kõrvadega tibu

Imeline poiss! Ja need justkui mossis mokad on nii armsad!

Täname Sind, Kissu ja Lili! Ega selle pildi saamine nii lihtne olnudki. Poiss ei viitsinud munadega koos poseerida ja üritas koguaeg jooksu panna. Ja kuna mu softbox välgul pole jalga, pidin ma kuidagi oma kahte kätt kaameraga ja välguga tegelemiseks jagama. 15st pildist sain siis lõpuks selle ühe pildi kätte, mida siis kannatas teistelegi näidata.
Eile aga saime me lõpuks õue! Poiss oli kohe nii niii õnnelik. Alguses ei osanud ta midagi sellest arvata, istus rahulikult ühe koha peal. Kuid kui ta oli päikesega ära harjunud, hakkas ta ringi vudima . Tegi hakke, sõi rohtu ja oli lihtsalt muhe mees. Ega ma siis seda olukord kasutamata jätnud- haarasin kaamera ja kukkusin klõpsima. Kuna me olime päris pikalt õues (polnud tuulehaisugi ), tuli ka palju häid pilte. Õhtuks oli poiss aga nii laip kui laip. Läks oma diivani nurgale ja sinna ta ka ära vajus. Kui meiegi magama läksime, oli ta ikka veel seal. No selge see, oli väsitav päev. Täna paistab ka ilus ilm olevat. Aknast piiludes pole tuulest märkigi. Aga eks ma kontrollin selle üle- ehk on põnnil õnnepäev ja saab teist päeva järjest õues pidu panna.

Aga aitab jutust, piltide aeg! Loodan, et keegi ei pahanda nii paljude piltide üle aga ei saa mitte neid jagamata ka jätta








Nägu on lahe!






Ilus pepu, peaks mainima

Ta on üldse üks väga muheda näoga poiss! Selline natuke torisev nägu on kogu aeg ees, suunurgad allapoole ja pomo pilk silmis

Väga vahvad pildid. Esimesed on mõnusad- võiks nt kalendris kevadkuid tähistada

Alt teisel on väga veider nägu. Ma ei teadnudki et küülikud nii kõveraks mokad ajada saavad.

Tõesti muhedad pildid. Kohe näha, et poiss naudib mõnusat kevadist ilma.

Armas tupssaba <3
paid Patrickule!

Lili, tal on jah tore nägu. Nagu oleks panniga saanud. Lapik ja mossis. Kõrvad on ka ägedad, vaid 5 cm pikad. Ma vist ei taha eales teist sorti küülikut kui hermeliin.
Mercar, Sa andsid mulle hea mõtte! Teengi meie perele Patricku kalendri.
Kissu, Sul on õigus. Poiss tundis end õues kui kala vees. Eks see ole mõistetav ka. Terve talv ju toas passinud ja järsku on roheline rohi, päikesekiired ja ilmatuma suur vabadus

Pepu pilt

Ma paneksin veel paar pilti üles, siis luban, et on mõnd aega vaikus. Täna olime jälle hästi pikalt õues. Väljas olles hakkab poiss elama, hoopis teistsugune loom kui toas olles. Tulevad kummalised näod ja äkilised spurdid


Väike pesu, sest õues on ju nii räpane.


Diegogi vaatas ja imestas: "Mida sa loom teed?"


"Kaevan, sa ei näe vä?"


Ja õhtu lõppes väikese oksaroaga.

Niiiii armas ja imeilus Patrick! Mulle nii väga meeldib vaadata pilte loomadest õues, nad tunduvad seal nii õnnelikud, isegi kui suunurgad on allapoole.

Väga vahvad pildid, eriti see kaevamine!

Võtame häbelikult kõik kiitused vastu . Täna on poisil aga laisk päev. Läksin tööle- magas, tulin tagasi- nuusutas üle, puges kaissu ja magas. Nüüd läks oma sinisesse kampsunpessa ja magab. Aa, korra ta küll materdas selle pesaga. Ilmselt oli vist sisu kuidagi kehvasti läinud/jäänud ja see organiseeriti selliseks nagu vaja. Ilmselt on asi selles, et toas on veidi soe. Ei ole palav aga soojem kui tavaliselt. Poiss ajab mullegi niiviisi une peale

Oeh... pildid on imelised ning Patrickul on nii mõnusalt tossis, kuid samas kaval nägu.
Tahtsin teada, et milline teie aed on? Kas selline, et igast küljest on aed kinni või on siiski ka nö lahtiseid alasid?
Ma tahaks ka oma tibu ilma rihmata välja viia aga kohe üldse ei julge, sest kardan, et ta või ära joosta. :/

Meie aed on umbes 1 ha suur ja ümbritsed aiaga aga aed peab kinni vaid koeri. Kassid ja muud väiksemad elukad jalutavad lippide vahelt sisse -välja, kui isu on. Patrickuga me tegime lihtsalt katset selle ära jooksmisega. Elukaaslasega olime valvel jne. Aga ega ta eriti kuskile ei kippunud. Kui ta aga aiale liiga lähedale läks, "karjatasin" ma ta sealt ära (läksin siis ringiga ja ajasin aia poolt tema poole liikudes teda sealt eemale. Muidu ta ei tee aias suurt midagi, veidike hüppab, teeb mõned kiiremad spurdid ja siis hakkab kaevama või midagi sööma.

Pean siis ka suvel terve pere kokku ajama ning jänesekarjatust tegema ajama.
Ühe küsimuse poetaks ma veel siia: Mis kaameraga sul pildid tehtud on? Muudkui vaatan ja imestan kui selged ja mõnusad su pildid on.

Canon 1100D

Nonii, pole mõnda aega kirjutanud. Härral on eluviis nüüd veidike muutunud. Päris 24/7 enam lahtiselt joosta ei saa. Aga see teda ei häiri, sest sel ajal kui ta on oma puuris kinni, ta niikuinii magab... Meie perega liitus eelmisel reedel tuhkrupoiss Cubano. Alguses kui Cubano väljast Pätsu puuri nuuskis, oli Päts erutunud ja valvel - saba püsti ja jälgis igat tõhu liigutust. Aga selline pingeline olek kadus paari tunniga, sest ta sai aru, et ega see loomake talle midagi teha saa. Ma ei lase neid kokku ja ei kavatsegi kunagi. Mõlemad saavad piisavalt palju ringi joosta. Päeval peab Päts puuris olema maximaalselt 3 tundi. Ülejäänud aja saab jälle ringi tsillida, öösel on ka tema lahti. Pilte ma hetkel pole jõudnud teha, kuid luban, et need tulevad varsti .

Meil oli täna väga suur jama ja ehmatus. Eile mängisin Patrickuga ja kõik oli hea, tore jne. Täna hommikul ärkasin 10 aeg, läksin välja ja tõin poisile siis rohtu- enamus oli võilille lehed, tema lemmikud! Kutt ise peesitas bullerjani taga ja siis ma pakkusin talle ta meelistoitu. Vaatan, et kutt hakkab end selle poole sirutama ja kukkus vasakule küljele ning ajas end siis püsti. Kohe vaatasin, et see vist õige ei ole. Otsustasin veidi veel teda jälgida, et ehk reageerin üle. Tuleb siis bullerjani tagant välja ja kõnnib veidralt. Mõtlesin esimese hooga, et ehk on küüned juba lihtsalt pikaks kasvanud ja sellepärast on paha kõndida. Keerasin ta selili aga ei olnud miskit sellist. Panen ta maha tagasi ja vaatan, et kutt kalpsab bullerjani poole ja siis järsku on täiesti vasakul küljel maas. Ajas püsti, läks edasi. Hakkas ennast pesema aga ei suutnud end niiviisi pesta nagu tavaliselt. Korraks sai kaks käppa õhku ja siis kukkus lõug ees uuesti alla. Peale seda hakkas ta üle kere värisema (kõrvad ja terve kere vappus) ja püüdis oma pead otse hoida, kuid see vajus koguaeg vasakule. Peale seda ei olnud enam mingit viivitamist- helistasin kohe Rakvere Kliinikusse, sest kartsin, et Tartu poole kimades ma võin ehk hiljaks jääda, sest Pätsu olukord muudkui halvenes. Seletasin, et küülik on imelik ja see ei ole normaalne ning mingi jama on. Tahtsid mulle aega õhtuks panna. Mina aga nõudsin, et oleks vaja varem tulla, sest väikeloomadega ei kannata oodata. Sain siis aja kella 13ks. Ma pole vist elu sees nii palju kiirust ületanud ( see pole uhkustamise mõttes) aga ma olin nii mures oma armsa looma pärast. Kohale jõudes kutt ikka värises ja hoidis oma pead vasakule. Mina kurtsin oma muret ja ütlesin, et see ei ole normaalne stressi ja hirmu värin, sest mulle üritati selgitada, et see tuleneb hirmust. Siis nad vaatasid kõrva üle, et ehk on põletik. Seejärel kurk ning siis alles kaaluti ja kraaditi. Kehatempertatuur oli 38,4 mis oli veidi alla normaalse. Lõppkokkuvõttes ei osanud nad muud soovitada, kui teha neuroloogiliste probleemide vastane süst ja nädala pärast kordus. Hetkel on kutil igatahes tunduvalt parem. Aga seda, et millest see tuleneda võis, ei osanud keegi neist pakkuda. Alla pole ta kuskilt kukkunud...

Kui rott niimoodi käitub, siis on tal kas ajukasvaja või insult. Küülikute puhul ei tea...

No see on nüüd küll šokk.... sest sellised asjad ei lõpe hästi tavaliselt. Aga pole õrna aimugi mis see olla võiks. Igatahes loodan et kõik läheb hästi.

Kusjuures ma pakkusin välja, et kas tegemist pole mitte insuldiga, sest mul oligi kunagi rotiga sarnane probleem. Selle peale vaadati mulle suurte silmadega otsa ja küsiti, et kas nii õeldigi, et rotil oli tegemist insuldiga. Selle rotiga ma käisin selles samas kliinikus aga lihtsalt arst oli teine ja siis tehti talle ajuturgutus süst.

Jah, paljud arstid (muudest inimestest rääkimata) ei tea veel tänapäeval, et ka lemmikloomadel juhtuvad sellised asjad.

Pikad paid Patrickule ja kiiret taastumist!